Need teised tunded ka III - Jääv vastuolulisus

 

Vaimselt piiratud keskkonna reaalsus - korraga saab olla üks, kellele on võimalik - teine on vale - teisele ei ole kohta, võimalust, aega. Teine peab astuma tagasi - teadma oma kohta ja  järgima oma osa, kuuletuma, vaikima - tema peab andma teisele ruumi ja tähelepanu, enese arvelt. 

Mõlemal ei saa korraga olla, mõlemad ei saa korraga olla - ühe tunnete reaktsioonid, kui enese info töötlemisega kaasnev, on vajalikud ja õiged - teise omad ei ole - teise omad on lubamatud, piire ületavad, vähendavad.

Inimene, kes kannab lapse vanema rolli nime, kuid kes ei ole vaimselt täis kasvanud, vaid lapse tasandile jäänud - kohtub lapse/ enese kasvuraskuste, eluliste vajaduste ja ühise argipäevaga, kui konkurendiga - vaimne võimekus on piiratud - inimene kaotab oma rolli ja käitub, suure inimese ajas, lapsena - kuna temal on jõud ja asitõendid, siis peab tema olema Oluline ja tema saama, kohese, enese lahenduse, enesele väljenduse.

Oleva aja laps peab ruumi tegema möödunud aja lapsele, kes ei ole kasvanud täis - kelle kasutuses on möödunud aja lahendused, keda lükkavad tagant möödunud aja vajadused - kes peaks, kordusi läbi mängides, jõudma suurema teadlikkuseni, kuid ometi jääb kinni kordustesse - vaimse rahulduse väljendustest sõltuvuses olev inimene tahab saada keemiakokteili ja kogeda enese Mina tõestusi ja väljendusi - jah, seda oma lapse arvelt - laps on vahendiks vanemale vajamineva, mõnu ja rahuldust tekitava doosi, tagamiseks.

Olukord, mis lahendatakse Lapse ja Vanema arheotüüpe kasutades - vanem, inimesena, astub taha plaanile ja lapse teemaga tegeletakse ja lapsele võimaldatakse = laps saab signaali ja kinnituse - Mina olen oluline. 

Üle piiride kasvanud laps vajab seda kinnitust - ta ei talu, et tema kõrval on teine, kes ei allu korrale - ei sea ennast tahaplaanile, vaid tahab ka tähtis ja oluline olla - suur laps ei talu enesele konkurentsi - temale jääb vähem ja tema osaks saab vale, kui on olemas teine. 

Sageli on, vägivaldses ja vähendavas keskkonnas, enesele kuuluva kaotuse kogemuse põhjuseks võrdluses osalemine – kellegi teise olemas olemine teeb nähtavaks, mis ja kuidas on võimalik – täiesti selgelt ja nähtavalt on võimalik. Samas on enese pealt teadmine – Mina ei saa, seda ja sel moel, kogeda, sest Minu puhul, seda ja sellist, ei valita = viga on Minus – Mina olen vale. 

Oleva aja laps ei saa seda, mille võtab endale möödunud aja laps. Möödunud aja laps ei tee vahet, et temal ei olnud möödunus ja tema ei saanud enese minevikus - läbi elamata tunded ja läbi kõndimata informatsioon tähendab, et oleva aja suur on erinevate tunnete segadus ja tema tahab neist vabaks saada - vabaneda ennast ahistavast energiast, mis annab märku, et KORRAGA on kõike liiga palju - inimene ei saa olla üks ega rahu ole võimalik.

Lahendus on endale selle rolliMina valimine, kellele on lubatud inimesele vajalikud väljendused ja kasutuses olevad lahendused. Roll tagab, et inimene kontrollib olukorda ja muudab toimuva enesele sobivaks - Mina olen/ Sina oled - Minu õigused/ Sinu õigused.

Suletud keskkonnast tingituna on tavaline enese õiguse kaitsmine ja õigena olla proovimine – kuna ei saa ära minna, siis on kasutusel see, mis ja kuidas on selles kohas kätte saadav, enesele mõistmise kohane ning ka tavaline, pealt nähtud, lahendus.

Loo õigeks pööramise katse - siin ja selles loos olen Mina Laps - Mina vajan Lapsele lubatut, vajaminevat - kuid enese õigusele, paremale/ teistmoodi väljenduvale suhtumisele rõhumine – enesele olulisuse otsimine ja näitamine toob kaasa enese müümise võimalused ja vähendamise jätkumise – Ema/ Isa ei pea/ ei ole kohustatud, Oma Last, teist moodi kohtlema/ käsitlema.

On sage, et vanem valib endale, ennast ümbristevast keskkonnast, liitlase - vanem valib endale selle, kes tunneb, vajab, mõtleb samal moel nagu vanem - vanemale tehakse liiga = liitlasele tehakse liiga/ vanema elu on raske = liitlase elu on raske - mõlemal on ühine vaenlane - mõlemad pöörduvad ühe ja sama vastu - TEMA on MEILE osaks saava põhjus. 

Sel moel saab vanem endale kinnituse, et tema teod ja lahendused on õiged - ta saab kindluse, et temale vajaminev jääb alles = teine aitab teda selles - ta saab selle tähelepanu, kes teda mõistab, toetab ja lohutab = teine saab talle anda seda, mida ise vajab. 

Vägivaldse keskkonna tegelikkus. See, keda koheldakse paremini – see, kellele saab osaks parem – ei ühine vähendatuga, teda kaitsma ja mõlemale võrdsust soovima. Tema pöördub vastu – tema on pealt näinud, kuidas saab osaks – seega ta ei taha sellist kohtlemist kogeda. Tema saab uskuda enese tähtsust ja seega ta ei saa enese kinnitusest loobuda – Mina olen – Sina oled – tea oma kohta – Sinule osaks saav on Sinule paras. Tema teab - Sina tegid Minule liiga = Sinul ei ole õigust, siin, midagi tahta.

Mida suurem on vähendav tähelepanu, mida vähem on sõbralikkust, mida raskem on leida toetust, seda suurem on masendus ja enese olematusesse uskumine – väärtuse puudus ja kasutu – Mind ei ole, kellelegi vaja = Mina ei saa, enese vastu, paremat tulemust – Minu osaks jääb senine, sellest vähem.

See on valitseva dünaamika üle võtmine ja ise kasutamine – mida vähemana, ise, ennast näen, seda vähemaga Mina ise nõustun ja seda rohkemat talun = Mina pildi kinnistumine ja sellesse uskumine. Elule tervem on mõistmine – põhjus on keskkonnas ja selles valitavas – kuna ja kuni olen samas, siis Mina ise osalen selles, siis Mina ise võimaldan selle, mis osaks saab.

Võrreldav ja võrdlevad ei pea Minule osaks saavat valeks - nõustutakse, osaletakse, võimendatakse – seda enam saab erinevus nähtavaks. Võistlemine, kadedus, väärtusetuse tõestamine, viha, vähendamine.

Uskumine - Mina põhjustan teise tunded. Tegelikkus - teine kardab, teine peab tõestama oma väärtust, teine peab leidma enese olulisuse jaoks lisa materjali – teine kasvab üle oma piiride – usub enese Mina pilti, sest temal on selleks tõestus olemas – teda peegeldatakse olulise ja väärtusena.

Vägivaldse ja vähendava keskkonna dünaamika – kui Mina ei taha kogeda seda, mis saab Minu osaks - siis Mina pean ise ennast korda tegema = Mina ei tohi teis(t)e vastu halb olla. Minul ei ole õigust väita, et on olemas Minu õigus – iseenda tõde ja vägivalla lõpetamise nõue ei saa olla tõene, sest siis olen tahtnud endale tähelepanu - Mina olen tähtis.

Mina ei saa, selles keskkonnas, olla tähtis, kui Minu kohta on teada, et Mind saab kohelda nii nagu teine seda valib teha – Mina olen tähtsusetu, Minust ei sõltu, Mind ei ole vaja – Minu olemas olemine/ isekus teeb teis(t)ele halba.

Möödunu liivakast - siis, kui ei ole ära seletavat seletust ega selgelt mõistetavat põhjust, miks ja kuidas Mina teen seda, mida Mina ei tee või vastus on viha, mis näitab, et Mina olen piiri ületanud – sel moel ei tohi – siis annab lapse ise endale seletuse – Mina olen vale, Mina olen kade – põhjus olen Mina – Mina ei saa, Minule ei ole võimalik, sest Mina olen Mina = Mina ei tohi juurde küsida, teistsugust oodata = Mina saan selle, mis ja kuidas Minule antakse.

See on vastutuse enese peale võtmine – teine tahab kogeda/teine ei taha kogeda – Mina pean ära arvama, mida teine vajab/ Mina pean teisele vajamineva võimaldama. Mina pean andma oma mänguasja ära, Mina pean teisega mängima. Mina pean vaikima, nõustuma, hea olema – Mina pean tõestama, et Mina ei ole kade ega isekas = Mind on hea vaadata, parem taluda.

Üks ei pea saama nii, et teine jääb ilma. Ühele võimalikuna olev ei pea tähendama, et teisele, see sama, ei ole võimalik. See on eluterves suhtes sel moel – vägivaldses ja vähendavas suhtes annab suhtumine teada sellest, millise tunde teine tekitab ja millisena tahetakse, ise, ennast kogeda ja näha – Oluline saab teada, et teda väärtustatakse ja teda on hea kogeda – vähendatu saab teada, et teda on halb kogeda ja teda peab taluma.

Sellest ka info – kadeduse kohta – tajudes ja nähes vahe tegemist ning tahtes turvatunnet ja kaitstust – siis ja sel moel oled Sina kade = endale tahtes, Sina ei taha, et teine saab = endale vajades, Sina ei taha, et teisel on = Sina tahad teisele ära keelata, Sina tahad teiselt ära võtta = teise oma on teise oma – see ei kuulu Sinule.

Mis see teine siia puutub? Teine on osaline ja erinevuse nähtavaks tegija. Teise saamise tõdemine ei tähenda kadedust, vaid mõistmist – ka Mina vajan tähelepanu, hoidmist, tuge. See tähendab, et juba on puudus ja juba on ilma jäämine. Teisele võimalik suurendab puudust – see on informatsioon – selles kohas tehakse vahet – selles kohas on erinev kohtlemine okey – mitte, et on põhjust erinev olla ja erinevalt kohelda, vaid on tahe ja valik ja võimalik ja normaalne seda teha.

Vahet tegeval inimesel on selge tahe ja kindel motiiv. Enese teadlikkuse ja vajaduse väljendamise kadeduseks nimetamine – vahet tegev ja hoidev inimene ei taha, et tema enda tegu/ valikut õigel moel nimetatakse – kadedusele osutamine annab teada, et põhjus on kadedaks nimetatus – temal tuleb ise endaga tegeleda, tema ei tohi teist süüdistada – kadedus ei ole normaalne tunne – see teeb inimene halvaks = teda on õigus halvustavalt/ vähendavalt kohelda – on tagatud enesele vajaminev.

Vägivaldne keskkond koosneb inimestest, kes valisid lapsi erinevalt kohelda ja selle erinevuse kohta teatud moel informatsiooni anda. Selles keskkonnas olijad võtsid informatsiooni kasutusele ja järgisid seda. Erinevuse rõhutamine, eristamine võimendus.

Üks asi on see, kui teised kasutavad ja järgivad. Palju tõsisem on see, kui eristatu ja erinevalt koheldu ise kasutab ja järgib – see on Mina pilt, mis ei ole tõene – see on enese kohta käiv info, mis ei ole tõene.

Vale informatsioon viib vale info alusel elamise ja olemiseni – lahendused ja ülesanded on ise ennast vähendavad ja kahjustavad. Mina jään ilma – siis, kui Minul on ja Mina saan, siis Mina võtan teiselt ära ja vähemaks, siis tuleb teine ja võtab Minult ära, Minult vähemaks – sest, kui üks saab, siis teine ei saa – siis kui üks on ühes, siis teine jääb välja – selline keskkond, kus teisele ei ole kohta, kus teisele ei jätku.

Mina pean olema üksinda siis, kui teine on ühte võetud, teisega jagatakse = siis Mina tean, et Minule ei ole ja Mina ei saa. Siis, kui on võimalus, siis pean olema enesest parem ja suurele vajalikum – tõestama, et olen suure tähelepanu ja temaga ühes olemise vääriline = suurel on Minuga parem, kui ilma Minuta või teisega.

Möödunu kogemuse sisu – suur tegi oma valiku, suur eelistas, eraldas, eristas – suur inimene tegi teadliku valiku ja tahtliku otsuse – ta ei eksinud, ta ei tahtnud teist moodi – temal ei olnud plaani oma käitumist muuta – see sobis temale. Suurele ei lugenud see, mida see Minu jaoks tähendas ja kuidas see Minule mõjus.

Täis kasvanud inimese teadlikkus – Minul ei tule jääda paigale, et enese õigust, paremale kohtlemisele – Mina olen ka olemas, Mina olen ka oluline – tõestada, vaid ära minna.

Tuleb aru saada, et senises mustris jätkamine tähendab kahjustada saanud aju ja keskkonna suletuse kogemist – väikese lapse tasand – laps on endiselt Meie – teine/ teised on temaga üks - laps ei ole tulnud toime informatsiooniga – osaks saav on tõene, seda ei muudeta – see jääb, see kordub – kuna laps on teiset()ega samas, siis kordubki – ka enese sees.

Inimest, hoolimata suureks kasvamisest, hoiab vägivaldses keskkonnas kinni (ka kaude, eemal ja väljas olles) muutuse soov – et keegi teine annaks seletuse – et keegi teine kinnitaks üle - see teine näeb kõrvalt, vaatab pealt ja annab teada – selline käitumine ei ole õige, tema ei teinud halba, teda ei tohi sel moel nimetada/ kohelda – see teine teab ja saab seda öelda.

Miks too teine ei tee – siis ju muutuks?! See on mõistmine, et vägivaldses ja vähendavas keskkonnas olijad, kes näisid sõbralikuna ja väitsid mõistvana – olid samal moel osalised – nad nägid pealt ja said aru – neil oli võimalus sekkuda ja lõpetada ja ise teistmoodi reageerida, kuid nad ei teinud seda.

NEMAD EI VALINUD SEDA TEHA – SEST NAD EI TAHTNUD SEDA TEHA – NEILE EI OLNUD SEDA VAJA – SEE EI OLNUD NEILE OLULINE – NEILE EI LÄINUD KORDA SEE, MIS JA KUIDAS SAI VÄHENDATU OSAKS.

JUTT SELLEST, ET EI JULGENUD VÕI EI SAANUD ARU VÕI EI OLNUD VÕIMALIK – ON TÜHI – SEE ON ENESE PUHTAKS PESEMINE JA VASTUTUSE VÄLTIMINE – SEE ON MANIPULATSIOON, ET ENESELE KAASTUNNET SAADA JA ENESESSE USKUMA SUUNATA = MINA EI OLNUD HALB, MINA EI TEINUD HALBA.

JUST KÕRVAL OLIJAD JA PEALT VAATAJAD EDASTAVAD TEADLIKKUST VÄHENDAVAT JA AJU MÜRGITAVAT INFORMATSIOONI – SINA ISE SAID ASJADEST VALESTI ARU/ OLE NÜÜD KANNATLIK/ TEISEL ON RASKE/ TEISEST TULEB ARU SAADA/ ISE OLED TEISE VASTU HALB OLNUD/ SINA OLEKSID VÕINUD JÄRGI ANDA/ SINA SAAD JU TEISITI TEHA/ ÄRA TULE, SIIS KUI TEINE MINUGA ON/ MINA EI SAA SIND VALIDA, SINUGA OLLA – SEE EI OLE TEISE VASTU ÕIGE/ MINA KAITSEN TEIST – MINA SÕLTUN TEISEST, jne, jne.

Minul on, Mina saan, kuna Mina olen Mina - seega Mina olen vaba valima, olema, kogema. Kuid, kuna Minul ei ole ja Mina ei saa, siis Mina ei ole Mina. Miks? Kes Mina siis olen? Miks Mind tõeks ei tunnistata? Kuhu Mina kadusin? Kuidas Mina enda tagasi saan?

Valed on õhus ja jalus. Võimalus on olemas, lubadus on antud – kuid see kõik on näiline. Teekonna käigus, sammude tegemisel, saab selgeks enese jaoks piiratud tegelikkus. Sina ära tee, Sina ära ole, Sina mine ära, Sina ei saa, Sina ei tohi, Sinule ei ole.

Selle asemel, et panna paika tegelikkus. Selle asemel, et olla, ise, aus ja anda võimalus panna ise ennast paika ja olla tegelikkusega üks. Selle asemel valib vähendatu elada kahes dimensioonis – näilises ja reaalsuses.

See tähendab pidevat valet ja pidevat valu, vaimse taseme häiritust – tuleb kohustada, ise ennast, olema enesele ohtlikus kohas nii nagu seal ei oleks ohtu – tuleb kustutada enese ohutunne, ei tohi järgida enese vajadusi – tuleb jääda, et kinnitada teis(t)e sõnu ja uskuda teis(t)e väiteid – olla nii nagu need oleksid tõesed. Siis ja sel moel on ja jääb ühine alles – on olemas koht, kus olla Mina, kes on Meie.

Tõese informatsiooniga kohtumise alguses on jahmatus ja mõistmatus. On jahmatav kaotuse kogemus – Mina olen olemas, kuid Mina ei saa enesele loomulikku, olulist, vajalikku. Varsti saab sellest ärevus, hirm, enese süü. Võitluse tahe, vastuhakk, jonn, kius, nutt. Hiljem saab sellest apaatsus, kuulekus, allumine, vaba tahte kaotus. Selline eksisteerimise vorm.

Mina olen Laps, kellel on Ema, kuid Ema ei taha Mind – Ema tahab, et Mina oleksin tema juurest/ kodust ära. Kuidas Mina saan olla laps, kellel on kodu – kuidas Mina saan olla Laps, kellel on Ema – kui need ei sõltu Minust? Mina saan olla Hea Laps, kuid ka see ei taga vajaminevat – Minust ei piisa.

Kasutuses olev ja kasutusse antu, ei anna kokku seda, mis ja kuidas on. On pidava pinna vajadus – Mina pean jõudma õige ehk ette näidatud tulemuseni, kuid see ei ole võimalik – tõene info on teine – see viib teise tulemuseni.

Ära võta isiklikult – ära olen nii tundlik – kujutad endale ette – Sinul on olemas, Sina ei saa sellest aru – Sina oled saanud vajamineva – Sina oled tänamatu – Sinule on sellest veel vähe – siin ei kuulu, midagi Sinule – Sinul ei ole õigust, millelegi, sest Sina ise ei ole neid ostnud endale, jne, jne, jne.

Kahe informatsiooni vaheline lahkheli. Mina pean nägema seda, mida ei ole – Mina pean uskuma sellesse, mida ei ole. Teine on Minuga koos = teine tahab Minuga koos olla. Tegelikkus – teine on Minuga koos, kuid teine ei taha Minuga koos olla – ta peab, kuid ei taha seda – teine otsib ja kasutab võimalusi, kuidas vältida ja eraldi olla.

Teisega koos olen vale ja häiritud. Üksinda olen tugev, tasakaalus ja enesega üks. Parem ja õigem on olla üksinda – see on enese tegelikkusega kooskõlas olemine. Mina ei ole vale – Mina muutun valeks selle kõrval, kes ei taha Minuga koos olla – tema loob olema selle informatsiooni, miks tema ei pea ega saa koos olla – kuidas tema ei saa koos olla – sest Minuga, sest Mina olen. Olles ja jäädes, jääb info alles, kasutusele, seda luuakse juurde.

Täis kasvamise tunnus – eraldi seismine ja eristamine ei tähenda ära kadumist ja elule ohtu, vaid enese infobaasi olemas olemist, korrastamist, kasutamist ja, kellegi teise omast lahus hoidmist = teise informatsioon ei ole, automaatselt, enese oma – vägivaldse ja vähendava inimese info ei ole, kõiges ja täpselt, tõene – see on muutuv ja manipuleeriv.

Mina ei seisa Sinu infovälja sees – Mina puutun sellega kokku – Mina ei võta Sinu tõlgendusi ja vajadusi vastu/ enda omadeks. Mina ei tardu ega kukku kokku Sinu sõnade ja tegude ees – Mina saan aru, mida ja miks Sina teed – Mina ei toetu oma vajadustele ega usu ega näe enam seda, mida ei ole – Mina näen ja saan aru sellest, mis on reaalsus – olgu see nii valus, kui see on, kuid ainult see aitab jääda ellu ja minna edasi.

Möödunu mustri, mõttekäigu, tunde vajaduse ilmnedes – on minu enda ülesanne jääda selgeks ja teadlikuks - milline Mina, Minade spektrist – millise infoga tegeleja vajab toetust, keskendumist, lisa informatsiooni, et mõista ise ennast, et mõista enesega toimuvat – millises vanuses, millises loos – mis on see, mida tunnete abil endale kirjeldan, endale öelda tahan.

Möödunu kaasavara – üle elu suurused tunnete paisud – erinevate tunnete üheaegne kohale jõudmine, avaldumine – millegi tundmine ja millegi enesele keelamine, millelegi kohustamine. 

Mina, inimesena, vajan abi ja informatsiooni - jah, Mina olen ise endale valinud, kuid see valik ei tähenda ainult Mind ja Minule - Mina ei ole enne selles kohas olnud, Minul ei ole ressursse/ oskusi - Mina ei tohi abi küsida - Minule ei ole abi ette nähtud - Mina, oma tahtmisega, teen teisele liiga - teised nii ei tee, teised saavad ise hakkama - siis, kui saan abi, siis see teeb Minust vähema, rumalama, võlglase - siis olen teise looming - mitte, et Mina sain oma eluga hakkama, vaid teine tegi selle, Minu eest, ära.

Mina olen osaline, milleski suuremas – Mina tegin selle, Mina saavutasin, Mina mõtlesin välja, Mina õnnestusin – hirm – see Mina ei osutu tõeks – Mina kujutasin endale ette, keegi teine tegi, Mina kasutasin kedagi teist ära. See Mina ei osutu õigeks – kohe leitakse mingi vaatenurk, mis osutab Mind valena, halvana, liiga tegevana. 

See Mina oli juhus – see oli eksitus – Mina ei ole, üksinda/ ilma teiseta, võimeline kordama – Mina tegin ennast tähtsaks = näitasin enda sellena Kes ei ole/ võtsin endale au, mis ei kuulu Minule = tahtsin, valedel alustel, enesele mitte kuuluva tähelepanu osaliseks saada.

Sellel hetkel, kui on põhjust olla rõõmus, uhke, rahul, rahus – sellel hetkel sõidab sisse möödunu informatsiooni ja Mina ei suuda seda olevast lahus hoida – seda teist on kordades rohkem, seda teist on kordades kauem olnud, seda teist on kordades enamad üle kinnitanud – kõik need teised on kohal Minu olevas ja nad varastavad selle hetke Minult – nad naeravad Mind välja, osutavad Minu tühisust ja siis nad lähevad minema.

Mitte keegi ei jää paigale ega jaga hetke – mitte keegi ei tunnista tõeks minu tegelikku teekonda – mitte keegi neist ei seisa minu kõrvale. Selles keskkonnas ja nende inimestega ühes ei ole mina kunagi piisav ega parem – nendega koos olen endiselt toores ja roheline – nad ei jõudnud oodata minu küpsemist ära – nad ei usu sellesse – nad näevad mind nii nagu valivad näha – nendele vajamineval moel, nende lugudes osalejana ja nende Minade kinnitajana.

Meie – vägivaldsesse Maailma tagasi pürgimise ja vähendava kohtlemise muutuse elava vajaduse taga on Meie tähendus – mida valusam on, ühes olemine, inimesele kogeda, seda enam üle piiride see on. 

Mina ja teised, kui hüljatus ja eraldatus, lõhub inimese turvatunde ja jätab ta üksinda = enesega sama Meie on vajalik lapsele, kes ei tule üksinda toime – laps vajab teisi, kui Minu Oma-sid – Oma-d kuuluvad lapsega kokku, Oma-d ei jäta last = laps on Omale oluline = Oma arvestab lapsega - lapsel ei ole, kedagi teist, Oma asenduseks. 

Vägivaldse ja vähendava tegelikkuse puhul on õigem ja elutervem see Meie, mis on enesest kauge ja enese isiklikust ruumist välja jättev – inimesed, ühises ajas. 

Enese koha pealt – on oluline see, millise informatsiooni, Mina, ise, enda/ teise/ toimuva kohta annan – on täis kasvanud inimese tunnus, et ta on õiglane – ta hoiab loo(d) tasakaalus – ta ei anna-ei kasuta teise/ enese/ toimunu kohta informatsiooni, mis ei vasta tõele - ta ei saa öelda välja seda, millele ei ole alust/ ta ei saa lugeda tõeks seda, millele tõendus puudub.

Selge ausus, ehe tõde – see ei tapa – see selgitab ja aitab seada lood tasakaalu – enese vähemus ja valena olemine saavad tähenduse – hoolimata sellest, miks, kuidas, mille alusel oli tehtud ja valitud – kasutusse võeti ja nähtavale jäeti informatsioon ja teod, millel oli suund vähendada ja vägivallale õigust tõestada.

Kogu informatsioon on kogu see aeg olemas olnud – miks seda siis ei kasutatud/ kasutata? Uskumine, kui ühise loo vastutuse enese peale võtmine - siis, kui Mina ise ei oleks teinud ega olnud ega valinud, siis ei saaks Minu kohta rääkida ja Mind vähemana kohelda = teised teadsid ja nägid, et ei olnud midagi, mille eest tunnustada - Mina ise andsin neile põhjuse ja seega ei olnud võimalik, millegi muu alusel, teisiti olla ja teist moodi väljenduda.

Tegelikkus - kui ei oleks olnud neid, mida välja toodi, siis oleks otsitud, midagi muud – oluline oli eesmärk, mida taheti saavutada – senikaua, kuni eesmärk on aktuaalne, ei muutu kasutuses olev informatsioon – see võib-olla üks kild, terves ehituses, kuid määravaks saab just see väike detail, mis lammutab olematuks ülejäänu.

See Mina - kes mina olen olnud, ei ole olnud see mina Kes mina ise olen olnud - see Mina tegi seda ja oli selline, mida ja kuidas mina ise ei olnud - võisin teha teod ja kasutada väljendusi, kuid nende põhjus ei olnud Mina kirjeldus, vaid minu teadmatus ja tunnete pais - siis ja seal oli teisiti, tänases tean rohkem - mina olen enese teekonnast, inimesena, õppinud.

Teise valikud ja otsused ei olnud Minu omad -  siis, kui mina sain neist osa, siis mina tegin neist enese omad - see oli eile ja seni, kuni mõistsin nende olemust ja tagajärgi - ise endale põhja ladununa, olen endale oma põhi mõtted kujundanud ja väärtushinnangud seadnud - see on minu teadlikkus ja tegelikkus.

Marianne

29.09.2026.a

Need teised tunded ka II - Olulisuse keerdkäik

 

Olulisuse keerdkäik – sellel hetkel, kui väljendada oma Mina, kui anda teada enesele olulisest – sellel hetkel kõlab vastus, mis põhineb vajadusel, tõestada enese olulisus – Kuidas Sina julged, Minule, sel moel teha – Kuidas Sina lubad endale sel moel käituda – Sina ei ole õige, Sina oled vale = Sina pead tõestama Minu olulisuse – Minuga sel moel ei käituta/ Minule sel moel ei öelda/ Minu vastu, sellisena, ei olda – tea oma kohta ja järgi oma kohustusi.

Tegelikult Mina ju pöördusin Sinu poole, et anda teada – Sina oled oluline ja Mina tahan Sinuga olla. Pöördusin, kuna Mina sain aru, et Sina ei pea Mind oluliseks ega taha Minuga (senisel moel) olla. Nüüd Mina tunnen hirmu, sest Sina ei usu Mind – Mina ei tea, mida see tähendab Minu jaoks – Mina ei ulatu Sinuni – Sina ei saa Minust aru.

Ehmatanud inimene, keda nimetatakse valeks ja hoolimatuks, püüab tõestada, et tema ei tahtnud teha teisele halba ega planeerinud haiget teha – Mina hoolin, kuid hooli Sina, Minust, ka – näita seda välja, kinnita seda üle – see, millele tähelepanu juhtisin, see, mille keelasin – see näitas, et Sina lubad endale vabadusi ja valid väljendusi, mis osutavad, et oled võimeline tegema ja, et tahad haiget teha. Miks see – kui väidad, et hoolid ja olen oluline?

Vägivaldse ja vähendava käsitluse tulemus - Mina olen vastutav – Mina põhjustasin teisele valu/ raskuse/ halva tunde – teisel on õigus Minu peale pahane olla – Mina rikkusin reegleid – Mina pean võtma vastutuse – Mina pean andma teisele teada, et Mina tegelen enese teemaga ise ja palun teise käest vabandust – Mina vastan teisele nii nagu teine seda ootab – olen süüdi, häbenen, naeratan vastu, vastan küsimustele, lobisen kaasa, avan energia.

Mina olen nii nagu ei oleks, midagi ega kuidagi olnud – Mina jätan seljataha ega vea kaasa – Mina ei tuleta meelde – Mina loon kerguse ja annan teisele vabaduse – teine ei ole, midagi valesti teinud ega ole kuidagi eksinud – Mina ise kujutasin ette, mõtlesin välja, tegin ennast tähtsaks – Mina olen pidur ja raskus – Mina tean enese kohta – Minuga teisiti ei saa – Mina ei saa teistmoodi aru, Mina ei ole teistmoodi välja teeninud = teisel on õigus ja põhjus kõigele sellele, mida ja kuidas tema, ise, valib ja tahab.

Teise informatsiooni alusel - Mina teen seda, mida Mina ei tee – kuid Mina ei tee seda, mida väidetakse/ näidatakse, et teen – Mina teen seda, mida tahan teha – Minul on vaja selgust, Mina tahan enesega toimuvast teada anda – Mina ei võta teise eest vastutust – Mina võtan vastutuse enese eest – Mina ei ole nõus Mind halvustavast ja nimetavast suhtlemisest osa võtma.

Seega - Mina ei vabasta teist vastutusest – Mina ei muuda oma sõnumit ja väljendust - Mina annan teisele õige informatsiooni kasutada – teine astus üle piiride, teine ei võtnud vastutust, teine ei arvestanud enese sammude tagajärgedega, teine tegi haiget, teine valetas, teine manipuleeris, teine oli ülekohtune, teine kasutas vahendina, teine toimis kasu saamise eesmärgil – hooliv inimene nii ei tee, teisega arvestav inimene sel moel ei vali.

Mustrisse astumine on manipuleeriva informatsiooniga tegelemine - Mina tegin seda, mida Mina ei teinud/ kas Mina tõesti tegin/ teine ju nägi ja teab ja seega ei valeta/ teine valetab – miks - miks teine tahab, et Mina näeksin ja teaksin ennast halvana? 

Mina ei saa suhet/ suhtlust, teisega, teiseks muuta – teine ei osale/ Mina olen üksinda – teine ei hooli sellest, mida ja kuidas Mina tunnen/ Mina ei jõua teiseni – teine muudab Minu sammud ja sõnad teiseks/ Mina olen olukorras kinni – seda ei ole võimalik lahendada. 

Mina pean vaikima ja lõpetama, siis taastub normaalsus = teine lõpetab vägivalla ja vähendamise, kui survestamise siis, kui käitun ja olen õigesti/ Minul ei ole turvatunnet – teine ei anna kindlust, et tema enam ei korda – teine teeb uuesti, sest peab seda enese õiguseks = siis, kui Mina eksin, siis teine annab sellest teada.

Mina ei teinud seda, mida Mina tegin/ Mina tegin seda, mida Mina ei teinud - erinevate tunnete tulv – erinevad sõnumid, ühel ja samal ajal – Mina, Minuga, Minule – see on nii, see tähendab seda, seda ei ole, pean, ei saa, tuleb, toimub, kaotan, kardan, teadmatus, lõpp, vajadus, jne.

Ahistus, uppumine – vaimse piiratuse tunnusmärk – on vajadus, kohe ja siinsamas, et tunnete segadus lõppeks ära, et Minul oleks turvaline, et Mina ei kaoks ära = et teine oleks, Minu jaoks, olemas – teine annaks Minu/ enese/ toimuva kohta õiget informatsiooni – et teine kinnitaks Minu olulisust – tema ei lase Minust lahti – tema ei taha, et Mina ennast halvasti tunnen.

Tunnete pais, mille taga seisab meeletu kiirusega muutuv Maailm – tegemist on vastandunud/ üle kirjutatute/ mõistetamatute informatsioonide, ühe ja sama aegse, ilmnemisega – Mina ja Minu koht, võimalused, kohustused, õigused selles muutuvas Maailmas – on kaotus, on kurbus, on hirm, on süü, on häbi, on viha, on solvumine – ei ole selge, mis Minuga toimub, kuna Minule ei ole selge, mida Mina tunnen = millisele tundele on, Minul, õigus ja põhjus olemas.

See on mõistmine – info on mitme kihiline ja mitme tähendusega – kõik on õige ja vajalik. Mina olen ÜHEL ja SAMAL AJAL, Mina olen KORRAGA erinevate informatsioonide reaktsioon – seega Mina ei saa olla ainult üks – Mina saan olla üks ja teine ja kolmas ja neljas, korraga.

Saan olla elutervelt vihane – saan olla enese piire teadvustav, teatav – saan olla tõsine, kuna kohtusin hoolimatusega - saan olla hirmul, kuna kardan osaks saavat – saan olla häbina, kuna Minule osutati ja Mind paljastati - saan olla kurb, et pidin sellise infoga kohtuma – saan tunda kergendust, et julgesin ennast välja öelda - saan olla inimene, kes vajab lohutust.

Ühel ja samal ajal tähendab, et Mina ei saa teha endast ühte teksti faili, kuna olen nii pilt, kui heli, kui maitse – olen elav ja olen elus ja reageerin väga erinevalt, väga erinevale – olen informatsiooni vastu võtmise ja töötlemise protsessis. Isegi siis, kui väljendun ja vastan - Mina ei ole, veel, tulemus – Mina vajan töörahu, kuid Mina ei saa seda – käib olulisuse tõestamine, teostan enesekaitset ja püüan, õigena olles, ellu jääda.

Katse olla korralik, katse olla normaalne – on enese tagant sundimine, et olla „normaalne” – mitte põhjustada, kelleski teises tundeid, mis on tolle teise jaoks halvad = teine reageerib vägivaldselt ja kohustab, Mind, temale vastavana olema – kuid see ülesanne tähendab enese informatsioonile vastu astumist – enese kompuutri välja lülitamist ja teisele allumist.

Mind kustutavale, Mind tõkestavale informatsioonile, kui tõesele töövahendile, keskendumine – kui Mina nõustun teisega ja vastan teise ootuste kohaselt, siis Mina lasen teise enesele ligi ja siis Mina kogen, vähendamist/ vägivalda – enese mitte olulisust, uuesti, kuna teine saab selleks võimaluse – Mina ise võimaldan selle.

Vaimse täis kasvamise tunnus - teades üht informatsiooni, saan järgida teist informatsiooni. Tunnistades tegelikkust - tean teise põhja – saan oma otsuse teha sellele tuginedes - see ei tee Minust valet, vaid teadlikku ja tegelikkusega koos kõlas oleva inimese, kes on võtnud vastutuse selle eest, millesse ennast segada, millest hoida eemale, mida valida, kellega tegemist teha.

Eluterve viha – enese abituse ja kaitsetuse kogemine – midagi muutub, midagi enam ei ole – Mina ei saa, enesele osaks saavat, muuta/ Mina ei saa senist tagasi/ Mina ei saa muuta olukorda teiseks – Mina tunnen viha – Mina aitan enesel toime tulla – Mina annan, ise, endale jõu, kehtestada enese piir, öelda Ei, minna ära, panna uks kinni – viha annab võimaluse olla tugevam, kui, selles hetkes, tegelikult olen.

Eluterve viha ei ole vähendav ja haiget tegev ega pime – see lahtub. Teine asi on ennast näriv ja endasse kogunev viha, mille taga on mõistmine - Mina pean, teise valikuga/ otsusega, leppima = Mina ei tohi teisele oma tegelikkust välja näidata, Mina ei saa teise käest abi küsida, Mina ei saa lohutust, Mina ei saa endaga koos kõlas olla = Mina ise ei saa oma elu muuta - see sõltub teisest. 

Selline leppimine ehk ilma avaliku vihata olemine, saab kohustuseks - Minu viha ei tohi välja paista - muidu olen Mina halb inimene – selles loos vale osapool – Mina teen teisele liiga. 

Kuid on tavaline, et peidetud viha väljendub passiivse ja varjatud agressiivsusena - kuid on tavaline, et see lahvatab välja, kui enese viha talumise võime on ületatud. Kuid on tavaline, et viha varjatud väljendamine saab harjumuseks ja pakub rahuldust. Kuid on tavaline, et varjatud viha sunnatakse sinna, kus ja sellele, kelle vastu on olemas avalik ja ära tõestatud põhjus olla viha saatel väljenduv reaktsioon.

Kaotuse ja muutuse kogemist saatev viha ei tee Mind pahaks. See ei tee Minust halba inimest. Viha taga on põhjus – Mina tahan Ei öelda, Minul on vaja piir, teise ette, panna, kuid see ei ole võimalik. Teine teeb reeglid, määrab, korraldab – Minu osaks jääb enesega tegeleda. Alistumine, enese õigeks tegemine – asjasse asjalikult suhtumine – Just a Buisnes. Vihata olemine – Mina olen sõbralik = Mina olen ohutu = Mina ei tekita probleeme – Minust ei ole tüli.

Laps, kui vähem ja mitte oluline, on see, keda on õpetatud mitte tüli tegema – mitte teise ajusid kruttima, mitte tähtsaks tegema, mitte sekkuma, mitte tahtma – vaikima, eraldi olema, kuuletuma, alluma, vajalikul moel vastama = vanem on teinud õigesti ja olnud õige, vanem on oluline – laps kinnitab seda = Mina mõistan Ema/ Isa - Mina ei tee temale tüli = Mina ei ole raskus, halb, paha, häbi.

Möödunus puudus lapsel eluterve ja asjakohane informatsioon. Suureks kasvanud inimesega on teine lugu – pöördumatu muutusega/ informatsiooniga kohtumine - Mina kohanen, teadlikult - Mina teen enesest võimaliku ja enesele vajaliku ning samas annan ise endale sõnumi – vägivald ei ole okey, selline suhtumin ei käi Minuga kokku – Mina sel moel kaasa ei tee.

Olulisim punkt – Minu vastutus on anda ise endale õige informatsioon – Mina kogen erinevaid tundeid, sest Mina kohtusin/ mõistsin/ kaotasin/ ise tahan/ ise vajan/ ise valiksin. See, et Mina ei saa - enesele vajaminevat läbi teise/ teisega koos töös või kohe ja paregu ise endale anda - see ei anna alust, ise, ennast ümber teha = panna ise ennast, enesele olulist/ vajaminevat, mitte tahtma.

Teadmine, mida ja kuidas Mina ise tahan/ vajan, ei muutu valeks ega muuda Mind valeks. See näitab, et Mina ise olen endast teadlik – olen ajakohane. Minul on alles teadmine, et Mina saan valida parima, mis selles hetkes, selles kohas on võimalik, jõukohane.

See tähendab ka ära minemise valimist, et anda endale võimalus otsida see koht, see keskkond, mis on Minule sobivam. On enese vastutus, mitte jääda torisema, põrnitsema ega kaotust kogema ja välist muutust ootama, vaid aset leiab teadlik otsus, olemas oleva informatsiooni alusel.

Marianne

29.09.2026.a

Need teised tunded ka I - Siis, kui Mina ei olnud normaalne

 

On inimesi, kelle ees on võrrand, mida ei ole võimalik lahendada – Mina pean oma Ema/ Isa/ Last armastama = Mina pean tahtma temaga koos olla. See tähendab – Mina pean suutma temaga koos olla – lubama teisel, Minu elus osaledes, endaga koos olla – selle hinnaga, mis see Minule maksma läheb.

Ei ole võimalik armastada seda, keda on raske/ ohtlik/ mõttetu/ kasutu armastada – keda ei hinnata, kelles ei ole väärtust, kes teeb haiget ega hooli sellest, kes jätab ükskõikseks, kes ei saa aru, kes mõjub eemale tõukavalt, kelle elukombed ja harjumused on kaugel enese omadest, kellega ei saa ega ole millestki rääkida, keda on häiriv vaadata, kes on petnud, valetanud, isekas olnud, jne.

Ühes olemine tähendab mõistmist - Mina kaotan rohkem, kui vastu saan – ühes, mina ei saa olla Mina – Minul tuleb ennast kaitsta, vaigistada, rohkem panustada, taluma sundida, loobuda, pealt vaadata, normaalne olla – enese tundeid, tahtmisi, reaalsust ja reaktsioone muuta/ mitte välja näidata, enese vajadustest loobuda.

Mõtete ja uskumuste lõks – inimene usub end armastavat/ olevat kohustatud armastama, kuna tema on rollis ja teine on rollis – nende rollide ühendusele on armastus ette kirjutatud. 

Sellest ka ootus, kogeda armastust ja sellest ka kohustus, pakkuda armastust, kuigi armastus ei ole käsutatav – mitte, et armastada ei osataks või ei ole armastust vääriv – hoopis teised tunded on samas ja sageli suuremad ning sundivamad, kui armastus = vabadus, kergus, rõõm, soojus.

Need teised tunded ka – Minu sees on teised tunded ka - Mina tunnen ühte ja teist ja kolmandat, sest informatsiooni on palju ja erinevat – armastuse ootus ja kohustus tähendab, et Mina pean jõudma ühele tasandile – olema enese sees üks, kuid Mina ei tea ega saa aru, kuidas seda teha.

Vägivaldse ja vähendava kasvatuse tulemus – on inimene, kes reageerib, ise, ennast kustutavalt, vähendavalt, takistavalt, keelavalt, muutvalt. Selle sama inimese teadvusesse on jõudnud aus ja ehe informatsioon – tema on sellega koos kõlas, kuid täpselt samal ajal käivitub programm, mis suunab teda „õigesti/ normaalselt” käituma – enese informatsiooni hülgama ja kellegi teise/ mingi teise info alusel olema/ toimetama/ vastama/ väljenduma/ tundma.

Vaata, milline Sina oled – Tee ennast korda – Ära ole selline – Sina ei ole normaalne – Sina ei ole mõistlik – Sina oled ebanormaalne - Ole normaalne – Ole nii nagu teised – Ära tee Minule häbi!

See on informatsioon, mis on algusest peale kasutamiseks kõlbmatu. See ei selgita, see ei aita laheneda, see ei aita mõista – see kohustab lõpetama kogu senise ja suunab olema, kuidagi teist moodi – teadmata, mida ja kuidas ja miks ei olnud õige ning ei ole selge, mis ja kuidas on õige.

On hinnang ja on tähelepanu, mis osutab põlgust, käsutab vihaselt, naerab välja, häbistab, keelab, kasutab füüsilist – ära ole, ära ole selline – Mina ei luba, Mina ei talu, Mina ei nõustu - Sinul ei ole õigust.

Emotsioonide tulv toob kaasa aju ülekoormuse - oma olemuselt sarnased tunded – ülim õnn, ülim hirm, ülim kaotus, ülim tajumine – šokk, liiga puhas ja võimas heli – häiritus, kõike on, korraga, liiga palju – kõigena ei saa olla, kõike ei saa kogeda – kõige jaoks ei ole aega ega ruumi ega teadlikkust.

Inimene ei saa heliseda, kui ta ei tea, millises toonis ta heliseb. Inimene ei saa välja kõlada, kui ta ei tea, millisena ta tohib olla. Inimene ei saa avalduda, kui ta teab, et teda tühistatakse. Inimene, tahtes väljenduda ja vajades lahenemist, otsib vormi, millisena ja valib sängi, kuhu voolata – energia saab nime ja välja pääsu.

Vahel on see viis – vaikus, sõnade asemel/ tardumine, hirmu asemel/ tuimus, valu asemel/ viha, ära minemise asemel/ naer, nutmise asemel/ lobisemine, tasa olemise asemel/ agresiivsus, kurbuse asemel.

See tähendab, et inimesest saab tuhmim, kõledam, kaledam, külmem - enese vari ja enesest vähem. See tähendab, et inimene kõlab üle toonides ja võimendatud värvides - ta manab ette ja paistab välja, kuigi ta esineb ja esitab seda, mida ei saa, selles kohas ja selles hetkes, olla. 

Enese vahetusest ja enese muutmisest saab harjumus, kui selline tegevus on kohustus ja tavalisus - sageli tähendab pikaajaline harjutamine seda, et inimene käitub automaatselt - ta ei teadvusta oma valikut, kuid ta tajub seda ebakõlana, mida ta ei suuda mõtestada/ sõnastada - ta toimib nii nagu on harjunud ja on tavaks.

Vägivaldse ja vähendava käsitluse osaliseks saanud inimene ei usalda ise ennast. Tavaline on enese valeks pidamine, sellega seonduvalt, häirituna kogemine – energia vabanemine tähendab energia muutmist – leiab aset õigena ja valena olemise vastandumine – väljendudes olen, õigena olles, vale – enesele väljenduse valides Mina ei ole enesega koos kõlas – olles üks, ei saa olla teine.

Naeratus kisub irveks, rõõm muutub nutuks, õnn väljendub hirmuna, hirm väljendub naeruna, kurbus väljendub reipa moega – grimass ja moondumine – vabaduse asemel kisub sisemus krampi, avardumise asemel toimub enese kokku surumine, enese kaitse asemel toimub enese avamine – füüsis ei tea, millist vormi võtta, sest inimese sees toimub võitlus ja vastasseis ning kõik see väljendub, suuremal või vähesemal määral, mikrotasandil ja makrotasandil.

Füüsiline ja vaimne reaktsioon, mida toetab enesele antud informatsioon – Mina kogen seda, Minule on see võimalik/ vajalik. Üks informatsioon kohtab teist infot – see, mis Minuga toimub, on vale – seda ei tohi olla – Mina ei tohi sellisena olla, Minul ei ole õigust selline olla, Minul ei ole põhjust sellisena olla – Mina pean tundma teisiti, Mina tunnen teisiti. Enese avamine ja enese sulgemine, ühel ja samal ajal. On suund tundma ehk olema – on käsk lõpetada senine, et teisena olla.

Enese üle kirjutamine, enese asendamine, on vana mudel, mida on aidanud elus hoida, alateadlik, enesega manipuleeriva ja enese jaoks väära info kasutamine. Mina tunnen, teise ees, hirmu/ Mina vajan, teise eest, kaitset/ Mina ei taha teisega koos olla, kuna teine ei arvesta Minuga - kuid Mina pean, teisele, ohutult ja teist vabastavalt, vastu naeratama, teisega, füüsilises läheduses, koos olema ja temaga, avatult/ vabalt, suhtlema.

Enese maha surutud emotsioonide taga on käsk – Ole korralik! Käitu korralikult! Ole normaalne! = Ära ole selline Sina nagu oled – Sina pead olema õige = selline, millist käitumist oodatakse – ei tohi olla selline, milline käitumine/ väljendus on keelatud, valeks nimetatud.

Mina pean olema enese/ teise rollile vastav – põhi on Ema ja Laps, millest tuleneb kohustus olla armastav, austav, usaldav, toetav = Mina olen Laps, kes kinnitab Oma Ema – kasutuses olev informatsioon suunab olema süüdi, vabandav, häbi tundev = Mina olen Laps, kes on teinud Oma Emale liiga, olnud temaga valesti.

Enese manipulatsioon, et tagada, kellegi teise vaimne mugavus – teisele ei tohi anda/ näidata informatsiooni, mida too teada/ kogeda/ näha ei taha. Mis siis, et teine on ise teinud haiget, olnud vägivaldne, valetav – mis siis, et teine on käitumise/ väljendusega kinnitanud hoolimatust, arvestamatust, ükskõiksust, tundetust, tühjust – teisele ei tohi vastata selle info alusel, teisele peab vastama nii nagu rollile ja isikule seatud ootused, teda, kohustavad.

Enese manipulatsioon, kellegi teise huvides, on enese hülgamine ja teise eest vastutuse võtmine – Mina pean tagama teisele vajamineva – hoidma teise turvalises seisundis – see on Minu kohustus ja vastutus – Mina ei tohi teist häirida, teise rahu rikkuda = Mina, iseendana, saan seda teha ja sellisena olla – siis olen valena olnud ja valesti käitunud = siis Mina ei armasta teist/ siis Mina ei hooli teisest/ siis, Mina teen teisele haiget/ siis Mina jätan teise üksinda.

Siis, kui Mina olen üks, siis Mina ei ole teine – kuigi ei üldista ega tee kokku võtet ega pane pitserit kõige alla – annan vastuse konkreetsele hetkele, konkreetsele teole, konkreetsele sõnale – see ei olnud hea – see ei kinnitanud Mind, Meie suhet – see näitas vahe maad, see osutas tahet, see selgitas tegelikkust = seda ei saa eirata.

Sina saad sel moel käituda, kui Sina seda valid – kuid Mina ei saa seda tähelepanuta jätta – Minul tuleb üle küsida, sellele tähelepanu pöörata – Mida Sina tahtsid öelda, Miks Sina kasutasid, Mida Sina tahtsid saavutada, Mida Sina proovisid vältida?

Sageli on kasutatud väljenduste taga energia vabastamine – enesega ühes olija kasutamine, enese huvide järgi ja vajaduste kohaselt – sageli on enese tundeid palju ja need on segased – need segavad elamist, sest enesele tuleb ennast keelata, sest ennast tuleb muuta, enese vastaselt käituda.

Siis, kui on ühed tunded, siis ei mahu teised samasse – siis, kui olla üks, siis ei saa olla teine – inimene väljendab, vahendab enesele vajaliku ja olulise. Väljendab ära ja siis ta saab teine olla ja teist moodi väljenduda – siis mahub viha asemel hoolivust, ärrituvuse asemel armastust, kibeduse asemel mõistvust, solvumise asemel sõbralikkust.

Kuid liigagi sageli on kasutatud väljenduste ja vabaduse taga tegelikkuse välja toomine – ei taheta koos olla, ei taheta sellises läheduses olla, ei taheta sellisel moel jagada – piir on vales kohas, elu on vales vormis – seisa sinna, kus on Sinu koht/ mine Minust kaugemale/ jäta Mind rahule/ Mina ei taha Sinuga jagada.

On tavaline, et see inimene, kes pidanud ennast muutma, varjama, kaotama, tühistama – et see inimene, kes on pidanud, teise jaoks ja pärast, enese vastaselt olema – paneb vastutuse teisele – teise pärast – teine ei lase Minul olla – teine käsib ja sunnib Mind.

Selle asemel, et jõuda välja eluterve teadlikkuseni – Mina, teise varajatud ja moonutatud informatsiooni alusel, olen võtnud tavaks vahetada ise ennast välja – teise tujude ja tahtmiste järgi. Mina ise olen valinud sellise lahenduse, et säilitada lähedus, et tagada, kestvas läheduses, enese turvalisus. Mina ise ei ole teadnud/ pidanud enese piire ega ole julgenud/ tahtnud teisele Ei öelda – selle asemel olen vaikinud, varjatult vastanud – olen teinud sama, mida teinegi – märkinud piire ja seadnud sisse reegleid.

Vaimselt piiratud inimesed, kes, selle asemel, et mõista toimuvat ja panna paika üks ruum, milles hoitakse tasakaalu ega rikuta piire ega kasutata vägivalda/ vähendamist – proovivad korraldada oma elu, kaude – lõhkudes ja vähendades seda, mis ja kuidas on vale. 

Selle asemel, et teha ise endale selgeks – Minu valik on Minu oma, Minu tunded on Minu omad – Minul on raskusi info vastu võtmise ja töötlemisega – Mina võtan isiklikult – teise aus info, Minu/ tema enda kohta, ei kaota ega lõhu Mind ära – teine annab teada, millega tuleb Minul arvestada – Minul (ja teisel) tuleb õppida selgeks vahe tegemine, mis on Minu enda teema, mis on teise teema, mis on ühine teema – Minu sees toimuv ei ole teise vastutada = teine ei pea ennast korda tegema, et Mina ei tunneks endas häiritust – informatsiooni toovate tunnete segadust.

Senikaua, kuni Mina ise ei ole selgusele jõudnud - milles seisneb uba, kelle teema tegelikult on - senikaua olen mõjutatav ja manipuleeritav, enese kaitset teostav ja enese Mina eest seisev. Senikaua, uskudes ja vajades teist, olen valmis võtma vastutuse selle eest, kui teine ei oska toime tulla enese sees toimuvaga - allun jonnile, mossitamisele, solvumisele, löömisele, karjumisele, asja(de) ära võtmisele - muudan ise ennast, et teine saaks vaibuda ja tasaneda.

Lapsed liivakastis - ühised mänguasjad ja isiklikud mänguasjad - Minu võimetusest tõusnud viha ei ole õigus teist lüüa, et too mängib ega jaga, et Minul tuleb ka teisega jagada ja teisele anda. Teise jonn - saada endale see, millega Mina mängin, ei tähenda seda, et Mina pean selle temale andma - Minul on õigus iseenda piiridele ja võimalustele.

Suutmatus oodata, võimetus selgust luua – vaja on kohe, siin ja praegu, et lõppeks ära ja rahu taastuks – Mina nõuan, Mina tahan, Mina vajan – enese rahu, turvatunnet, tasakaalu = Mina ei ole õppinud rahunema – tunnete informatsioonis korda tegema = Mina ei talu vaimset pinget, kui enese surma – väga väikese lapse tasand – mina tahan ja vajan enese Mina kinnitust – kohe, siin ja praegu.

Vanemate tahtmatus ja suutmatus, panna piire ja mõista lapsi, viib selleni, et lapsele antakse last piiravad ja ära kasutavad korraldused - lapsele võimaldatakse see, mida too tahab - lapsele keelatakse see, mis on tema. 

Jaga teisega - ega Sina ju kade ei ole - kas Sinul häbi ei ole - Teie laps on kasvatamatu. Ära nüüd nuta - kohe saad, võta ja mängi - teine juba annab - teine ei ole kade - Teie laps on hästi kasvatatud. 

Kui suuremaid isiksusi vahele segamas ei ole - siis kõlab tunnetes tormleva lapses suust - siis Sina ei ole ENAM Minu sõber - siis Mina, Sinuga, ENAM, ei mängi - siis Mina, Sinule, ENAM x asja ei anna - siis Mina lähen, mängin, olen sõber sellega.

Kohustamine, millest ei pääse ja valikud, mis ei ole head - teine on Minule oluline, Mina ei ole selline - Mina annan teada, et teine on oluline ja, et Mina ei ole kade, isekas, häbi tegev = Mina astun iseendale vastu ja ostan endale selle, mille, muidu, kaotaksin - teisega koos olemise, parema Mina.

Hirm ja häbi, enese kaitse ja enese teadlikkus, solvumine ja kurbus - erinevad tunded, sest on erinevad informatsioonid - Minu õigus, iseendale ja omandile, nimetati ebaõigluseks ja halvaks käitumiseks - Mind jäeti üksinda, Mind ei kaitstud, Mind hüljati, Mind vahetati välja - Mina, teisega ühes - mil moel ja millisena.

Nimetamata jäänud, läbi kõndimata jäänud tunded ja informatsioon on see, mis jääb tee peale ette - häiritus ja selgusetus viib ühes olemise vältimise ja ühise lõhkumiseni - parem on eemal olla sellest, kelle kohta käiv informatsioon on ennast ja oma rahu häiriv.

Kuid ega see, teadlik/ alateadlik, otsus lõpeta rollide sidemeid ja rollidest tulenevat suhtlust - see tähendab, et ollakse kohustatud olema armastust ja olulisust väljendav ja edastav - see tähendab, et ollakse enesega vastuolus, eneses toimuvat eirav - jääb viha, solvumine, ärevus, ärrituvus teise vastu ja teise puhul - teine ja tema olemas olemine kohustab selleks, milleks valmis ei olda - enese sees on teekond, sinna maani, kõndimata.

Liigagi sageli on lihtsam jätta teekond pooleli ja leppida saatusega - jätkata, ühise, enesele ostmisega - jätkata vahe hoidmisega - lihtsam on kinnitada, et teine on vale ja oli vale, kui jõuda eneses selguseni - mida, mille alusel, Mina ise tegelikult tunnen. Mina ei pea - teist vihkama - selleks - et ise ennast armastada = ise endaga rahu teha.

Marianne

23.09.2026.a

Känd, millest võrsud III - Kui Sina oleksid Mind kuulanud

 

Vajadus, kinnitada enese informatsiooni – Sina oled, Minule, Oluline/ Mina vajan Sind/ Mina nõustun Sinuga - on möödunu pärandus – karistatud ja väärkoheldud laps annab teada, et tema on mõistnud enese eksimust, tema palub vabandust, tema enam ei tee, tema ei lähe ära, tema ei riku reegleid – tema on Õige = teisel on võimalus lapsega olla, teine peaks nüüd saama lapsega olla.

Informatsiooni saab üle anda ja normaalsus taastub, kuni järgmise tsükli korduseni. Informatsiooni saab teatavaks teha, kuid sellele ei reageerita vajamineval moel – eraldatus/ Valeks nimetamine, kui karistus, jätkub. Informatsiooni ei ole võimalik edastada – ei ole võimalik kokku saada, ei võeta kuulda.

Informatsiooni edastuse ootuses saab oodata aastaid ja kümneid. Informatsiooni edastades hoitakse alles ühendused, mis ei tööta õigesti/ mille teisel poolel ei ole mitte kedagi. Sel moel antakse andeks ja võetakse teine vastu – siis, kui too tuleb, siis kui too seda tahab – tolle teise tingimustel ja tolle teise jaoks õigetes piirides.

Mustri kordamine, mustris jätkamine – tuttav ja turvaline – oma – see olen Mina - see Minu ELU. Vaimse ja füüsilise vägivalla tagajärg - ajukahjustuse ulatus ja sügavus – normaalsus, mida peetakse, enda puhul ja ennast ümbritsevas keskkonnas, ainsaks ja õigeks tõeks.

Turvatunde vajadus, mida ei suudeta täita – inimene ei saa, ise, ennast teisega kokku liita/ kokku panna – teist ei ole tema jaoks olemas/ ei ole vajaminevas läheduses/ ei ole vajamineval moel – teine ei säästa ega päästa inimest, teise poolt teostatud vägivalla käest ja endast eraldamise eest.

Turvatunde vajaduse kestmise põhjus - Vaata – mida Sina, Minule, tegid – Vaata, kuidas Sina, Mind kohtled – Sina pead Mind tagasi võtma, tagasi lubama = Sina pead oma läheduse ja energiavälja avama – Sina oled kohustatud – Sinul ei ole õigust keelduda.

Energeetilise tasandi kontakti loomisele kohustamine – kui ei saa naeratuse ja heaga, siis võetakse jõuga – vägivald ja vähendamine – hakka vastu või vähene – lase Minul tormleda ja ennast välja elada, lase Minul tunda ennast suuremana ja võimsamana – tähtsamana – olulisemana. Anna end Minu käsutusse ja kasutusse.

Vägivaldse ja vähendava kohtlemise talumise/ nõustumise taga on vaimne raskus, enesele teatavaks saanud informatsiooniga kohtumisel – Mina ei lähe teisele korda/ teine ei seisa Minu kõrval/ teine ei astu Minu kõrvale/ teine arvestab ainult iseendaga/ Minul tuleb ühine lugu tasakaalustada = maksta rohkem, kuna teine ei võta enese osa eest vastutust = teine jätab üksinda ega anna kindlust, turvatunnet, selget vastust.

Ühises loos ei vaata, teine, kõiki fakte ega arvesta tervikuga – teine ei jäta ennast tahaplaanile ega vali tasakaalust väljas olevast loost lähtuvalt – teine ei vali Minule õiglasemat/ parimat/ vajaminevat = teine, inimesena, valib iseenda – ta ei arvesta ega hooli, et see teeb Minule haiget, halba, võtab vähemaks – teine annab teada, et tema elab/ tahab elada oma elu ilma Minuta = on rollide ühendus/ on hetkeline kokkupuude, kuid ei kunagi inimeste oma.

On rollide ühendus - teise poolt kantava rolli kohta kehtib informatsioon - selles rollis olev inimene hoolib, toetab, arvestab, mõistab, kaitseb - enese poolt kantava rolli kohta kehtib informatsioon - teise poolne, tema rolli kinnitus, saab Minu osaks, sest mina olen Mina.

Vanem(ad) ja kasvukeskkond – edastab ja sisaldab informatsiooni, mis on see, mida lapsega jagatakse, millest teda jäetaks välja, mis ja kuidas on temale võimalik, mis ja kuidas mitte. Vanem toimetab selle informatsiooni alusel – keskkond võtab selle teadmise vastu, nõustub sellega ja järgib seda.

Vanem, kes annab/ tagab lapsele vajamineva – söögi, riided, peavarju, hoolitsuse – saab seda teha kohustusest lähtuvalt – tema kanda on roll - nii rolli nimetatud teevad. Kuid kohustuslik andmine ja tagamine ei pruugi tähendada rõõmu ja kergust, vaid vaeva ja tüli – lugu on tasakaalust väljas – vanema rollis oleva inimese lugu on tasakaalust väljas.

See inimene, kes peab lapsega olema/ ühes elama/ tema vajadusi täitma – tema, inimesena, teab, mil moel, kellega ja millisena tema ise oma elu elada tahab – kuid, kui ta teab, et tema ei saa seda elu endale lubada – tema ei saa oma kohustustest vabaks saada, tegelikku nägu paljastada, mitte keegi teda, inimesena, ei päästa ega säästa, tema enda elu seest ja käest.

Siis on Laps, sellele inimesele, ülekohut tegev raskus = tema ei saa lapsest vabaks ilma oma mainet kahjustamata, tagajärgi kogemata ja seega ta ei ole valmis maksma seda hinda, mis annaks elu, mida tema ise tahaks kogeda - siis nimetab, vanema rollis olev inimene, ühte jäämise/ ühes olemise hinna lapse võlaks ja kohustuseks – laps peab tunnistama vanema ohverdust – vanem on andnud lapsele rohkem, kui inimene pidi/ tahtis/ vajalikuks pidas.

See inimene, kes annab teisele/ jagab teisega seda, mida tema peab enese omaks ja teab, et temale jääb alles vähem, kuna tema ei saa vajaminevat vastu = tema elu on vale, lapse pärast. See inimene, kes annab, justkui, heast südamest/ lapse vajadusest lähtuvalt, kuid ei ole valmis kohtuma reaalsusega/ enese kohta käiva tõega – tahab tagasi saada selle, mille tema ära andis = oled Minule võlgu või ta kasutab andmise fakte survetamiseks.

Sina said – Sina pead olema õige = Vaata, mida Sina, Minule, tegid/ Mina ei oleks pidanud andma, Mina sain valida, kuidas ja kas anda, kuid Mina andsin/ Sina ei jätnud, Minule, teist võimalust = Sina oled olemas – Sina oled tänamatu, vale, ahne, isekas, halb, häbitu = tunne ennast süüdi olevana, palu vabandust, vaiki, muutu.

See tähendab - mängime mängu edasi – Mina olen tähtis/ vajalik/ oluline – Sina oled vähem/ abitu/ alandlik = Sina ei tohi öelda ega näidata, et oled iseseisev ja saad ise, et Sina tahad/ vajad teisiti, et senises oli halba = Mina olin Vale = Mind on õigus halvasti kohelda.

Vaimselt piiratud inimene on tupikus, millest on ainult üks väljapääs = Minu poolt tehtu, oldu ja antu peab andma summa, mis ei muutu kunagi teiseks – Mina jään iseendaks = Mind ei tohi teisiti nimetada ega teistmoodi kohelda.

Sel moel ühist ja ennast lahendava inimesega koos olemine, koos elu, ei ole turvaline, aus ega tasakaalus – vägivalla lõpetamise asemel/ loo tasakaalustamise asemel – keeratakse lugu teiseks/ saadu teeb võlglaseks ja annab aluse halvasti kohelda/ ära antu üle peetakse arvet – üks kahaneb, sel ajal, kui teine suureneb.

Faktid - Mina andsin = Mina pean saama õige kohtlemise osaliseks = Mina pean jääma Õigeks, Heaks, Vajalikuks = Minu kohta ei tohi anda informatsiooni, mis näitab Mind teisiti – Valena, Halvana, Süüdi olevana. Sina, saanuna – pead teadma oma kohta ja täitma oma rolli – kinnitama Mind, õigel moel.

Siis, kui tähelepanu ikkagi osutab ja informatsioon vaidlustab, siis selles kohas tuleb kasutusele asendus - siis, kui Minule ei anta õiget Mind kinnitavat tähelepanu, siis Mina lähen räägin, kellelegi teisele – mida Mina olen teinud ja kuidas Minuga on käitutud = Minule on tehtud liiga = Mind tuleb kaitsta, hoida, õigena kinnitada. Siis saan Mina vajamineva tähelepanu ja Mina kogemuse – Mind toetatakse, Minuga nõustutakse, Sind vähendatakse.

Vägivaldse keskkonna muster - vähenda ennast – ära ole Sina – ole see, kellena pead olema, kellena lubatakse olla = tea oma kohta ja õigusi. Vanem annab, oma eeskujuga ja info edastusega, ümbritsevatele teada, kuidas tema last näeb ja millisel moel last kohtlema peab – vajadus kindlustada enese Mina, teised kordavad ja järgivad.

Laps saab käituda „valesti” ja olla vanema vastu „halb”, kuid vanema rollis oleval inimesel on tugigrupp ja inimene teab, et tema Mina ei kao enam ära. Ajas muutub selline lahendus parimaks võimaluseks – las laps olla halb ja vale – see annab põhjuse saada suurema koguse, õigema ja täpsema, tähelepanu osaliseks. See suunab koguma ja tootma, lapse kohta, rohkem seda informatsiooni, mis viib soovitud tulemuseni – enese Mina kinnituseni, vajamineva tähelepanu saatel.

Väga raske on astuda välja sellest, mida on peetud normaalseks – vägivaldses keskkonnas kasvanud inimesel ei ole informatsiooni – temal puudub vajaminev tugigrupp - mis annaks alust teistsuguseks Maailma pildiks ja teistsuguseks enese kogemuseks = Minu tagajärjed ja olemas olemine. 

Enese tegelikkusest vähemaks vähendatu on seesama Mina, keda vanem nimetas „toredate” nimedega, et tagada enesele vajaminev Mina – vanema sõltuvuslik keemiline kokteil, mis aitas tunda rahulolu, leevendust, mõnu, turvatunnet = enese vajaduste täidetust.

Pidades tõeks, uskudes õigeks, elades vales, hoolimata pealispinnal maha mängitavast ja näilisest olemas olemisest, tuleb, täis kasvaval inimesel, otsa vaadata enese ja ennast ümbritseva tegelikkusele - mis ja kuidas on võimalik, mis ja kuidas mitte.

On eluterve inimese vastutus olla seal kohas ja ühes sellega, kellega ühendus on elav ja aus = ühes olemist hoidev ja väärtustav. Mitte, et peab olema ja teisest saab kasu, vaid tegemist on päriselt ühte hoidva ja edasi kasvava ühes olemisega – inimeste kasvamine tuleb nähtavale ja kogemustega teada saadu võetakse kasutusele.

See tähendab, et tuleb vahet teha inimeste ja rollide Maailmadel – vägivald ja vähendamine tähendavad, et inimene kasutab rolli võimalusi ära – tema lubab/ võimaldab/ nõuab endale kohtlemist, mida tema tahab kogeda, kuidas tema tahab ise ennast väljendada – tema keelab ära selle, millega tema nõus ei ole – tema rõhub rollide seotusele ja enese olulisusele/ tähtsusele = temaga peab/ temaga ei tohi.

On täis kasvava inimese vastutus saada aru, et rollidel põhinevas suhtes, milles üks on Olulisem ja teine Tähtsusetu – et selle sees antavast tuleb keelduda või kohe hinda küsida ja see ära maksta - sellisest ühes olemisest tuleb keelduda, teise ette tuleb piir panna, teisest tuleb eemale astuda, teine tuleb enese elust välja jätta, sest saadust kasvab võlg ja saab relv – et enese poolt antu jääb alati valeks ja tühiseks ning enese osalemist nimetatakse, jätkuvalt, teise ära kasutamiseks – ühes olemine annab teisele võimaluse koguda informatsioni, mida rünnakuteks kasutada ja lähem lähedus pakub võimaluse enese mänge mängida.

Inimese alateadvus peidab paljut – keha ja vaimne tase reageerib sellele, mida palja silmaga ei näe, mis on maskeeritud või täis kasvanud inimene kontrollida ei vali. Kohates tõrjuvat vaikust, teise jäigastumist, manipuleerivat teema vahetust, käivitub möödunu muster – alguse saab enese vähendamine ja enese võimendumine.

Enese reguleerimine – Mina ei räägi, Mina ei ole, Mina ei avaldu – siis Mina ei ole vale, siis teine ei pea eemale minema, siis teine tahab/ saab Minuga olla. Enese regulatsioon – tühjuse täitmine, muutuse kustutamine, enese esitlemine – see on volüümi juurde keeramine, et kutsuda esile vajaminev reaktsioon – Mina olen õige, kõik on korras/ Mina saan elada välja oma närvilisuse, ebakindluse, väiksuse, hirmu – siis, kui Mina täidan ruumi, siis Mina ei näe, ei kuule ega taju, et Minuga ei olda – siis Mina ei ole ohus = Mina kuulen, näen ja tunnen ennast = Mina ei ole üksinda.

Enese vähendamine ja enese reguleerimine, et mitte jääda üksinda, kohas, kus ei olda üksinda, tähendab automaatsust ja enese kontrolli – enese ahistamist, tühistamist, jälgimist, korrale kutsumist – abinõud, mille omandamisele aidati kaasa ja mille juurdumist toetas aeg, jätkuvalt samal moel töötavas keskkonnas.

Siis, kui jõuda punktini, kus enam ei jaksa või on jäädud, hoolimata pingutusest, reaalselt üksinda – siis keha elab ennast välja ja annab toimuvast teada – kitsad, kõvad ja õmblustega riided ahistavad ja teevad haiget. Keha ei talu valu ega külma - on vajadus soojuse ja rahu järele. Enam ei ole jaksu kontrollida ja kontrolli alla hoida. Asjadel, mis ei allu kontrollile ja mida ei saa ära lõpetada või milles enesest ei piisa – neil ei ole mõtet, kuna enesel ei ole mõtet.

Keha keeldub edasi minemast ja valet loomast. Keha keeldub minemast kohta, kus ühes olemine tähendab üksinda jäetust, välja jäetust, valena olemist – on ette teada või juba alguses on näha vahe tegemine ja jätmine = tähelepanu pööramine/ tähelepanu kustumine – küsimuse küsimine, jutu sisse tõmbamine ja siis ära pööramine, vaikimine, kellegi teisega rääkimine - vägivaldseks ja vähendavaks muutmine - manipulatsiooni kasutamine, valetamine.

Keha teab ette, mis ees ootab – kui Mina ei lähe, siis Mina ei koge. Aus üksindus on rahu, vaikus, vabadus – ei toimu pendeldamist, muutust, vahetust, ei ole valitud vaikust.

Elu tähendab reaalsust ja selles aset leidvat. Vanem, kes on lapse paika pannud ja last pidevalt vähendav – ei talu ega tule toime lisaks tulevate teemadega – ei kasvufaasidega, reaalse elu juhtumistega, abi vajadusega – liiga palju, liiga lähedal, liiga valesti – peatu, peata, lõpeta, saa ise.

Inimene ei lähtu teadmisest – see on elu – elus võib ja saab kõike ette tulla. Inimene ei lähtu teadmisest - kuna Mina olen oma valiku teinud ja ise endale oma elu valinud, siis on Minu enda vastutus olemas olla – kedagi teist ei ole ega tule – Mina ei jäta last üksinda – Mina annan, lapsele, teadmise, et Mina olen olemas ja Mina jään alles.

Vähendav vanem annab lapsele teada enese, kui inimese, tõe – siis, kui Sina oled vale – siis Mina lähen ära/ siis saadan, Mina, Sinu ära – siis Mina kasutan vägivalda, et Sina oleksid õige – siis Sina ise hoiad distantsi, Sina ise valid käitumist, Sina ise lahendad ise - kuna Sina ise saad valida, kas oled õige või vale - Sina ise tead, mis ootab ühel hetkel, mis teisel = Sina oled info saanud – siis ära sunni Mind valima seda, mida Sina kogeda ei taha, kuid Sina ise küsisid.

Siis, kui olla elanud läbi teise – siis, kui olla saanud loa elada, teiselt – siis on raske elada endale – olla nii oluline, et ise elus olla. Siis ei ole elul mõtet – sest siis ei ole teadmist, et Mina olen, kellelegi vajalik ja oluline.

Ka see on möödunu jälg – möödunus ja ehk ka olevas ei olnud kedagi, kes oleks andnud, selgelt ja üheselt paika pidavalt, teada – on hea ja on õige, et Sina oled olemas – Maailm, Sinuga ühes, on parem, kui ilma Sinuta.

Oluline teine/ olulised teised andsid teada, et parem, kui ei oleks, parem, kui ära läheksid, parem, kui ei tuleks – Maailm on, kordades, halvem paik, kui Sina selle sees oled/ Sinuga peab koos olema - siis on parem, kui Sind ei ole.

Enese vähemana, ja mõttetuna, nägemine kestab, kui enese elu sees on inimesed, kes kordavad möödunu sõnumit. Vajaminevat informatsiooni ei ole – mitte keegi ei näe ega tunnista olulisust = see on vanus, milles tähtis ja õige informatsioon tuli läbi teise = see on kasvamine keskkonnas, kus enese info ja enese olemas olemine nimetati valeks ja, kellegi teise vastu olevaks/ kedagi teist vähendavaks.

Ise endale tähenduse andmine – Mina tahan elada, iseenda pärast ja jaoks – Mina olen endale oluline, Minu elu võimalused on endale olulised. Vägivaldses keskkonnas kasvanu peaks, selle informatsiooni tõeseks pidamiseks, tunnistama – Minu Maailm on turvaline paik = Mina tunnen ennast turvaliselt. 

Kuid ta ei saa seda teha – tema teab, et ei ole – Maailm on hirmus, hülgav ja haiget tegev, kuna selle sees on inimesed, kellele tema ei lähe korda – kes on teda jätnud ja ise enda valinud = ühist ei ole võimalik taastada/ luua – teine on sellises kauguses, et teiseni ei ulatu.

Hooli minust - arvesta minuga - siis, kui on kogemus, et ei hoolita, siis, kui on aru saamine, et ei arvestata, siis pöördub möödunud aja sisse suletud laps tagasi sinna, kust tema peaks hoituse ja arvestamise kogemuse saama - Sina oled, Minule, oluline = Mina hoian Sind.

Selle asemel kohtab laps vähendamist ja hülgamist ning talle antakse põhjendus, miks selline väljendus/ käitumine on õiglased - laps ise on põhjustanud enesele osaks saava = laps ei pea saama seda, mida tema ei ole välja teeninud - laps ei saa olla sellises läheduses, kus ta saab teisele haiget teha/ teise jaoks vale olla/ teisele närvidele käia/ teise elu ära segada.

Mina olen vähem, väärtusetu, tähtsusetu, mitte oluline - Minule osaks saav on Minule paras - see on Minu enda süü. Selline Mina languse trepp viib sügavale ja enese hävituse mõteteni - sellelt ei ole tagasiteed - kedagi ei ole, kellega ühes, parema Mina poole, tõusta ja kõndida.

Tegelikkus - teine ei pidanud sellisel moel olema ega sellist väljendust kasutama - teine valis seda teha enese seest lähtuvatel põhjustel. Mitte laps ei põhjustanud endale osaks saavat, vaid vanem valis selle, kuidas tema last kohtles ja esitles - vanem, inimesena, valis selle ise, sest tema tahtis sellega kaasnevat.

Inimene kujundas enese Maailma enesele sobivaks - inimene lükkas lapse, enesest, sellesse kaugusesse, milline tagas/ võimaldas temale vajamineva. Inimene kasutas ühist aega selleks, et lõhkuda ühendatust ja tagada enese eraldatus - inimene elas seal ja selles, kuhu laps ei kuulunud/ kus lapsele ei olnud kohta/ kus laps oleks inimese elu ära rikkunud.

Mina tegin seda heast südamest/ Mina tegin seda armastusest/ Sina ei jätnud Minule teist võimalust/ Minul ei olnud teist valikut/ Sina ei saanud muidu aru/ Kui Sina oleksid Mind kuulanud, siis Mina ei oleks pidanud tegema, olema ....

Marianne

22.09.26.a

Känd, millest võrsud II - Jäine hingus

 

Inimese ja inimeste vaheline energia on tajutav – selle muutus on tajutav. Vahel tähendab samm, lähemale või samasse seisma jäämine - külmust, jäikust, kangestumist, eemale tõuget, draamat, lööki – teise energia muutub – see väljendab teises inimeses aset leidvat, temas toimuvat.

Energia ei valeta - soojuse, avatuse, huvi, läheduse, mõistmise, toetuse kadumine tähendab kahe inimese vahelise vahe suurenemist – mis iganes põhjusel, teine on kätte saamatus kauguses – kontakt on katkenud, nõrgenenud, katkendlik – kontakti sisu on muutunud – senine on saanud teise tähenduse.

Vägivaldse keskkonna reaalsus – see, kellest eemale hoitakse, eemale põrgatakse, kellesse suhtumine muutub, see teab enda kohta - Mina olen vale, Mina olen vale olnud, Mina olen teinud teisele liiga, Mina võtsin teiselt vähemaks, Mina olen piiri ületanud, Mina ei arvestanud teisega, Mind oli liiga palju, Mina tahtsin liiga palju ja valesti – toimunu on Minu süü.

Enese kohta käiva informatsiooniga kaasneb enese vähendamine ja enese olukorrast ülevaade – Minus ei ole väärtust/ Mind ei ole vaja/ Mina olen üle/ Minust ei piisa/ parem, kui Mind ei olekski/ Minul tuleb ära minna, eemale hoida, vaikida, teine rahule jätta = Mina ei tohi peale käia ega teist sundida.

Loomulikult kaasnevad aktiivsed tunded, mis sõnumeid tõid – kurbus, masendus, ärevus, hirm, solvumine, viha, kadedus – kõik need peegeldavad reaktsioone, sellele, millega ollakse kokku puutunud ja mida tajutakse ning mida teiseks muuta ei suudeta.

Läheduse astme muutus, energia muutus, vahe maa suurenemine, kontakti tähenduse muutus – vähemuse ja negatiivsuse suunas - on elu selle inimese/ nende inimeste kõrval, kes ei taha, vabast tahtest, koos olla - kes peab seda, mida ise, sellisel moel/ sellise hinnaga/ sellises tähenduses, endale ei valiks.

Info on õhus, info on olemas – see on kogetav, nähtav – seda ei saa eirata, sest see on nii mitmekülgne – see ümbritseb ja suunab eemale, eraldi olema, välja jääma, vaikima, muutuma, kontrollima – info edastus kordub, sama sisulisena.

Üksindus ja ühendus – ei ole suuremat ja sügavamat üksindust, kui olla koos inimesega, kes põrkub eemale, kes seisab eraldi, kes jätab välja, kes vastab hammustades, kes vaatab põrmustades – kuigi see teine on samas ja väidab/ näitab end koos olevat ning nimetab, ennast/ teist, rollide ühendust tõestavalt ning veenab koos olemist hoidvat – üksindus on valdav, sest energeetiline ühendus ei ole, kunagi, terve ja tugev, teise väiteid kinnitav.

Inimene elab teisega samas ja saab loa/ võimaluse ühes olla/ käia/ toimetada, kuid selle ühise aja sees näeb ja kogeb ta suletud uksi/ uste sulgemist-sulgumist/ uste kadumist. Mina olen, kuid Mina ei ole, kuna Minul ei ole – Mina ei saa seda, mida Minule ei anta.

Inimene, kes tahab kindlat ühendust ja ise hoiab seda alles - Minu Maailma pilt – teine on selle sees, Mina olen teisega ühes, teise kõrval. Energeetiliselt ja füüsiliselt tajutav/ nähtav muutus annab teada, et see pilt ei ole kooskõlas reaalsusega – pealispinnal saab näida ja sõnadega väita, kuid sügavamates hoovustes ja suhte põhi olemuselt, ollakse teisest eraldi – ühist põhja ei ole – teise Maailma sisse ei kuuluta.

Kasvamine ja elamine, eraldatuses ja välja jäetuses, viib masenduseni, enese vähendamiseni ja lootusetuseni – Mina olen süüdi, Mina olen vastutav, Mina ei saa muuta, Mina ei saa ise ennast aidata, Mina ise rikun enese/ teise elu ära - selline tähelepanu suund on nii raske taluda, et enesetapu mõtted on tavalised sirvida ja vahel ka järgi proovida – tavalise elu sees ja ees on punkt, millest edasi ei vii teed – edasi ei saa paremaks, saab minna halvemaks, saab jätkuda samal halval moel.

Enese vähendamine on eraldava suhte dünaamika üle võtmine – enesega ühes olija vähendab kontakti, sisu, energia vahetust, võimalusi – teine suunab, erinevaid manipuleerivaid ja füüsilise/ vaimse vägivalla võtteid kasutades – eraldi hoitavat, ise ennast ja oma poolset kontakti, vähendama.

See tähendab, et eraldi hoitav täidab teisele vajaminevat/ teise poolt planeeritut, kui enese ülesannet – seega vähendab/ tühistab/ muudab, tema ise, teisega ühes olemist, enese isiksust, enese väljendusi, enese valikuid, enese soove, enese vajadusi.

See tähendab, et - siis, kui see inimene, ise, midagi tahab, vajab – siis, kui tema midagi teha plaanib – siis, kui tema vastamas/ tegemas on– siis, kui tema midagi küsida tahab – siis ta mõtleb järele – kas tasub, kas temale on vaja, kas see on temale lubatud, kas ta saab ise, kas ta saab ilma – inimene hindab enese vajadusi, soove, normaalsust läbi teise silmade ja informatsiooni.

See tähendab, et inimesel ei ole võimalik avalduda tervikuna, loomulikuna, kasvavana – inimene ise piirab ennast ja ta laseb teisel ennast piirata, kujundada, keelata. Ta on, kui kastis, mis on väiksem, kui tema ise – teise kõrval ja teisega koos on ta kordades vähem, kui tegelik tema ise.

See tähendab, et iga tema samm ja väljendus, mis ületab nähtamatut, kuid elavat piiri – kohtab negatiivsust, viha, vägivalda, vähendamist – piisab pilgust, sõnast, häälest, elest, energiast ja hiljem ka enese mõttest, kui inimene ise taltub, vaikib, kustub, kaob.

Nähtamatu piir, mida ühise Maailma kaartidele ei märgita, ei seisa paigal, vaid nihkub, vähendades, lähemale – tänane piir seisneb selles, mis ja kuidas eile oli veel võimalik. Vähendatu ja eraldatu võib õppida selgeks ja järgida seni teada olevat, kuid ta ei õnnestu – ta ei suuda enesele osaks saavaid reaktsioone vältida – senikaua, kuni ta teise, aktiivses, elus figureerib – teine lõhub ühendust ja eraldab, vähendatavat, endast – sundides vähendavat ise vähenema, vaikima, ära kaduma.

Aus tõde – inimesel on võimalik olla ja väljenduda eheda ja vaba iseendana, kuid just siis ja see kohtab jäigastumist, eraldatust, tähelepanu kasutamist, füüsilist muutust, vaikima jäämist, üksindust, hüljatust – energia kõneleb ja sellest ei saa mööda minna.

Mina olen Vale/ vale olnud – tähendab teadmist, et Minu, selline, väljendus, olemine, käitumine, valik, sõna, küsimus, tegu, saavutus ei ole aktsepteeritud, heaks kiidetud, normaalne – see teeb teisele liiga, see oli keelatud, see põhjustas häbi, kannatusi, osutas teist.

Mina olen Vale – tähendab varjatud ja moonutatud, kuid sihikindla dresseerimise tulemust – inimest on suunatud „õiget” moodi käituma - kellegi teise eesmärgi saavutamiseks, informatsiooni ja teadlikkusega manipulatsioone teostades – vähenda kontakti, tea oma kohustusi, tea oma kohta, tea oma hinda, tea oma Mina.

Väike laps hoiab ja kaitseb seda, mis on tema jaoks oluline – väike laps hoiab enesele olulisega kontakti – siis, kui laps on kogenud, et vanem ei ole tema tugevus, vanem ei seisa lapsega ühes, vanem elab oma elu ilma lapseta – siis võib laps otsida asenduse, kuid siis ja seni, kuni ta elab vanemaga koos, siis ta soovib teha sellest ühendusest kindla ja toimiva.

Ellu jäämise instinkt – laps panustab sellesse, kes tema eest hoolitseb, kes teda aidata saab, kelle kohta kehtib info, et too seda teeb/ tegema peab – laps võtab initsiatiivi enda kätte – ta teeb nii nagu vanem teda suunab – laps proovib säilitada senise, et suuta anda vanemale parem olemine/ meeleolu/ vajaminev – siis lapsele osaks saav on parem.

Sõltuvust tekitav ja sõltuvuses hoidev informatsioon – vanem ei taha last, kuid, mingil põhjusel, ta ei saa temast vabaneda – kuid ta saab teha nii, et laps teda õigesti kohtleks – vanem tahab saada selle tähelepanu, mille tema on kaotanud/ mida tema ei ole saanud – vanem tahab saada tähelepanu, mis asendaks selle, mida vanem kogeda ei taha – vanem tahab saada tähelepanu, mis vallandaks ja lahjendaks tema tunded. On lapse ülesanne see võimalikuks teha.

Laps, kes on kogenud sügavaimat üksindust – ta on kohas ja koos sellega/ nendega, kes nimetavad ennast ja last Omaks ning ühist Meie-ks – kuid samal ajal jätavad lapse välja, eraldi, üksinda – sõnadest ei saa tõtt – rollidega ühendatuna, ei ole laps ühendatud inimestega. Omad saavad jätta ja seda tegu õigeks ja vajalikuks nimetada.

Väga raske on lahti lasta oma sisemistest veendumustest, mida toetavad enese väärtushinnangud ja mõistmised ning väga pikka aega harjutatud sõltuvus – Mina olen teisega koos, teine kuulub Minu Maailma = Mina ja teine kõlame kokku = Minu Maailm on tühi ja vale siis, kui teist ei ole selle sees – Minul ei ole teisele asendust.

Täis kasvamine tähendab reaalsusega arvestamist ja iseenda vastutust – mitte see, mis ja kuidas on võimalik, parim, lubatud – vaid see, mis on tegelikkus – Mina ei oota ega nõua ega vaja seda, mida Minule on lubatud, mida näidatakse/ väidetakse, Minu jaoks, olemas olevat – Mina ise teen vahet, mis ja kuidas on olemas ja, mida ja kuidas ei ole. Mina panen paika enese piirid ja ei osale selles, mis Mind vähendab.

Vaimselt väga raske ülesanne, kui enese Mina pilt tähendab teist, endaga koos ja olemas olemist/ vajalikke võimalusi läbi teise – ka see on vaimse ja füüsilise vägivalla tagajärg – vanem andis teada, et – Omad hoiavad kokku/ ainult Omad on olulised/ keegi, peale vanema, last ei taha/ vanemat peab armastama ja austama/ laps peab teadma oma kohta ja täitma enda kohustusi/ laps on vanemale võlgu.

Vaimse raskuse taga on võimetus lahti lasta informatsioonist, mis ei ole kunagi olnud tõde/ täis tõde – kogu enese elu, täis harjutamisi ja uskumisi ja suur hulk iseeneslike reaktsioone, tähendab teadmisi, mida ei saa ise endast ära lahutada – kuidas uskuda sellesse, mida tõeks ei pea – kes annab loa uskuda sellesse, mida kasutusel ei ole.

Mitte keegi, vägivaldses ja vähendavas keskkonnas, ei kinnita lapse õigusi – iseendale, vabadusele, isiksusele – mitte keegi ei näita ette, et üle piiride astunud vanem/ keegi teine, palub vabandust ja tunnistab oma eksimusi/ teadmatust/ vajadusi/ tegusid.

Laps, kellele näidatakse ja väidetakse, et, ainult ja just, tema on olnud vale ja kõik teised on teinud õigesti, ei saa omada kindlust, et tema enda info on õige ega saa ta omada teadmist, et ühist Maailma hoitakse tasakaalus – igaüks vastutab enese sammude eest ja igaüks tegeleb enese tagajärgedega, ise ja teisega arvestavalt.

Vägivaldse ja vähendava keskkonna/ inimese informatsioon – Sinul ei ole õigust iseendale/ Sinul ei tohi olla piire/ Sina ei tohi ennast kaitsta/ Sina pead alluma/ Sina ei tohi EI öelda/ Sina pead kuuletuma/ Sina pead juhiseid järgima.

Eksimuste eest karistatakse, sel moel ja sellistes piirides, et töödeldud inimene enam ei kahtle, ei proovi, ei taha vastu hakata, teistmoodi teha, enese teadmisi kasutada – tagajärgede vältimiseks on mõistlik vaadata teist ja mõelda teise järgi, enne, kui ise oma samme astuda või väljendusi teoks teha.

Selline käsitlus harjutab inimest kasutama Mina pilte, mis temast ja teis(t)est on loodud. Kuna kõik on, korduvalt, üle kinnitatud, siis inimene teab, et nii ongi – ta saab lugeda teistsugusest Maailmast, talle võidakse rääkida teistsugusest ühes olemisest – austusest, piiridest, vabadusest - ta saab, kellegi teise elu kõrvalt vaadata – kuid ta ei usu seda tõeks ega õigeks = see ei kehti tema puhul.

Selle väite põhi on inimese Maailma vaate põhi – Mina, teisega koos – teise tähendus ja tähtsus Minule. Inimene, kes teab, et tema ei saa ilma teiseta, et tema vajab teist, et tema on teise oma – on väga väikese lapse tasandile pidama jäänud – tema sees on aktiivne vajadus, mis suunab tema käitumist ja valikuid – ta ei ole, vaimsel tasandil, olevasse aega ärganud.

Teisest ära lahutamise hirm, teisest eemale jäämise valu, üksinda olemise ärevus – vaimse tasandi sõnumite füüsilised reaktsioonid, mida on raske ja ebamugav taluda – need peatavad inimese ja ta suunab, ise, ennast - kontakti taastama, hoidma, süvendama – seega ei mahu sinna, midagi muud kõrvale.

Väikese lapse teadlikkus ei ole avar ja paindlik ega suuda ta vaadata/ vaadelda toimuvat ja ise ennast/ teist kõrvalt - tema elu on vahetu ja ta peab saavutama kohe – mingi kindluse, mingi rahulduse, mingi põhja, mingi teadmise = selle, milles seisneb turvatunne – tuttavad tegevused, harjumuslik reaktsioon, vajaduse rahuldamine – pime ja teadvustamata käitumine, millest ollakse sõltuvuses.

Suureks kasvanud inimene saab, teadlikult, seada endale eesmärgi – Mina puutun kokku selliste raskustega, sest Minul on sellised harjumused, mis tulenevad vägivaldsest ja vähendavast möödunust ja Minuga manipuleerivast informatsioonist, mida Mina ise olen kasutanud.

Elutervema käitumise, lahenduste, valikute teostamiseks tuleb, Minul endal, teha enese kasutuses olevas informatsioonis inventuur, avardada oma teadlikkust, suunduda mõistmiste poole, panna paika teistsugused reeglid ja teha vahe sisse – teise tegevuse, info, sõnade, hääle, energiaga – see ei ole Mina ega Minu.

Teine ei ole, alati ja kõiges, Minuga arvestav, Minust hooliv – teine saab Mind ära kasutada ja Mind teadmatuses hoida – on Minu enda asi teha selgeks tegelikkus ja valida/ astuda enese teadmiste alusel – seda ka siis, kui need lähevad teisega vastuollu, ei kattu, teine väidab, et teen temale liiga ja võtan vähemaks – teine saab, tahtlikult, valetada/ tõeks pidada seda, mis seda ei ole – on Minu enda asi sellest aru saada ja sellega arvestada ning mitte seda järgida ega sellega nõustuda.

Täis kasvav inimene paneb, ise, paika enese ja enese piirid. On inimese enda valik – mida Mina endast, enesele kuuluvast, teisele/ teisega, jagan, mida mitte. On enda valik, kuhu teine saab tulla, kuhu mitte. On enda valik, mille nimetan õigeks, mille valeks. On enda valik, millist käitumist tolereerin, millist mitte. On enda valik, millele ütlen Ei ja millal panen punkti.

Ennekõike tähendab see samm valusat uussündi – Mina ei ole enam see Kes Ma olin enne = Mind enam ei ole, Minul enam ei ole, Mina enam ei saa, Mina olen üksinda = Mina olen väljas ja eraldi.

See on informatsioon, kuhu inimene saab komistada, vanu mustreid aktiveerides. Tegelikkus - see – väljas ja eraldi – on väikese lapse vaatenurk – täis kasvanu teadlikkus – Mina olen Mina – teine on Minu, isiklikust, ruumist väljas pool ja Mina astusin, ühises ruumis, teisest lahku – eesmärgiks eraldi olla.

Vana mustri tühistamine – inimene ei näe ennast teisega ühes ja samas = ta ei ole teisega üks ja sama ega loo teisega energeetilist ühendust/ ühendatust – inimene ei hoia ühist välja, mida teine ei hoia ega austa, kuna kasutas seda enese vajaduste täitmiseks.

See on õppimine – teise inimese reaktsioonid ei tähenda, et neile peab vastama samal moel, samal tasandil – inimene saab jääda enda juurde ja enesega kooskõlla, toetudes kokku kogutud ja järele proovitud informatsioonile – see ei tee temast valet/ Valet, vaid reaalsuses elavat ja toimetavat.

Vaimse ja füüsilise vägivalla mõjuvõimsam vahend – vahelduvus – mitte miski, peale vägivalla, ei ole jääv – kõik saab ära kaduda, muutuda/ kõike saab ära võtta, keelata/ kõike saab valeks nimetada ja kättesaamatuks seada – armastusel ja ühes olemisel on hind.

Inimene, kes on suunatud ühist hoidma, et teisega koos olla, et anda teisele võimalus tagasi tulla – tema ootab ja täidab teise poolt esitatud tingimusi, tema ei reeda ega anna alla = teda ei saa Valeks nimetada = tema on teinud kõik, et teisega koos olla/ teise olemas olemine, enese elus, tagada = tema edastab selle informatsiooni teisele – tema kinnitab selle üle.

Vajadus, kinnitada enese informatsiooni, on möödunu pärandus – karistatud ja väärkoheldud laps annab teada, et tema on mõistnud enese eksimust, tema palub vabandust, tema enam ei tee, tema ei lähe ära, tema ei riku reegleid – tema on Õige = teisel on võimalus temaga olla, teine peaks nüüd saama temaga olla.

Marianne

18.09.2026.a