Vabadus olla Sina ise

Nii kerge ja lihtne

on lasta mõttel minna

vanadele radadele uitama,

mööda voolusänge kulgema.

Mõtte liigub ja otsib,

mille külge haakuda.

Mõte vaatab seda,

mis on alles

ja olemas,

on Sinu sees peidus.

Ära sinna vaata,

seda ära puutu,

teist ära katsu -

nii ütled endale,

kui püüad kontrollida.

Siis taas mõtete rägus eksled,

sest midagi köidab

ja Sina ankru heidad.

Vaatad ja astud,

kuulad ja kõneled,

peidetud mõtet

tagant ja seest otsid.

Mis on see iva,

kuhu on maetud see uba,

millest üha uuesti

püünis võrsub.

Sa oma mõtteid näpid,

sest endamisi usud,

et peaksid, midagi tegema

ja kuidagi olema,

et teravalt ja tugevalt

iga hetk, ennast elusalt tunda.

Sa tuled toime

ilma selleta, mis oli,

mis juba on olnud

ja mööda läinud,

kuid Sina oled

nagu väike laps,

kes käest lahti lastes

vaatab üle õla tagasi,

et kontrollida

toetava pilgu,

abistava käe

siduvat sidet,

vana ja oma

tuttavat tuge,

kui ees on tundmatu

nii ärev ja äge

suuremast suurem Maailm.

Sina saad olla,

lihtsalt olemas olla,

siin ja praegu olla,

et julgeda avaneda,

iseennast kuulata,

vaadata ja vastu võtta,

iseenda sündi kogeda,

et tunda oma elust rõõmu,

sest elu ei PEA

vastuvoolu ujumine, 
raske töö või sõda olema.

Vabadus olla Sina ise -

sellel pole sängi

ega sissetallatud rada,

sest see on avarus

olla kõikjal ja kõiges,

lennata taevalaotuses

ise endaga käsi käes.

Marianne

01.03.2019.a