laupäev, 18. august 2018

Kui Sinu Maailm on Sind jälgivaid silmi täis – Meditatiivne rännak vol 31





Sa kõnnid ja Sinu taga hõljub pilv, mis on täis Sind jälgivaid silmi. See pilv on kinnitatud Sinu külge ja sellepärast ta järgnebki just Sinule. Ometi oled Sina see, kes ei tea, et selline pilv käib Sinuga kaasas. Sina tunned, et kus iganes Sa ka ei oleks või mida iganes Sa ka ei teeks, jälgivad Sind kogu aeg teiste silmad. Pidev jälgimine ahistab Sind, kasvatab Sinu sees stressi, suurendab pinget päevades. Sa poed üksinduse sisse, proovides vabaneda silmadest, väldid inimesi, et mitte tabada nende pilku, kuid see ei aita, sest ikkagi Sa tunned, et just Sind vaadatakse. Ja siis tahad Sa tähelepanu, vajad märkamist, otsid pilke ja loodad, et teised näevad just Sind. Sa tahad, et Sind nähakse ja ei taha, et Sind vaadatakse.

Kas Sa tead, et Sinu enese mõtted on need, mis pilve alles hoiavad. Sinu tähelepanu on keskendunud kuklasse, kui tunned, et Sind jälgivad silmad ja püüad läbi enese välja vaadata, et näha, kas Sul on õigus. Kuid tegelikult oled see Sina ise, kes iseennast väljast vaatab, tekitades sellega endas tunde, et oled pideva tähelepanu all. Sa ei mõista, et Sina ise lood oma tunnet. Sina oled salvestanud teiste silmad ja kasutad neid tunde hoidmiseks, mida suuremaks kasvatad Sa oma tunde, seda rohkem silmi vajad ja nii kasvab Sinu pilv üha suuremaks. Sina ise sidusid end silmadega ühte.

Väiksena, kui vajasid tähelepanu ja tunnustust, keerasid ennast ringi või tõstsid pilgu, et kontrollida, kas Sind vaadatakse, et leida, Sind jälgivatest silmadest, tagasiside iseendale, kuid Sina tabasid tihemini tühjust, sest pilk oli juba mujale keeratud. Nii õppisid Sa endale ettekujutama, et kui Sa keerad, siis on seal silmad, mis jälgivad Sind armastavalt. Sa vajasid silmi, sest tahtsid, et Sind ja Sinu tegevusi toetavalt vaadatakse ja nii andsid Sina ise endale selle tunde, mida vajasid, kuid nüüd on see tunne muutunud koormaks.

Keera nüüd ennast ringi ja vaata oma pilve. Vaata silmi, mis Sa kokku oled kogunud ja alles hoidnud. Silmad ei kuulu Sinule, neid ei ole Sinu elus olemas, nad ei ole elusate inimeste küljest, sest nad kõik on vaid Sinu sees salvestunud kujutised – Sinu enese poolt alles hoitud mälestused. Leia üles niit või nöör, mis ühendab Sind pilvega. Otsi, kuhu oled ta kinnitanud ja tunneta, mida see koht Sinus Sulle ütleb. Mida jämedam on ühendus, seda rohkem oled Sa oma tunnet vajanud. Leia enese seest üles teid ühendva sõlm ja seo see lahti, kuid hoia veel nöörist kinni. Tõmba pilve enda poole, liiguta nööri ja Sa näed, et Sina ise oledki see, kes oma pilve liigutab – Sina ise tõmbad teda lähemale ja vead endaga kaasas.

Mine nüüd lagedale väljale või mäe otsa, kus puhub tuul ja lase seal nöörist lahti. Pilv tõuseb üles ja tuul võtab ta enda hoolde, viib kaasa. Sa vaatad üles pilve poole ja silmad ei olegi enam silmad vaid on värvide mäng pilve säbrulisel kujul. Sinu pilv on lihtsalt üks tavaline pilv, teiste samasuguste seas kõrgel taevalael.

Sa oled vaba ja hingad lõpuks ometi sügavalt välja. Sa tead, et Sina ise vajasid seda tunnet, et Sind vaadatakse, kuid see kasvas ajaga suuremaks kui Sina soovisid ja hakkas Sind toetuse asemel ahistama. Sa mõistad, et kui Sina vajad tähelepanu, siis kujutad Sa endale ette silmad, mis Sind vaatavad ja teed seda ka ise, vaadates ennast väljast, kuid seda tehes tunned, et Sind jälgitakse ja selle tunde kontrollimiseks suunad oma tähelepanu kuklasse, et kontrollida oma seljatagust, leida uskumusele kinnitust. Sa tead, et kui keeraksid ringi siis saaksid teada tõe, aga Sa ei taha seda teada  Sina ise kontrollid, kus ja miks on Sinu tähelepanu. Kas Sa vajad tähelepanu või väldid tähelepanemist – Sina ise lood ennast ja oma Maailma. Keskendu ja too oma tähelepanu oma silmadesse, vaata enda ette, nii oled iseendas ja vaatad ise enda seest välja, Maailma.


Marianne


Soomemaal
18.08.2018.a




Kommentaare ei ole: