Tavaliselt ei saa inimene isegi aru, miks, milleks ja millist
tähelepanu ta tõeliselt vajab, veel harvem suudab ta seda
kaasteelistele sõnastada – öelda konkreetselt välja selle,
millist ja millele ta tähelepanu tegelikult ootab. Sageli usub
inimene, et kui teine on kusagil lähedal või käegakatsutavalt
kõrval, siis saab ta temalt soovitud tähelepanu küsimata kätte,
sest küll too oskab ja saab anda, kuna on olemas ja kohal. Sõnatu
palve liigub inimeste vahel – Vaata mind, kingi mulle oma
tähelepanu! - kuid inimesed pole valmis selleks, et teised inimesed
nii nagu nemad isegi, pole alati ega kogu-aeg valmis, kellegi jaoks
nö õiget ja vajalikku tähelepanu andma või vastuvõtma.
Kui, avades iseennast ja näidates teed iseendani, küsib inimene
tähelepanu, sest vajab peopesal hoidmist, kuid kohtab tähelepanu
ümberlülitust, siis on inimene segaduses, sest ei vaadatud seda,
mida ta enda seest näitas, vaid tema pealispinda. Vaataja lülitas
tähelepanu ümber, kuid inimene ei tulnud sellega toime, sest tema
oli alasti. Teise tähelepanu tahtis teda kokku pakkida, sest too ei
tahtnud inimese sisemise Maailmaga kohtuda. Inimene astus vaikuse
sisse, sest ta ei ulatunud iseendana teiseni. Saadav tähelepanu oli
külm ja kauge ning ta ei jaksanud seda kogeda. Vaikus embas ja
hoidis, seadis pidava piiri kui summutava seina inimeste vahele, kogu
saadav tähelepanu, millega inimene toime ei tulnud, voolas maha.
Inimene oli ja ootas, et teine väsiks ja jätaks teda rahule,
lõpetaks tema jaoks vale tähelepanu jagamise.
Kuidas saaks inimene ära tõestada, et tema vajab teistsugust
tähelepanu, kui keegi teine teeb jätkuvalt ümberlülitusi ja
väldib välisest sügavamale vaatamast. Lõpuks võtab inimene omaks
uskumuse, et suhetes olles „peab” näitama oma välist külge,
sest sisemist näidates toimuvad tähelepanu ümberlülitused ja
inimesel on külm teiste hoolimatuse käes. Inimene teab, et tema
„peab” näitama oma välist nägu, kuid tegelikult vajab tema
sisemus tähelepanu – inimene vajab, et oldaks koos tema sisemise
Minaga, kuid sisemist näidates vaadatakse ikkagi välist –
järelikult „peab” peitma iseenda ja näitama vaid välist nägu.
Inimene ei saa toetavat tähelepanu sellele, mis tema sees toimub,
vaid hinnanguid ja mõõtmisi isikustatud välisele. Ennast avades
peab ta end kokku pakkima ja lõpetama sisemuse näitamise – keegi
ei küsi tema käest õiget küsimust, sest ühtegi õiget ei ole -
„Miks Sa selline oled? Miks Sa teisiti ei tee, ole ega mõtle? Mis
Sul viga on?” -sealt tuleb mõte, et sellisena olles on inimene
katki, sest ta on nähtavalt veaga. Inimene ei suuda vormida vastust
– „Vaata minu sisse ja hoia mind oma peopesal! Ära vaata seda,
milline ma olen, vaid näe Mind minu sees!” Inimesed põrkusid,
sest üks näitas enda sisemust, kuid teine tahtis püsida
pealispinnal.
Inimene vajab tähelepanu ümberlülitamist, sest ta tahab näidata
oma sisemust, kuid tähelepanu saab vaid tema väline külg ehk
pealispind. Inimene on teinud tähelepanu ümberlülituse, kui
tunneb, et vajab tähelepanu oma sisemisele poolele – ta ei taha
enda välist külge näidata, sest ta ei usu, et tema oleks väliselt
nii eriline, köitev ja väärtuslik – tema vajadus kasvab, sest ta
ootab, et keegi leiaks tõeliselt aega ja peatuks, et teda peopesal
hoides ja vaadates näha tema säravat sisemust, siis saaks ta ise
vaadata oma peegeldust.
Saadav tähelepanu võib ja saab tõestada inimese väärtust või
väärtusetust teiste inimeste silmade peegelduses. Inimene ei taha,
et talle saab osaks see tähelepanu, mis tõstab esile selle osa
temast, mida ta näidata ei taha. Kui talle pühendatakse tähelepanu,
mida ta ei soovi kogeda, kuid ta ei saa seda ka vältida, siis võib
ta vastata vaikusega. Depressioon on ilma tähelepanu ümberlülitamise võimaluseta, pikaajalisele soovimatule
tähelepanule, mis tundub sundusena „Mina pean!” vaikimisega
vastamine, ootamine enese vaikuse sees, kuni soovimatu tähelepanu
läheb mööda ja inimesele antakse soovitud tähelepanu.
Vaikus on enese varjamine, iseenda ära peitmine iseenda sisse - see
on iseenda tähelepanu, välisest Maailmast sisemisele,
ümberlülitamine. Kui inimene on omandanud uskumuse, et temast
nähakse ja vaadatakse vaid pealispinda, siis talle tundub, et teda
vaadatakse kõikjal, isegi siis, kui tegelikult ei ole mitte kedagi
tema ümber ega läheduses. Inimene ei talu teadmist, et pööratakse
tähelepanu tema sellele osale, millisena ta väljast on – tema
teab, et teda saadetakse pilkude ja erinevate mõtetega. Keeruliseks
teeb selle talumise see, et inimene ei suuda teha ümberlülitust,
sest tal justkui ei ole mitte midagi muud peale enda välise näo
Maailmale vaatamiseks näidata. Inimene ei suuda kontrollida ega
valida seda, kes, millal ja kuidas teda vaatavad ja seega tunneb ta
nähtaval olles, et teda jälgitakse kogu aeg. Kui inimene teeb kõik
selleks, et teda ei nähtaks, sest tähelepanu all olemine on kui
luubi all elamine, siis tegelikult karjub tema sees tühjus, mille
täitmiseks vajab ta tähelepanemist kui peopesale võtmist – ta
soovib, et teda kuulataks südamega.
Mis jääb inimesel ainult välist tähelepanu kohates saamata? Mida
ta ei suuda enese pealispinnaga saavutada? Miks ta lülitab oma
tähelepanu iseendalt teiste vaatamisele ja jälgimisele? Vaikiv
inimene ootab oma sisemuses, et keegi tuleks ja koputaks õige
küsimusega ning annaks talle soovitud tähelepanu ja tema saaks
iseennast Maailmale avada. Inimene ei tule toime teadmisega, et tema
enese võimuses on olla ka pealispinnal selline, mis köidab ja
kutsub teisi teda vaatama – inimese välimine ega sisemine väärtus
ei ole teiste silmades peidus, vaid tema enese südame sees.
Inimene on üksi olles tervik, kuid avalikkuse ees jaguneb ta kaheks,
kui ta on väline, siis ei saa ta olla sisemine ja vastupidi. Välise
vaaatamist ta ei kontrolli ja sisemist ei vaadata. Ta peab suutma
välist köita, et peatutaks ja vaadataks sisemist teda. Lõhe selle
vahel, milline ta peab tähelepanu ees olema ja milline ta iseendana
olles oleks, kasvab. Inimese tähelepanuvajadus kasvab, kuid ta ei
suuda kontrollida seda, millal, kuidas ja kes teda vaatavad –
millist tähelepanu talle jagatakse – seega hoiab ta iseennast
valvel – kui ta ei kontrolli Maailma otse, siis püüab ta
saavutada kontrolli läbi iseenda kontrollitud näitamise. Kui
vaadatakse, siis tuleb tal iseennast vaadata, et kontrollida, milline
ja kuidas ta on, sest ta usub, et lubades endal lihtsalt olla, siis
ei jõua ta selle tulemuseni, mida ta soovib, et talle jääks –
teiste õige tähelepanu.
Kui on õige tähelepanu, siis tunneb inimene, et ta võib olla tema
ise veel rohkem ja avaneda. Kuid ilma õige tähelepanuta ta ei usu,
et on iseendana, kellegi teise jaoks väärtuslik. Kasulikuks muutub
ta siis, kui suudab teistele anda selle, mida nood vajavad –
nähtava väärtuse, millest teine saab kasu – uskumus, et temast
saab väärtuslik kasulikuna olles. Inimene ise hoiab tähelepanu
sellel uskumusel, kui ta ei tule toime teadmisega, et tema enese
väärtuse suurus on tema enese silmades.
Uskumus „Mina olen väärtusetu, sest ma pean olema kasulik!”
versus „Mina olen iseendana olles väärtus!” Uskumus „Mina
olen isekas ja egoist, kui elan iseendana iseendale” - kaks sõna,
mis on võetud enese kanda. Uskumus - „Pean leidma mooduse, kuidas
olla kasulik, sest ilma väärtuseta teiste jaoks jään soovitud
tähelepanust ilma!” Uskumus - „Mis on minust kasu, kui ma ei
näe, kuidas mina loon iseendana olles Maailma enamat. Saadav
tähelepanu on selle tõestus.” Kaks Mina inimese sees –
sisemine, kus on vabadus ja väline, kus on see, milline inimene oma
uskumuste järgi peab olema.
Uskumused on inimese iseenda poolt tehtud tähelepanu ümberlülitused
– inimene suunab tähelepanu sinna kohta, millest arvab endal kasu
olevat, sest sellest kohast saab ta toitu oma tunnetele.
Marianne
27.08.2019.a
Marianne
27.08.2019.a
SEOTUD LOOD
Vabadus olla Sina ise
https://marianneannemariblogi.blogspot.com/2019/03/vabadus-olla-sina-ise.html
Teadmatus on olemine vaikuses
https://marianneannemariblogi.blogspot.com/2018/12/teadmatus-on-olemine-vaikuses.html
Sügava vaikuse kookon I - Kas oled vang oma argipäevas
https://marianneannemariblogi.blogspot.com/2018/07/sugava-vaikuse-kookon-i-kas-oled-vang.html
Sügaval vaikuse kookonis II - Depressioon see on vaikuse sisse astumine
https://marianneannemariblogi.blogspot.com/2018/08/sugaval-vaikuse-kookonis-ii-depressioon.html
Kui Sinu Maailm on Sind jälgivaid silmi täis - Meditatiivne rännak vol 31
https://marianneannemariblogi.blogspot.com/2018/08/kui-sinu-maailm-on-tais-sind-jalgivaid.html
Kui elust lahkumine tundub ainus tee - Usku kaotades jääb alles Teadmine
https://marianneannemariblogi.blogspot.com/2018/09/kui-elust-lahkumine-tundub-ainus-tee.html
Manipuleerimise huvitavad vaatenurgad
https://marianneannemariblogi.blogspot.com/2019/05/manipuleerimise-huvitavad-vaatenurgad.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar