Miks Mina?

Kui inimene jääb oma teel seisma ja vaatab ringi, et pärida aru – Miks Mina? - siis otsib ta põhjust ja põhjendust, miks ta peaks üldse edasi astuma. Ta nõuab selgitust sellele, miks teda lükatakse tagant ja sunnitakse liikvele. Inimene jonnib, et seista paigal ja nõuda vastust, selle asemel, et keskenduda edasiviivale tegevusele ja otsida lahendust ning kasutada võimalust kujundada ise oma olevikku. Miks Mina? on protest ja tõrksus, sest inimene ei taha võtta oma elu muutvast protsessist ise osa, lootes, et see, mis toimub läheb mööda, lõppeb enne ära, kui tema reageerib ning siis tuleb tal nagunii leppida sellega, mis on.

Miks Mina? On inimese katse seista paigal, seista vastu jõule, mis proovib teda paigast liigutada. Kui ise ei astu, siis ei tule endal vastutada tulemuse eest ega kulutada oma energiat – las see, kes näeb vajadust vastutab ja teostab. Inimene ei taha kogeda seda, mida tema ise pole otsustanud oma ellu valida. Temas on hirm ja sellest tulenev vastumeelsus on enesekaitse. Inimesele tundub, et astudes ei jää talle aega, et ise oma elu üle otsustada, temas on hirm, et astudes ei saa ta keelduda ega toimuvat ise juhtida ega lõpetada. Inimeses on hirm, sest ta ei tea, millega lugu lõppeb ega seda, kas tulemus on talle hea.

Kui elu tuleb ja lükkab ning inimene ise vabatahtlikult ei astu, siis saab ta olla ohver ja tal on võimalus teist, tehtus ja tegemata jätmises, süüdistada. See on võimalus leida kaastunne ja lohutus, kui ise vastutust võtmata ja vabatahtlikult astumata jättes saab tulemus selline, mis tundub inimesele ülekohtusena – ta usub, et talle on liiga tehtud.

Kui elu astub piiridest sisse ja lükkab liikvele, siis vastupunnides ja õiglust ning põhjust otsides seisab inimene edasi liikumisele vastu. Kui elu astub oma sammu, siis edasi minemiseks ja enese tee seadmiseks saab inimene otsida enda seest lahenduse, mis hoiaks tasakaalu – inimene kuulab iseennast ja leiab hinna, mille tema on valmis maksma, et olla vaba oma elu ise juhtima. Tasakaal on paigas, kui inimene leiab lahenduse, mis ei tee kellelegi liiga ega märgista ohvrit ja süüdlast, vaid annab kõigile võimaluse olla, saada ja anda – see on iseenda ja oma elu elamise eest vastutuse võtmine – see on vabaduse valimine ja enda ellu kerguse loomine.

Marianne

15.08.2019.a