Kui Sinul on oma argipäevas halb
olla ja Sinu sees kasvab teadmine, et Sa „pead” tegema või olema
seda, mida Sa ise teadlikult enesele ei valiks, siis selles sunnitud
olekus kasvab Sinu sees pinge, mis vajab lahendust. Sa hakkad
Maailmast vigu otsima, et kasvatada kellegi/ millegi vastu viha, et
läbi selle leida eneses jõudu oma argipäevas edasi elada. Sa otsid
„süüdlast”, kelle pihta saata sisemusse kogunenud laeng. Sa
vaatad enda seest välja, sest Sul on iseendana iseenda sees halb
olla ja Sa ei suuda sellises olukorras viibida.
Sa kerid end oma mõtetega üha
rohkem pingesse ja jääd nende lõksu kinni. Tundub, et olukorra
lahendamiseks on vaja reaalset vaenlast, keda saab hävitada
lootuses, et nii leiab fustratsioon lahenduse. Vaenlaseks saab teine
inimene, kes on olukorraga seotud ja kelle kohta Sa arvad, et tema
võimuses oleks Sinu pingeid
leevendada ja leida Sinu
elu muutuva
lahenduse.
Kuid teine inimene ei tee seda ja see kasvatab
Sinu seesmist
viha veelgi.
Sa tunned, et „pead” olema ja
ise ei saa valida, kuidas, mis ja millal. Sa oled kui fakti ette
pandud ja Sinu osaks on vaid reageerida, et ennast kaitsta. Sa viibid
tunnete pinnal, astudes ja öeldes veel enne, kui üldse endas kohale
oled jõudnud, seega Sa ei jõua keskenduda ega ennast tunnetada. Sa
oled enese seest väljas ja oma piiridest väljununa ei saagi Sul
turvaline ega hea olla.
Kui Sa siis ühel hetkel mõistad,
et käivitunud on muster ja leiad aega enese sisse vaatamiseks, et
näha, mis Sinu sisemuses tegelikult toimub ja kust lugu alguse sai,
siis on seal
Sa rada, mida mööda tagasi astudes näed Sind vallanud
tundeid ja jõuad lähtepunkti, kus on see, mida Sina oma elus ei
taha, kuid „pead”. Kõik, mis sellele punktile järgnes,
olid Sinu poolt
enesekaitseks ja toimetulekuks tehtud
sammud.
Sa ei saa kõike oma elus valida,
on kohad, hetked ja inimesed, kes/ mis on sellised nagu nad on ja
Sinul tuleb nendega koos või neis kohal olla. Kui Sa hakkad enesele
tõestama, miks selline valimata valik ikkagi kasulik, vajalik, hea
jne on, siis selle tegevuse käigus peidad Sa oma tunded ja müüd
ennast. Tegelikult oled Sa olukorras, kus Sa ei taha seda, mis Sinu
elus on, sest see ei sobi ega meeldi Sulle. Sa ei pea ennast
vastupidises veenma, sest Sinul on õigus iseendana olemisele, kuid
Sul tuleb selle kohaga oma elus toime tulla. Kui hoiad kinni „Ma
pean” siis oled mustris sees, kui teadvustad enesele, et „Mina
olen” siis on Sul valikud ja aus vaade oma elule.
Valikuteta tunduvas kohas on ju
tegelikult valikud olemas, sest
ausalt endale vastates
tead, et Sina
saad oma
elu muuta,
kuid sa ei taha seda teha,
sest Sina ei taha jääda
ilma sellest, mis Sinul selles kohas olemas on, kuigi sellega kaasnev
Sind häirib.
Kui Sa ei võta sündivas
hetkes kokku kõike
eelnenut mälestustest ega hirmu tuleviku ees vaid oled hetkes –
praegu on nii ja Sa leiad lahenduse selle koha jaoks, sest see, mis
on olnud on juba läinud, veel kohale jõudmata tulevik on alles
olemata, jääb vaid olevik ja Sina selle sees. Ära proovi hallata
kõike. Küsi enese käest, mida Sina saad enda jaoks teha, kui Sa ei
sea esikohale seda, mis teistele meeldib ja sobib, vaid oled enda
sees endana kohal, valid ja ütled ning teed oma sammu teoks sellest
lähtuvalt. „Mina olen” või „Mina pean olema” - kaks lauset
nii erineva sisuga, esimene on Sinu vaba valik – ise olemine, teine
on sundseis
– kohustus.
järgneb...
Marianne
Soomemaal
31.07.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar