Inimene vajab kaitstust ja turvatunnet, ta soovib olla ringi sees,
kus teda ümbritseks kõikjalt Maailm, mis on loodud tema ümber
seisma ning teda kaitsma ja toetama. Siia Maailma sündides saab
inimene ringi vastuvõetud. Ta asetub keskele ja teised seisavad tema
ümber, et teda hoida. Ringi sees olemine on tähelepanu saamine.
Selleks, et täis kasvada vajab ja küsib laps teiste toetust ning
ringi keskel seistes teiste poolne tähelepanemine annab talle
vajamineva toe ja juhatuse. Olles ringi sees on inimene teadlik, et
teda vaadatakse, kuid tähelepanu loob vastutuse, kohustuse olla
nähtaval, et saadava eest vastu anda.
Ring ümber inimese on tema Maailma piir. Selle jaoks, et ennast
tundma õppida ja mõista, seisab inimene eraldi ja hoiab ennast
lahus, et vältida ringi sisse lahustudes kadumist. Täis kasvades
tahab inimene Maailmalt saada ja ta võtab ringist endale vajamineva.
Ringil tema ümber olekski justkui kohustus teda hoida ja juhatust
jagada. Kasvamise ajal inimene vastandub, lõhub piire, eitab ja
protestib ringis seismise vastu. Ühena olemine tundub hirmutav ja
enesekaotusena. Ringi sees seistes näeb inimene silmi, mis teda
jälgivad, ta näeb erinevusi – ta ei taha kõiki ega kõike –
inimene tahaks luua ise endale oma ring – ise enda jaoks valides,
iseendale ehitada oma Maailm. Inimene tahab ise olla oma ringi algus,
keskpaik ja lõpp. Ta tahab oma astutud sammudest jätta jälgedena
mälestuse elatud elust. Kuid ring on üks, seal on kõigil ja kõigel
oma osa. Üks ei ole kunagi olulisem ega vähemtähtsam kui teine -
ringis loeb tervik.
Kasvamise teed käies on inimese sees uskumine, et teised on tema
jaoks ja pärast olemas, kuna tema on ringi sees, siis järelikult on
ring tema pärast olemas ja kõike, mida temal on vaja, selle peab ta
saama, see on tema õigus ringis olemise eest. Kõik see, mis on
ringis olles inimese ümber, on tema jaoks väline, kuid väline on
valikuline – hea võib vastuvõtta, kuid valusa või ebameeldiva
puudutuse puhul peab ennast kaitsma, vastu hakkama või vältides
eemale hoidma – seega tuleb ringist välja astuda, et eraldi
seista. Inimene ei mõista ega näe veel, et tema ise on osa ringist
– tema seisab nähtavalt eraldi seni, kuni on valmis ringiga üheks
saama.
Inimesele tundub, et tema ise on tee algus ja lõpp, et kõik see,
mis on tema on tema sees – see on tema sisemine ring, kuid
tegelikult ongi iga inimene ringi algus ja lõpp st, et see, mis
läheb inimesest Maailma see jõuab temani tagasi. Ringi sees
seismine on saamine. Ringis ringina olemine on tervikus omal kohal
seismine.
Kasvades täis võtab inimene oma koha ringis vastu. Ta astub oma
kohale ja on osa ringist – ta on olemas osana kõigest. Tal ei ole
enam vaja nähtavalt eraldi seista, küsida ja võtta. Ringina
seistes liigub kõik läbi tema, midagi ei ole vaja kinni ega endale
hoida. Ta on ringiga üks. Ring on igavikuline lõpmatus, see mis
oli, on ja kestab.
Marianne
22.08.2019.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar