Justnagu oleksin Mina - Vähendatu

 

Möödunu jäljed – möödunust jäänud traumad – haavad, mis ei ole paranenud. Sõnad, pilgud, teod, hääled, väljendused, maitsed, lõhnad, helid, vaikus, pimedus, värvid, valgus, karjumine, vastu puudutus – kõik see kokku on suletuna seisnud informatsioon – selle jaoks, et mõista, et aru saada, tuleks lugu laiali laotada ja kõik selle osad üle vaadata ja kõigi osadega tegeleda ja kõigele, mingi koht, vastus, selgus anda.

Väga palju informatsiooni – on raske kõike näha ja mõista, sest tavaliselt on midagi, mille külge jääb inimene kinni ja samas on seda, mida inimene tahab kaotada, üle kirjutada, muuta. Seega ta tegutseb mitmel suunal ja samas proovib ta ka oma tundeenergiaga toime tulla – tunda või mitte tunda, mida sellest kõigest tunda valida.

Energeetilise keha sisse jäänud haavaga seotud lood on mitmetasandilised – inimene valib, kuhu ta oma tähelepanu suunab, kuhu mitte. Valguse kätte tõusnu kaotab äärealad, moonutab kõrval oleva, midagi jääb täiesti välja - kuid ometi ka see mõjutab inimese tundeseisundit – tunnetel on kombeks tuua sõnumeid laiemalt, kui inimene neid näha teab ja avada valib.

Öeldakse, et inimene võttis lugu isiklikult – midagi puudutas teda ja ta reageeris sellele. Mina – teise sõnades, tegudes, väljendustes – milline Mina, teise poolt edastatus, olen – kas see Mina meeldib Minule, kas Minul on, sellisena, hea/ turvaline/ tore/ huvitav/ julge olla või mitte – mida selline Mina, Minule, kaasa toob?

Haavad jäävad sellisest enesest, kellena olemine on hirmutav, kurvaks tegev, julgust võttev, peitu sundiv, häbenema kohustav – Mina – Mina olen sellisena Maailmas – Mind nähakse ja teatakse sellisena. Kuidas Mina saan edasi elada ja edasi olla, kui Mina olen selline?

Mina olen selline – on tegelikkuses väga lai informatsioon – suures osas on see kokku kõik see, kuidas see teine, kes inimese Mina nö nähtavaks ja kogetavaks tegi, ise väljendus ja ise kogetav oli – kuid huvitaval kombel on teise sõnad ja väljendused enese Mina, kuid ei see teine – kuigi teise poolt väljendatu näitas teda ennast, jääb see seik inimese mälestuse sisse nii nagu olnuks see tema Mina. Loole lisab vinti juurde, et ka teine teab ja vahendab seda lugu sel moel – tema näitas inimest, ei ise ennast.

Inimlapse peegeldus – milline informatsioon lapsele anti – millega teda seoti, kuidas teda koheldi, kellena teda näidati. Inimlaps ei tea ennast sellisena, kellena teda koheldud ei ole – inimlaps teab ennast sellisena, millisena temale reageeriti – mitmetasandiline ja korduv kinnitus jääb inimese mällu püsima.

Mina olen ilus/ Sina oled ilus – see ei tundu tõene väide, kui last ei ole koheldud ilusana, ilu edastavana, vaatamise rõõmu kaasa toovana. Kui ilu ei käi enesega kokku, siis on osatatud ja narritud välimust, pilgatud keha, maha tehtud stiili, noritud välimuse kallal – koheldud nii nagu koledaid inimesi vaadatakse ja nähtavaks tehakse – vähemana, põlgust äratavana, toetust mitte saavana, ühte mitte võetuna, ärrituvusega vaadatuna, paha haisu levitajana.

Mina olen enese kehaga Sinasõber = Minu kehakaal on normis, Minu proportsioonid on tasakaalus, Mina tunnen ennast, oma kehas, hästi - see on vale ja ebaselge vaatenurk, kui sellist kohtlemist ja nähtavaks tegemist ei ole olnud.

Pigem on kasutusel pendel – inimene on, kas paks või siis sale – sale tähendab, et Mina vastan oleva aja standarditele ja mahutan oma keha väikese numbriga riietesse ja Mind on hea vaadata – tunnustavad pilgud, sõnade valikud, kaaslaste puudust ei ole, elu kergus ja tegevusele toetus.

Kui nendele punktidele vastav ei ole, siis see tähendab paksuna ringi käimist – paksu ei panda, inimesena, tähele, paksu ei tunnustata, paksule on elu raskem, paks olla ei ole ilus, sest paks inimene on laisk, lohakas, häbi, jne – kuna saleda kohta käivat kohtlemist ei ole, kuna paksu kohta käivat kohtlemist jagub, siis Mina olen paks ja paksuna Mina olen selline nagu paksu inimest teatakse – kaal võib langeda, keegi saab kaalu teemasse elutervelt suhtuda ja inimene saab temaga nõustuda, inimene võib samas mõõdus teist pidada ilusaks, kuid ennast teab ta paksu ja koledana.

Minu vajadused on olulised, Minule on toetus – abi küsimine, abi vastu võtmine, tugevuse andmine lubatud, normaalne, Minuga kaasnev – see on vale, kuna saadu nimetati võlaks, kuna öeldi, et saad ja pead ise - kuna on tajutud, et teine inimene valib mitte aidata, kuigi ta teab ja näeb, et on liiga raske, liiga palju – kuna on nähtud, et teine inimene peatub ja ootab, kuni abi vajav jõuab ise ära tehtud – kuna teine inimene kasutab sõnu ja viitab abivajaduse mõistmisele, kuid ei jõua tegudeni, et abi anda – kuna teine inimene, abi küsimise peale, vaikib, läheb ära, saab vihaseks, määrab hinna, mida ei ole võimalik maksta, tuletab vanu „võlgu” meelde – siis on selge, et inimene teeb ja on ise, ka üle enese piiride ja jõu – ta teab, et tema ei saa, kellegi teise abile loota.

Mina – millele, enesena olles ja enese samme tehes, toetun. Millisena, kuidas Mina reageerin ja vastan – millest Mina võrsun. Sõnad – toetumine sõnade tähendusele ja sisule – Mina, selline, sellisena. Hääled, pilgud, puudutused – Maailma puudutused – Maailm puudutas Mind – Maailm reageeris Minule – Maailm teab, milline Mina olen, olin, saan olema.

Järeldus – Mina kutsusin esile, Mina põhjustasin – ei ole vahet, mida valisin ise, kuidas tegin ise, kuidas tahtsin ise – Mina, kui prügi, rikkusin allika puhutuse – Mina, kui pori, määrisin põranda – Mina, kui häbi, valmistasin teisele piinlikust. Mind pidigi sellisena kohtlema, nähtavaks tegema – Minule pidigi sellisel moel vastama.

Vägivaldse ja vähendava keskkonna manipulatsioon - Mina – Mina olen teise väljenduse ja valiku põhjus. Seda kinnitas võrdlus, seda tõestas põhjendus – Mind võrreldi, Mina ise võrdlesin – kuidas teisesse suhtuti, kuidas teise puhul valiti, kuidas meid kõrvutati – Mina ise sain aru, sellest, kuidas Minule osaks saanut põhjendati.

Inimese elu on suur hulk informatsiooni – on pealt vaataja ja kõrvalt kogeja asi, mille tema sellest kõigest välja valib ja kuidas seda edasi annab. Valu on peidetud sellesse kohta – Minu Ema kirjeldab ja osutab Mind – ta on Minust eraldi, ta on Minu vastu, Mind eemale lükkav, eraldi hoidev, haiget tegev – Minul ei ole, temaga koos, turvaline, hea.

See on jahmatus, ärevus, hirm, häbi, lootusetus – miks Minu Ema nii teeb, miks ta Minust sel moel räägib, miks ta sellisena olla valib – miks ta ei leia, Minu kohta, head sõna, ei kasuta soojust, ei vali naeratust – Mina ei ulatu temani, Mina ei ole temaga üks – Ema tahab sellisel moel väljenduda ja selliseid sõnu kasutada – tema tahab seda teha ja sellisena olla.

Siis, kui tulla vägivaldsest ja vähendavast keskkonnast, siis on olemas teadmine, milline Mina, mina, olen. See info on paigas ja püsiv – enese tähendus, võimalused, osaks saav – Minu osa, koht, roll – selles süsteemis. Mina tean, mida ja kuidas Minust mõeldakse, Minu kohta teatakse, Minust usutakse – see informatsioon on alles ja kasutusel, see ei ole ära kadunud, seda ei muudeta ära.

Mina Kes ei muutu – see on häiritud süsteem, ebaterve mõtlemine, piiratud vaimsus – inimene teab, mis ja kuidas tema osaks saab – vägivald ja vähendamine on vältimatud, kuna Minu olemas olemine tagab Minule osaks saava – Minu kohta ei ole kasutusele võetud uut informatsiooni, Minu käest ei küsita uut infot, Minu koha pealt ei ole uut vaatenurka valitud – Mina ei ole näinud, kogenud muutust – seega ei muutu mitte midagi.

Inimesed, kes on keskendunud füüsilisele Maailmale, jätavad oma vaimse teekonna unarusse – neil on selles raske – neil puuduvad mõisted, seosed, teadmised – nende vaimne tasand on ahtameelne – nende koolitus on jäänud pooleli – nad kordavad sama klassi numbrit, sest nad elavad nii nagu elu oleks paika pandud ja lõpuni jõdnud – kuna mitte midagi ei saa enam teha, siis ei ole ENAM mitte midagi vaja teha.

Inimese teadlikkust näitab see, kuidas ja mille jaoks ta informatsiooni kasutab – kas ta vaatab üle kogu olemas oleva, millest ta on eraldanud oma aktiivsed ja pimedad tundereaktsioonid - kas ta otsib teadmisi juurde ja laseb seni kasutusel olnust lahti, muudab oma seisukohti - kas tal ei ole valmis lõpptulemust, veel enne, kui ta infoga tööd tegema hakkab ning info läbi töötamise tulemus ei ole, kellegi/ millegi vähendamine, vaid reaalsed sammud, reaalsuse alusel.

Või ta võtab ette, tervikust, osa – selle, mis annab talle vajamineva kogemuse, ette paigas oleva tulemuse tõestuse – et ei ole vahet, mis ja kuidas on veel, selle saab kõrvale jätta, selle saab ära muuta – paika pandud tulemus/ teoks tehtud otsus/ väljendatud reaktsioon saab kinnitatud/ kinnituse/ põhjenduse.

See Mina, seal, enese möödunus - ei olnud Mina – Maailm valis, oma vastuse/ sammu/ teo, enese järgi - vägivaldses keskkonnas kasvanu suudab ja teab seda öelda alles siis, kui tema tasakaalu hoidev kese on tagasi tegelikku tasakaalu tähistavas kohas – ebanormaalne enam ei ole norm, vaid vähem ja ebakõla, millega ei pea leppima, kuna sellega saab tegeleda nii, et tegelik tasakaal jääb alles.

Kui – See ei olnud Mina, kuidas teine Mind näitas, kohtles, ise väljendus - siis teine ju valetas – sest teine andis informatsiooni, mis ei olnud tõene ega täpne. Seega ta valetas – tegi Minule liiga, vähendas Mind.

Teadlik tugevus on mõista, et, sageli, see teine ei valetanud ega mänginud – teine rääkis tõtt – enese lugu, enese osa, enese tähenduses, enese Minana – teine nägi, koges, teadis Mind sellisena nagu tema poolt vaadatuna ja tõlgendatuna paistsin – enese kasutuses oleva, enese kasutusse valitud, informatsiooni alusel - seega ta reageeris nii nagu tema teadis ja tundis lugu olevat ja teadis ennast vajavat.

Minu mõistes teine valetas, kuid tema enda mõistes tema rääkis tõtt – seega ta ei saanud Minule vajaminevat anda = Minu tõega sama olla – Minu ja enese kohta aus olla. Sama oli ka tema poole pealt vaadatuna – Mina valetasin tema kohta – Mina ei valinud näha ega tunnistada Maailma ja teda nii ja sel moel nagu see oli tema poole pealt vaadatuna.

Ühine kokkupuutepunkt oli lava, millel ei sündinud harmooniat, vaid millel, toimetades ja väljendudes, toodi nähtavale disharmoonia – erinevatel teadmistel seisnevad mõistmised ja uskumused – üksteise suhtes, teatud nurga all, paiknemine.

Elu õpetas - teist ei saa uskuda ega usaldada – teine ei ole tõene ja selge infoallikas – teine on kallutatud ja tema normaalsus tähendab, tegelikult, ebanormaalsust – teine ei otsi enamat, ta loob ja kasutab vähemat – teine vähendab Mind.

Varem nõustusin enesele osaks saavaga – see ei olnud hea ja tegi haiget, kuid info, Minu kohta, põhjendas selle ära ja tõestas selle õigeks – sellisele Minule, kellest räägiti, kellele osutati, kelle kohta teati – ei saanud teistmoodi läheneda, lähedal olla, lähedust anda.

Võisin teha, mida iganes – võisin teda enese tegelikkust - võisin omada tõestavat materjali – võisin rõhuda ühisele – võisin toetuda informatsioonile, et ka teised olid eksinud, valesti olnud, ülekohtuselt käitunud, kuid nendega ei valitud sama ja neid ei näidatud samasugustena – kuid piirid ei lõdvenenud, ruumi ei tulnud juurde, valgust, kogu ühist lava valgustama, ei süttinud – Mind ei tahetud teist moodi näha, nähtavaks teha – sellisena sobisin, sellisena olin õige – olin vähem, keda oli õigus vägivaldselt kohelda.

Igatsus ja vajadus - Minuga ei saa, kuna Mina olen/ Mina ei ole. Igatsus ja vajadus, et teine näeks ja teaks Mind, Minu kasutuses oleva info alusel, teist moodi. Mis on selle igatsuse ja vajaduse taga – on tavaline võtta Mina-de mäng vastu ja astuda tähelepanu pendlisse – Mina ei saa, sest Mina olen – Mina ei saa turvalist lähedust, tugevat ühendust, sest Mina olen – teisel on õigus teha Minule haiget, olla Minust eraldi, suurendada vahemaad, kohustada Mind vaikima, ära minema, tema käitumise valikuid taluma.

Tegelik põhjus – Mina ei saa, sest teine ei vali, sest teine ei teosta, sest teine ei taha – teine osutab sellele, mis tema otsust, valikut, teadmist – võimalikult vähe Mind, Minule, Minuga, Minust, Minult - ära põhjendab.

Tähelepanu pendlis kiikumine ei muuda teise otsust ära – pendlis kiikumine tähendab, tähelepanu suunates, vaidlemist - selle üle, millises läheduses, millises ulatuses, on, Minul, teisega koos, ühes ruumis olemine võimalik.

Vaidlus selle üle - milles teine väldib Mind, vaidlustab Minu – mil moel, tema, Mind kohtleb – teine, tõestamas, et tema poolt valitu on temale lubatud, põhjendatud, õige – tema ei pea, ise, ennast piirama ja Mina ei tohi teda keelata.

Vaidlus selle üle - mida ja kuidas Mina tegema pean, et teine nõustuks, täidaks kohustust – Mind, tema piire ületavalt, taluma, temaga ühte lubama - Mina vaidlemas vastu ja tõestamas ennast/ teist/ Meid, sest tahtmas teise poolt paika pandud piiridest rohkem ja teisiti.

Keskendumine pendlile – vastu võtmata enese otsust, selle informatsiooni alusel, mis on olemas - ühenduse säilitamine – Mina olen, teine on – teine on osa Minu elust ja ajast – ühises olles, ühist mõistes - Mina vajan lähemat lähedust, Mina tahan tugevamat ühendust = see, mil moel teine tegutseb, ühendust võtab/ hoiab näitab meie kahe vahe suurust, Minu välja jäetust, Minu eemale tõrjutust – siis, kui olla aus ja informatsiooniga kooskõlas, siis lõppeks ühendus siia samasse kohta ära, siis Mina ise ei oleks ega valiks ega jätkaks, sest teist ju, enam, ei ole.

Ühenduse hoidmise taga on ühise kohta käiv informatsioon – meie rollid, möödunu kogemused ja enese harjumused ning teise poolne, tema enda poolt paika pandud, piiride ületamine – seda, mida ja kuidas teine tahab, ootab, küsib, nõuab, vajab, võtab - see ei käi sellises kauguses suhte juurde – teise piiride alusel ei saa, Minult, oodata sellist lähedust, sellisel moel võimalusi, selliseid jagamisi.

Teise poolt paika pandud piir teeb temast kauge. Teise poolt teostatud piiri, pidev, kehtestamine ja, korduv, maha märkimine, teeb temast ebakindla, ebaturvalise inimese – see välistab, teise, lähemale kutsumise/ lubamise – teise vastu huvi tundmise, naeratuse, soojuse, turvatunde pakkumise, ühes olemise, aja ühendamise, ressursside jagamise.

Sest see tähendaks avatust ja teise vastu võtmist = teisele liiga lähedal olemist, teise jaoks valena olemist – tema poolselel sammule samaga vastamine, toob kaasa tema poolse piiride nähtavaks tegemise, nende kogemise – teine saab ja lubab endale, kuid mitte sama Minule – teine tahab enesele õigust olla vaba ja valida enese järgi, kuid keelab Minule samad õigused – tema nedega ei nõustu – Minul ei ole õigust teisele.

Vajadus ühendatuse järele, vajadus turvalise ühes olemise järele – see ruum, mille teine Minule jätab - see, kuidas teine ühendust ära kasutab – aktiveerib möödunu – Mina ei saa – Minu enda pärast Mina ei saa – kohal on kõik see suur hulk informatsiooni – Mina, Minu osa, teise loos, sellisena – Mina ei saa selliseid Mina-sid ära muuta, teisena hoida, ära kustutada – Mina, sellisena, olen ja jään alles = teise kagus, Minust, jääb samasuguseks.

Võimatu ülesanne – selle jaoks, et Mina saaksin olla teisele lähemal, tuleb Minul ennast ära muuta, et teisel ei oleks põhjust vahemaad suurendada, suurena hoida – Mina ei saa seda teha, teise kasutuses oleva informatsiooni tõttu = teine loob ja haldab informatsiooni, et Mina püsiksin temast teatud kindlal kaugusel.

Selle asemel, et mõista tegelikkust ja tunnistada tõeks teise tegevus – keskendub eemale hoitud/ eemale tõrjutud/ vähemaks suunatud inimese tähelepanu enese Minale – Mina, selline, sellisena – kui Mina oleksin teine, siis see ei saaks Minu osaks – miks ja kuidas Mina olen selline – kurbus, pettumus, lootusestus – sest Mina, teise poolt kasutatud informatsiooni sees, ei muutu teiseks.

Mina - inimene ei suuda enese mälust ära kustutada seda kujutist, mil moel on teda koheldud, vaadatud, puudutatud, nähtavaks tehtud - justkui woodoo nukk, millele on antud oma Hing - iseenda poolt loodud side.

Teise poolt väljendatu ei ole Mina ega ole see Minu, kuni Mina ise ennast sellega ühte ei seo – oma energiaga tõeks ei tee ja teise poolt nähtavaks tehtud Mina, tõeliseks pidavana, sellise enesena vastu ei reageeri – aktiivne püüd, sellisena sellist, kustutada, ümber lükata, ära tõestada, teiseks muuta, vaidlustada.

Kõik see, katmas tegelikku soovi ja vajadust - et teine lõpetaks vähendava ja vägivaldse kohtlemise, käsitlemise, väljenduse. Kuid see lugu ei jõua sinna ega peatu seal, kus on tegelikult selle sõlmkoht – selle asemel on tasakaal paigast lükatud ja isiklikuks mindud – mida rohkem püüda teise poolt koheldud Minana mitte olla – seda suurem on vägivald ja seda tõsisem on vähendamine – Sina oled, Sina ole, Sina pead olema.

Kes Mina olen – kust võtan teadmise, milline ja kuidas Mina olen – kuidas Mina näen ja tean ise ennast teisiti, kui Mind ei nähta teistsugusena? Oleks ju jahmatav seada ise ennast fakti ette – mitte Minus ei ole olnud küsimus – et milline ja kuidas Mina olen, vaid teise poolt paika pandud valikus – vähim Mina, mis ja kuidas võimalik – mida enamana, seda vähemaks vähendatuna.

Vaimne kasvamine – Minu tegelik alus on Minu kasutuses olev informatsioon, ilma aktiivse reageeringuta = teise poolt edastatuga/ väljendatuga kohtudes, Mina ei muutu, Minu energeetiline tase ei muutu = Mina ei anna endale ülesannet – väidelda Minule, kui lõuendile, projitseeritud Mina olemas olemise õiguse/ õigsuse üle – nõustuda selle Minaga – vaikida sellest Minast.

Mina toetun informatsioonile – tasakaalu hoidvale ja ühises toimuvat mõistvale põhjale – teise poolt käsile võetu on teise kasutuses olev tehnika – ta on ametis Minu olemas olemise mõju vähendamisega enese elus, ühises ruumis – tema jaoks, Mina ei ole temaga võrdne, Minul ei ole õigust seista tema kõrval – tema peab teadma, et olen vähendatu, kahjutuks tehtud, nurka surutud – Mind ei saa temaga võrrelda, Mina ei kohustada teda enamaks, Mina pean ära minema.

On Minu enda sammude tulemus, kui - pühendades enamana, jagades enamana, hoides ühendust enamana - kui teine seda valib, kes samaga ei vasta, eraldatust hoiab, vahet suurendab, ebaviisakalt käitub = ei näita välja hoolimist, mõistmist, toetust, ühise hoidmist/ ühise aja, osa suurendamist – siis on Minu enda sammude tulemus, kui sellise erinevusega kohtumisest saan haiget, selles üksindust tajun, eraldi olemist näen – korduvalt.

Peatunud koht, seisma jäänud aeg, kordused – teise valik, otsus, on pannud, ühisele teele, punkti – see tähendab, et meie teed ei kulge samas ega kõrvu – Minu koht, teise loos, on väljaspool tema elu ja olu – see tähendab, et läheduse kaugus ei lühene, vaid püsib samana/ suureneb – meist ei saa Meid – kahte, kes tahavad koos olla – on üks, kes ei taha ja on teine, kes arvas/ uskus end tahtvat.

On raske tunnistada enese sõltuvust – Mina arvasin/ uskusin enda tahtvat, teisega, lähemat lähedust – Mina tahtsin paremat kohtlemist, paremini veedetud ühes oldud aega, paremal moel olema saanud kohtumisi – et siis ja seal ei oleks vägivalda, vähendamist, manipulatsioone – et Mina saan olla iseenda – teine ei käivituks ega kasutaks oma tehnikat.

Sõltuvussuhtest välja kasvanuna saab enese mõistmisi kasutusele võtta – teist ja tema valikuid saab, inimesena, näha ja mõista, kuid samas on see teadmine, et teise olemas olemisest ei saa, vastastikkust, samadel alustel ja põhi mõtetel ühist – sest enese kasvamine ja iseenda tegelikkus ei kohta teise poolset toetust – teisega koos olemine tähendab enese vähendamist, enese tagasi hoidmist, enese piiramist, teise poolt vahele jäetud maa piiri taha jäämist – selleks, et ära hoida teise poolt kasutuses oleva tehnikaga kohtumine.

See tähendab, et on aeg, ise, endale piirid seada ja ühises ruumis oleva tegelikkusega koos kõlas olla – see, et Mina püsin, teatud, piirides ja olen, tegelikust enesest vähemana, ei tähenda, et Mina ei saaks olla või ei mõistaks olla või ei tahaks olla enamana – see tähendab, et Mina ise valin, kellega, kuidas, kui palju, mida – see valik on kooskõlas, kellegi teise poolt paika panduga, välja näidatuga – Mina ei ületa selle teise piire - Mina saan sellest vähemgi olla, Mina saan ka üldse mitte olla.

Inimene, kes on kasvanud välja vähendavast keskkonnast ei lõpeta ühist ära ega keela ühes olemist ära – see näib jala, mida ei osata kasutada, amputeerimisena – elus oleva iseenda katkestamisena, kuna ei ole jõutud sinna maani, kus õpitu võimaldab ühises olemise ilma aktiivsete piiride seadmiseta – teise vähendaja on mõistnud enese teo eesmärki, saanud aru enese kasutuses olevast tehnikast ja näinud enese valiku tagajärgi.

Inimene, kes teab ja näeb enam, kui varem – see inimene mõistab puude tagasilõikamise ja noorendamise põhjust – katkised, vigased, haiged, kahjurite poolt kahjustatud oksad tuleb ära lõigata, et edasi ei leviks, et ei nõrgestaks, et ei kurnaks – puu hooldus on vastutustundliku aedniku töö ja tee – ta ei tee viga, ta parandab, teeb paremaks, võimaldab enamat.

Sama on inimesega – siis, kui on võimalik, siis saab olla aednik ühises – kuid, kui ühises ruumis olemine toob kaasa vägivalla ja vähendamise, siis tuleb olla, ainult, enese aia aednik – lõigata ära oksad, mis on kahjustada saanud, millesse on kahjurid pesa teinud, mis on kuivanud – seda, milles elu ei ole, seda ei ole eluterve alles hoida.

Taskaalu otsimine ja õigluse tunne ning ka teise inimese mõistmine – Mina tean, mida teine kogeb ja tunneb, Mina tean, miks ja kuidas teine valib, Mina ise olen olnud ja teinud seda sama, kuid Mina, enam, seda, teadlikult, ei vali.

Mitte valimine toob kaasa selle, et on ebamugav ja segadust kaasa toov seada, nähtavalt, paika enese piirid – muuta ennast vähemaks, võtta ennast vähemaks, seada ennast vähemaks – enam Mina ei ole, teise jaoks, samal moel, kui varem, sest enam, teine ei ole, Minu jaoks, samal moel, kui varem – teadlik vahele jäetud Maa, teades, mis on selle vahe põhjus ja mis jääb teisele poole.

Marianne

10.11.2026.a

Elus olemiseks vajalik VII - Kajana, kordusi korrates III

 

Inimene, kes vajab tähelepanu, see inimene väldib tähelepanu – mida suurem on tähelepanu vajadus, seda rohkem on, inimese elus, seda tähelepanu, mida tema väldib. Välditav tähelepanu saab olla vahetu, kellegi teise poolt teostatuna või ka ainult inimese enda poolt vahendatu – inimene sirvib, enese sees, oma mälestusi, kogemusi, uskumusi ja vaatab/ näeb ise ennast.

Vajamine ja vältimine tähendab, et üks tähelepanu on õige, teine on vale. See on tähelepanu pendel – inimene on tähelepanust sõltuvuses – ta tahab ühte, mis välistaks teise. Seega ta püüab ühte, et mitte kogeda teist. Seega ta väldib teist/ välistab teise, et kindlustada enesele vajaminev.

Tähelepanu pendli eellugu - inimene on saanud, kordades ja talumise võimet ületavalt, mingi kindla ja konkreetse tähelepanu osaliseks – on sage, et see tähelepanu näitab teda vähemana, väärtusetuna, ühte mitte võetuna, valena, inetuna, paksuna, väärakana, nõmedana, lollina, ebanormaalsena, vägivaldse kohtlemise objektina, naerualusena jne.

Tähelepanu pendlile astumine – inimene on kogenud nii teda vähendavat, kui ka teda paremana, normaalsena, paremini kohtlevat tähelepanu. Inimesele on antud teada, et mõlemad on võimalikud – temast endast sõltub, millise tähelepanu ta endale saab – inimene peab vastama tingimustele, reeglitele – olema parema tähelepanu vääriline, selle välja teeninu.

Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas käib tähelepanu osutamine, kaasas inimese vajaduste ja eesmärkidega – tähelepanu kasutatakse mõjutava vahendina ja ka relvana – tähelepanust tehakse kaup ja narkootikum – tähelepanu vajadus ja sõltuvus süveneb, mida kauem seda mõjutuse vahendina kasutatakse ja mida raskemini on parem/ tasakaalus olev tähelepanu saavutatav.

Vajaminev tähelepanu peaks ära kustutama selle, mis teeb inimesele haiget ja segab teda elamast – vajaminev tähelepanu peaks näitama inimest teisena, teistsugusena – teistsuguse kohtlemise, nimetamise õigust omavana.

Tähelepanu vajadusega inimene vajab, saadavale/ saadule, vastupidist tähelepanu – seda, mis annab teada, et tema on oluline, et temas on väärtust, et teda oodatakse ja tahetakse ühte, et tema on õige ja teeb õigesti, et tema, iseendana, on okey – ilus, tark, hea, paras. Tähelepanu peaks ulatuma ka aegade taha – et ka siis ja seal oli inimene temale vajaliku tähelepanu vääriline.

Inimene, kes elab vägivaldses ja vähendavas keskkonnas, jääb tähelepanu pendlisse kinni – temast saab tähelepanu sõltuvuses olev inimene, kuna keskkond ja ümbritsev jätkavad vähendava tähelepanu andmist, juurde loomist ja alles hoidmist – seega jääb alles vajadus, saavutada ja hoida kinni see tähelepanu, mis kummutab enese tühisust, vähemana olemist.

Mida kauem on vähendava tähelepanu käes viibitud ja mida rohkem on vähendavat informatsiooni, millele vähendav tähelepanu toetub – seda võimatumaks läheb vastupidisele pendli poole peale jõudmine – tähelepanu vajaduses elav inimene teab, et tema kohta ei ole head sõna öelda – ümbritsev keskkond hoiab alles ja loob juurde seda, mis teda vähendab ja tema vähendamist/ vähemana kohtlemist õigustab.

Pikaajalise ja süvendatud manipultasiooni tulemus – ebanormaalusest saab normaalsus - see tähendab, et inimese kese - tema tasakaalu tähistav punkt on nihkunud paigast – see tähendab, et inimese jaoks piisab vähemast, ta nõustub vähemaga, ta teab ja näeb ennast vähemana – ta elab selles ja sel moel, mis ja kuidas on võimalik – parem ja paremini on tema jaoks kätte saamatu.

Uus parem ja paremini tähendavad, et inimene on taltsam, allaheitlikum – ta ei sea vägivalda ja vähendamist küsimärgi alla – ta teab, et tema puhul on need õigustatud, konkreetses keskkonnas on need vältimatud – milleks siis vaielda, sõdida, kurvastada – see on Minu elu, teist ei ole – teistsugust saatust endale ei püüa.

Kui siis, aegu hiljem või ka samas ajas, keegi lausub mõne hea sõna või osutab inimese väärtusele, oskusele, osavusele, tarkusele, välimusele, tegevusele – ausalt, positiivses võtmes, siis inimene ei usu neid sõnu – need ei käi tema kohta, temalt tahetakse midagi, temale valetatakse – inimene ei oska selliste sõnadega kohtuda – teda ei ole nende sõnade saatel vaadatud, nähtavaks tehtud, koheldud.

Kui inimene ka võtab need sõnad vastu, siis need kaovad teele – need ei jää inimesega – tema infobaas on täis vastupidist informatsiooni ja seda lisandub juurde – inimene elab edasi vähendavas keskkonnas/ ta kohtub teda vähendanud inimes(t)ega/ ta kogub sarnaseid kogemusi/ ta näeb ja teab ennast vähendatuna – keegi ei korda seda, mis ei kuulu sellesse reaalsusesse.

Tähelepanu vältiv ja vajav inimene otsib ja vajab endale kinnitust, et tema, mingit, baasvajadust mõistetakse – siis, kui Mina olen nähtaval, siis teie näete, et Mina olen teist eraldi seismas - teie kutsute Mind endaga ühte = teie tahate, et Mina teiega koos olen ning teil on kahju, kui Mina olen eraldi, õnnetu, üksinda – enam te ei jäta Mind, olen oluline - Minule osaks saav on teile oluline.

Samal moel astub lahku inimene, et järgida enese baasMina taseme mõistmist – Mina ei ole Sinuga/ teiega üks – Mina olen eraldi, väljas – Mina järgin enese poolt kogetut – Mina ise astun eraldi, sest Mina näen ja tean ennast eraldi olevana - teie näete, et järgin Minule antud juhiseid/ Minu kohta tehtud otsust.

Mina astun lahku ja seisan eraldi, veel enne, kui Sina oled/ teie olete Minu juurest ära läinud, Mind üksinda jätnud, Mind ära saatnud – sel moel ei saa Sina/ teie korrata seda, mida oled/ olete valinud – sel moel säästan, ise, ennast kogemusest, mis tegi haiget – kuigi ka lahku astumine teeb haiget, kuna Mina teen seda, mida Mina, ise, ei taha teha.

Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas kasvanud inimese käitumisest/ valikutest/ sõnadest on näha, mida tema vajab ja mida tema on mõistnud – appikarje ja uhke enesetapp, ühel ja samal ajal.

See on see laps, kes, vajades turvatunnet ja ühes olemise kinnitust, tegi sammu, et olla eraldi – ta puges laua alla. Laps näitas välja, kuidas tema koges ja mõistis ühes olemist – tema on eraldi, väljas, välja jäetud. Samal ajal lootis laps, et kui tema on ära, siis tema jääb puudu – teda otsitakse üles, teda võetakse ühte – teda liidetakse teis(t)ega kokku = ta saab enda kasutusse, teistsuguse, valu parandava informatsiooni.

Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas ning emotsionaalselt piiratud inimesega ühes elamine tähendas, et last ei otsitud, ehmatusega/ ootusega/ kurbusega, üles – talle ei antud kinnitust, et tema on oluline. Last võidi otsida, kuid siis tehti seda kurjalt ja käsutades ning nimetusi andes – teisega mitte arvestamine, teisele halba tegemine, teisest mitte hoolimine, valena olemine – tähelepanu otsimine, valedel alustel – isekas, enese tähtsaks tegemine, kohustuste vältimine.

Eraldatusele järgnenud agressiivsus rõhutas eraldi olemist ja üle piiride minemist – laps, kes vajas tähelepanu kaudu edastatud turvatunnet ja hoitust – see laps koges temale pööratud tähelepanu kaudu vähendamist ja hukka mõistu – tähelepanu pöörati lapse isikule ja tema tegevuse tõlgendusele, kuid ei sellele, mis last ajendas, mida tema läbi elas ega sellele, mis oli tegelik põhjus.

Tähelepanu vajav ja vältiv inimene otsib/ kasutab/ loob situatsioone, milles seada end nii, et tähelepanu on temale tagatud/ seda on võimalik saada, temale vajamineval moel, vältides ebameeldivat, ebamugavat, valeks nimetatud tähelepanu.

Enese poolt kontrollitu - enesega algavad ja lõppevad jutud, enese tegevusele/ tegudele/ olemisele juhitud lood, teistelt üle võetud lood, teisega samasse astumised, teisele osaks saava enesele võtmine/ küsimine/ palumine.

Enesele pööratud tähelepanu vältimine, ära juhtimine, kellegi teise mängu toomine, rollide vahetused, manipulatsioon, valed, vägivald, vähendamine. Iga lahendus on õige, kui see täidab/ kustutab enese vajadust.

Eraldi astumine/ eraldi seismine/ välja jäämine/ ühises olemisest, ühes olemisest keeldumine – mis nüüd Mina/ Minule ei ole vaja/ Minul ei ole õigust/ Mina saan ilma hakkama – olge ilma Minuta/ teil on ilma Minuta parem.

See ei ole rahulik ja enesekindel otsus – valik, mis ei torka silma ega otsi tähelepanu – pigem on see ohvriks olemise, kaotuse, uhkuse, manipulatsiooni, solvumise, passiivse agressiivsuse väljendus. Milline täpselt, see oleneb inimese vajaduse sisseharjunud lahendusest ning aktiivse vajaduse põhjusest, vajaduse alguse vanusest, käes olevast võimalusest, hetkel aktiivsena oleva vähendava tähelepanu suunast ja suurusest.

Inimese valikud ja sammud on, nii kaude, kuid ka üsna otsene teada andmine, selle kohta, millist tähelepanu inimene vajab, millist väldib – lood, milles inimene ise ennast esitleb ja kirjeldab - Mina olen ju hea/ tore/ usin/ nutikas/ abivalmis/ töökas/ ilus – Mina olen kole/ üksinda/ abitu/ saamatu/ vaene/ hüljatu – Mind ei mõisteta, Minuga ei arvestata, Minule tehakse liiga – võrrelge Mind, kellegi teisega – Mina olen parem jne.

Mind tuleb vaadata, Minu sõnade ja vajaduste saatel - Mind tuleb kiita ja tunnustada – Minule tuleb vastupidist kinnitada = Mina olen lugude keskmes - Minule tuleb tähelepanu anda/ tagada – Mind tuleb hoida, toetada – Minule vajamineval moel.

Tähelepanust sõltuvuse taga on informatsioon, mille inimene on enesega samastanud – Mina olen, selline, sel moel, sellisena. Inimese kasutuses on informatsioon, mis kinnitab tema olemist – tema puhul kasutatud tähelepanu on selle teadmise kinnistanud.

Tähelepanu sõltlast iseloomustab üks selge joon - on olemas informatsioon, enese kohta, mis on kinnistunud ja on olemas informatsioon, enese kohta, mis ei kinnistu. Inimesel on olemas, enese kohta käiv ja ära kinnitatud, erinev informatsioon – on olemas ka seda informatsiooni ümberlükkav info, mida tema usub enese kohta käivat ja mida on vähendava tähelepanuga kinnitatud.

See informatsioon, mis on kinnistunud, on igal vähendatul sama - Mina olen, kellestki/ milleski, vähem - Minu puhul on vägivald õige/ vajalik - mis siis, et see Minule haiget teeb. 

Selle, paigas püsiva, põhja peal on vägivalda ja vähendamist kasutaval käsil teine tasand - enese Mina on, tähelepanu ja võrdluste toetusel, ära tõestatud, enesele vajamineval moel - kuid siis, kui tähelepanu muutub, see näib võrdlevat, see kirjeldab/ osutab inimest, inimese tegu ja valikuid, siis selle tasandi põhi ei pea ja inimene on tagasi enese tegelikkuses - vägivalla ja vähendamise abil tahab ta tõusta tagasi sinna, kus tähelepanu teda, paremini/ paremana, kinnitas.

Erineva informatsiooni olemas olemine, kuid ei kogu selle kasutamine - tähendab, et inimene ei ole vaimselt aktiivne – ta ei kasva edasi – ta ei töötle informatsiooni, avatult ega otsi enese tegevuse põhjust – on sage, et tema ise ei saa oma vajadusest ja selle väljendustest arugi - ta on tähelepanu vajamise ja vältimise tsüklis – ei pruugi olla kogu see aeg, kuid ta lülitub sisse siis, kui ilmneb vajadus vältida/ hankida, ta näeb/ teab selleks võimalust/ põhjust.

Sõltuvuslik seisund tähendab, et sõltlasel on vajadus, õige, füüsilise ja reaalse tähelepanu järele - nii nagu inkubaatori soojuslampi või lillede kasvatamiseks vajaminevat valgust – lihtsalt, et see on endal, et see saab enese osaks – Mina kogemus, Mina nägemine – mis muutub ja kaob siis, kui tähelepanuvalgus kustub, vahetub – siis on alles ja kehtiv see info, mis tõestab inimese vähemust.

Mõistmata kogu loo olemust ja tähelepanu pendli algust, saab tähelepanu vajamisest, ja selle käes peesitamisest, harjumus. See tähendab, et inimene ostab/ võtab/ küsib/ otsib/ nõuab/ tahab/ vajab endale tähelepanu. Temal on talumatu olla ühises, kui ja kus teda ei vaadata, ei vaadata õigesti, teda jäetakse välja – ta muutub nähtamatuks, läbi paistavaks, tühiseks, valeks.

Paanika, ärevus, hirm, viha, solvumine, agressiivsus - see peaks kuuluma Minule, Mina pean saama osa = Mina saan elulise kogemuse – Mina olen ühise osa – Mina olen oluline, sest Mina olen olemas – Mind ei jäeta kõrvale, välja – Mind ei asendata ega võrrelda, Minu kahjuks – see ei ole, Minu puhul, õige.

Inimene ostab/ otsib endale vajamineva, inimene loob endale vajamineva – vähendavas keskkonnas kasvanu ja tähelepanu eest võidelnu teab lahendust – tema ise valib/ loob/ kujundab endale keskkonna, valib suhte/ suhtluse, kus/ milles tema on vajalik/ oluline/ väärtus – siis teda ei jäeta välja, ei unustata ära, ei nimetata valeks, pahaks, inetuks, lohakaks, laisaks, ebanormaalseks – tema tähelepanu ei võeta temalt ära/ seda ei muudeta ära – see püsib ühesena.

Inimene leiab endale samasuguse – siis, kui enese vähendamisest on saanud enese normaalsus – siis inimene leiab ennast samasugusest lähedusest, kus teda vähendatakse ja tema nõustub sellega – see suhe/ seotus püsib, kuna inimene saab tegeleda harjumuspärasega – enese tõestamisega, enese vajalikuks tegemisega, talumisega, ootamisega – harjumused, millest inimene on sõltuvuses – need on temale loomulikud olemise, käitumise vormid.

Tähelepanu kaotus, kui tähelepanu muutus – tähendab kasvamist keskkonnas, kus võrreldi/ valiti – siis, kui üks sai, siis teine ei saanud/ siis teisel ei olnud õigust ega vajadust. Võrdlus andis põhjuse, miks jätta ilma, kuidas kohustada mitte vajama/ küsima/ ootama – Sina oled = Sina, enam, ei saa/ Sina ei pea saama. 

Võrdlemine tähendab tähelepanuga töötavat pendlit. Vanem võrdles ennast lapsega – Mina, selline, sel moel, sellisena – Sina, selline, sel moel, sellisena – Minul on enese tõestuseks materjal olemas – Sinul ei ole, Mina tõestan, Sind, teistsugusena – Sina teed liiga, Sina võtad Minult vähemaks, Sina tegid seda ja teist, siis olid selline, siis tegid sel moel – Mina kannatan, Mina andsin, tegin, olin – Sina oled tänamatu, Sina käitud Minuga halvasti.

Siis, kui oli võimalik ja vajalik, siis võrreldi, kellegi teisega, kuid võrdlus ei pidanud olema, alati, reaalse inimesega teostatud, vaid see sai olla ka pendli äärmustega märgituna– paha/ hea, vale/ õige, rumal/ tark, usin/ laisk, lohakas/ korralik, tänamatu/ tänulik – siis, kui Sina oled üks, siis Sina ei ole/ ei saa olla teine – laisana, tänamatuna, lohakana, rumalana on õigus ja põhjus, Sind, vähendavalt kohelda – riielda, karistada, noomida - ei saa selle eest ju kiita ja tunnustada.

Võrdlus tähendas, et loodi konkurents, toimus vähemale osutamine. Vähendamist kasutav vanema vajas enese tunnetele regulaatorit – vaja oli seda, keda kasutada enese sees oleva negatiivsuse, tunnete segaduse välja elamise võimaldajana.

Põhjus, et Mina selline olen, sel moel väljenduma pean – on Sinus – Sinu pärast – Sina ei võimalda, Minul, olla parem/ lahkem – Sinuga hea olla. Vaata nüüd ennast – saad ju isegi aru, et see on võimatu – too rihm ja lase püksid alla!

Informatsiooni kasutusele võtmine – Mina, Minu olemas olemine – Minust ei ole, midagi muud tahta, Minuga teisiti ei saagi – teise poolt kasutada antud/ teise poolt ette näidatud informatsiooni enesega samastamine – Mina, selline, sellisena.

Tegelikkus - manipulatsioon = Sinul ei ole õigust Mind segada, Sina ei tohi Minule vastu hakata, Sina pead Minule vajaminevad väljendused vastu võtma, neid, Sinu puhul, vajalikeks, õigeteks ja normaalseteks pidama. Tegelikkus - ettekäänded, et õigustada enese valikuid, vajadusi - vägivaldselt ja vähendavalt reageerinud inimese valik – tema sees oli põhjus, miks olla ja teha nii nagu tema seda valis olla ja teha.

Vägivaldse ja vähendava keskkonna tegelikkus – vastu vaatav vaikus ja vastu haigutav tühjus/ vastu reageeriv vägivald ja vähendamine siis, kui öelda välja oma vajadus, ettepanek, soov. Tähelepanu reaktsioon, mida oli raske taluda – ei mindud sõjaga, kuid vastu võeti lahinguga, välja naermisega, halvustamisega, vihaga, tähelepanuta jätmisega.

Enese tasalülitamine, enese ära kustutamine – Mina ei tahtnudki midagi öelda, Minul ei olnudki midagi öelda, Mina ei vajagi midagi, Mina eksisin. Enesele volüümi juurde keeramine, et täita ümbritsevat vaikust ja tühjust - teine on, kuid teist ei ole – ta ei anna tähelepanu, seda ei ole võimalik tõlgendada – Mina ei tule ilma tähelepanuta toime – Mina täidan tühja/ sõnatu/ vaikiva/ pimeda ruumi, iseendaga.

Teise reageering oli vägivaldne ja vähendav – tea oma kohta, täida oma osa. Teise reageering oli eemale tõmbumine, välja jätmine – hülgamine, üksindus, külmus. Osaks saava põhjal - Mina pean ennast üle kordama, arusaadavaks tegema, ära põhjendama, ära tõestama, ära seletama. Osaks saava põhjal - Mina pean ennast tagasi tõmbama, oma vajadusega ise tegelema, seda tühiseks pidama, teise rahule jätma.

Mina olen üksinda – teine ei mõtle Minuga kaasa, teine ei ole Minust huvitatud, teine ei pea Mind oluliseks, teine tahab teisiti, teine ei nõustu, teine ei osale, avatud, ausas, arutlevas suhtlemises – väikene laps kogeb vanema muutunud tähelepanu - ühine ei ole Minule võimalik, teine on Minust eraldi, Mina olen ühisest välja jäetud = vanem ei hoia, Minuga, ühendust - üksindus ja hüljatus, külmetamine ja abitus.

Tähelepanust sõltuvuses olemine toob kaasa tõsiasja, et inimeste koos olemine ei tähenda võrdseid kaaslasi – on lugusid ja hetki, mil üks peab olema teisest vähem, et teine saaks olla temast parem, üle – saaks vajamineva tähelepanu, ainult iseendale.

See tähendab, et sellest suhtest saab tähelepanu pendli väli – vaja on vähendavat ja tõstvat tähelepanu – vaja on seda, kelle arvelt saab ennast tõsta, keda on õigus vähendada – seega kogutakse/ luuakse tema kohta seda võimaldavat informatsiooni – seega näidatakse ja võrreldakse ennast vastupidisena, paremana, targemana, osavamana, tublimana, jne.

Tähelepanust sõltuvuses olija saab hoida alles suhte/ seotuse, et tagada enesele vajamineva tähelepanu olemas olemise – ta saab minna Maailma ja esitleda seal seda, kuidas ja mida tema on teinud, mida ja kuidas on temale/ temaga/ tema vastu tehtud – sel moel saab ta, kordades suurema, vajamineva tähelepanu osaliseks – suhte/ seotuse jätkudes, on tal alles koht, mida vajamineval moel kasutada – infobaas tähelepanu hankimiseks.

Tähelepanust sõltuvuses olija saab alles hoida enese möödunu lood – et kasutada neid ära enese tõestuseks – eluaegsed Ohvrid, kelle vastu oldi pahad ja ülekohtused – huvitaval kombel ei murdu neil hääl, ei katke sõnad ega tule silma pisar, enesele osaks saanut vahendades, nad saavad vihaseks ja nõuda õigel moel vaatamist, kui neid ei usuta/ õigesti ei vaadata – nad saavad tähelepanu saamisel nautida enese lugu, lisada sinna juurde detaile ja lugu, aastaid, jätkata, et hoida tähelepanu enda peal kinni.

Tähelepanu pendlina toimivas suhtes - siis, kui teise vähendamine, tasa lülitamine/ korrale kutsumine, alati ja kõiges, ei toimi – siis on teisel pool inimene, kes elab vahetus hetkes – see on see, kellel on tahe, visioon, vajadus ja huvi oma elu elada – kuna on ühine nimetaja ja teine on olemas, siis on vajadus/ soov teine kaasa tõmmata, teise abi, tuge saada, teisega koos teha – ühes olemist tõeseks teha ning ise oma elu elada ja enese samme astuda nii, et teine astuks ja tuleks kaasa.

Tähelepanu pendlina toimivas suhtes tähendab see üle piiride minevat käitumist, teisega mitte arvestavaid valikuid – kogetu ja tagajärjed toovad kaasa avastuse – teist ei ole enese kõrval, teine ei ole enesega sama tegemas/ sama valimas – pendel on käima lükatud – Sina kasutasid Mind ära, Sina ei arvestanud Minuga, Sina tegid liiga, Sina sundisid = Sina oled halb, hoolimatu, isekas – Mina olen kannatanu, Mina olen Ohver – Mina pidin, Sinu pärast, seda, mida ja kuidas Mina ise ei tahtnud.

See, et teine on enesega samas, ei tähenda, et ollakse üks meeskond, kellel on oluline ühes olemine, ühes tegemine, ühes kogemine. See, et teine on enesega samas, saab tähendada, et valitakse/ reguleeritakse ühes olemist, ühes tegemist, ühes kogemist – ei paremal/ parimal võimalikul viisil ja kokku kasvades, vaid piire seades ja välja jättes/ välja jäädes – vahet vahel hoides.

See, et teine on enesega samas, saab tähendada, et teine teeb seda kohusetundest/ millegi vajadusest/ ta ei ole, veel, saanud julgust, leidnud põhjust, et ära minna. Teine saab ühendust/ ühendatust markeerida, et hoida alles kohta, kus saada vajamineva tähelepanu/ mida kasutada vajamineva tähelepanu saamiseks.

Siis, kui teine ei vasta, ei osale ühendust loovalt, ühendust hoidvalt – teine kaotab tähelepanu või kasutab tähelepanuga mõjutamist ja osutamist, siis - Mina ei pea, ise, ennast tühistama, vaigistama, ära keelama, et olen vale, vähem ega tohi – Mina, ise, ei pea pöörama endale vähendavat tähelepanu – see tegevus on olnud möödunu harjumus.

Mina saan valida enese tee – elada ise enese elu – proovida ise enese elu värve ja maitseid. Mina ei pea olema koos sellega, kes ei vali Minu elus osaleda, ühist luua/ hoida, ühises osaleda – Mina saan iseoma tee valida ja see ei ole vale.

Vägivaldse ja vähendava keskkona argipäev - ka siis, kui valida enese tee ja jätta teine rahule ja mitte enam koos olla ja arvestada tema informatsiooniga, siis saab too seda ära kasutada - Sina teed ennast tähtsaks – Sina tahad esile tõusta, tüli teha. Sina tahad luua võrdluse, et Sinule antaks/ Sind vaadataks/ Sina saaksid = Sina võtad teisele kuuluva ära/ Sina ei taha, et teine saaks, et teisel oleks. Sina oled kade, isekas, ebanormaalne – vaata, mida Sina teisele/ Minule tegid = vaata ise ennast läbi Minu/ teiste sõnadesilmade.

Tähelepanul töötava pendli sisse lülitamine – Sina oled ... – tule tõesta vastu pidist – tule ja koge ennast vähemana – tule anna oma energia – tule ja osale – mängi kaasa seda lõputut mängu, kus Sina proovid, ise, ennast ja oma olulisust ära tõestada, et parema tähelepanu osaliseks saada – Mina annan teada, et see on võimalik, siis kui õigena oled ja õigel moel oled – Mind, Minule kuuluva tähelepanuga vaatad/ saadad.

Minul on pissihäda – ei ole veel, alles käisin = Mina ei lähe = Minul ei ole põhjust. Mina olen üksinda – Mina ei saa toetust, mõistmist - Minu tegelikkuse vähendamine, Minule vajaminevast abist keeldumine, Minu vajaduse olemast olemise tõeks tunnistamisest keeldumine.

Ühine tähendab õigust öelda välja – Minu soov ja vajadus, et tähelepanu pööratakse sellele, milles on teema – mis Minule on teema, millega Mina üksinda toime ei tule. Kui seda õigust ei ole – seda ei kinnitata, siis ei ole ühist, siis on eraldi olevad inimesed, kes valivad mingis vormis koos olla, koos käia, kokku saada.

Mida Mina vaadata ei taha, millele Mina tähelepanu pöörata ei taha – on tavaline, et inimene tegeleb tagajärgede ja kaasnevaga, selle asemel, et tegeleda tegelikult olulisega – mäng, tähelepanuga, on võimalus, kuidas vältida tegelikkust.

Tähelepanu sõltuvus on vaimselt piiratud inimese aja viide, vältimaks informatsiooni, millega ta ei taha arvestada – Minu reaktsiooni põhjus on Minu sees/ Minule osaks saanu on tõsi. Selle asemel valib inimene tähelepanu pendli, et olla tegevuses sõelaga vee kandmisega, kuid mitte tõele otsa vaatamisega.

Vähendaja tegelikkus - Mina teageerin, sest olen väsinud, hirmul, üksik, õnnetu, kurb, vihane – Mina reageerin nii nagu valin ja õigeks pean – Mina osutan, kellegi teise enesega toimuva süüks – see teine peab andma selle, mida Mina vajan – mõistma, toetama, tunnustama, tänama, kiitma, kartma – Mind, Minule vajaminevalt, nähtavaks tegema.

Vähendatu tegelikkus - Mina vaatan mööda sellest, et teine, Ise ja Oma tahtega, valib selle, kuidas tema Minuga käitub, millisena tema Mind näitab ja näeb – kõigest, mis ja kuidas võimalik, valib tema, ise, sellised sõnad, hääle, väljendused, liigutused, lahendused – teine ei hoia ühist, ta tõmbab piiri, ta jätab välja, ta kasutab vähendamist – seotus/ suhe/ suhtlus on tähelepanu pendli kasutamiseks/ töötamiseks vajalik/ võimalik koht.

Teine teeb uuesti – Minule osaks saav, Minu puhul kasutatu, ei tee temale haiget ega ehmata teda üles - tema on tähelepanust sõltuvuses ja ta kasutab Mind enese sõltuvusest tulenevate vajaduste rahuldamiseks, enesele vajamineval moel.

Ei ole Minu võimuses, teist, tema sõltuvusest säästa ja päästa - vaatenurk Mina, millisena, kuidas, vähemana - on teise sõltuvuse mängus osalemine – see on kaassõtlase tegevus = Mina ei ole teisega võrdne, Mina – seda/toda teades, sellele/ teisele toetudes – olen teisest vähem – kogedes, ennast vähemana, annan väljale vähemana oleva energia – teine saab, seda kasutades, ennast tõsta, tõstetuna näha ja kogeda.

On Minu enda teadlikkus ja vastutus võtta kasutusele kogu informatsioon - ka enese kohta, võtta ja vaadata üle kõik need küljed ja lood, mis on Minust räägitud, Minu kohta välja toodud - vaadata neid enese silmade ja enese teadlikkusega - millises piiris ja suuruses on neis tõde, millises piiris ja suuruses mitte.

On Minu enda teadlikkus ja vastutus olla enesega üks - Mina, siis ja seal, sel moel ja selline - Mina, siin ja nüüd, sel moel ja selline - Minu teekond, Minu sammud, Minu kasvamise lugu. See, et olin – see, et tegin – see, et mõistsin – ei tähenda, et see sama kehtib olevikus – kõikide enese sammude nähtavale toomine annab teada sellest, kust, kuhu Mina ise olen kõndinud.

On tavaline, et inimese teekonda vaadatakse hariduse paberite, töökoha prestiižikuse, palga numbri, auto väljalaske aasta, maja stiilsuse, väärtpaberite portfelli suuruse, laste edukuse, kaaslase ilu hindamise teel - vaata, kui kõva mees/ naine, vaata, kui kaugele välja on jõudnud.

Tavaliselt jääb varju ja kõrvale see, kuidas inimene, inimesena, kasvanud on - kuidas tema valib inimesi kohelda - kui suur on erinevus selle väljenduse vahel, mis saab osaks endale meeldivale/ kasulikule/ endast kõrgemal positsioonil olevale - sellega, mis saab osaks sellele, kellest ei peeta lugu/ keda ei vajata/ kes on ärritanud, ebamugav olnud.

Tavaliselt ei vaadata, tõsiselt, otsa sellele, mida teeb inimene tähelepanu vajades, vältides - kui palju ta tähelepanu vajab, ennast selle kätte seab, mida selle saamiseks/ vältimiseks ette võtab. Kas üldse, kuidas ja millal ta peatub, kui läheb üle teise inimese piiride/ rikub ühises tasakaalu. Millal ja mille eest võtab ta vastutuse - kas ta näeb ja teab enese sammude tagajärgi. Kas ta teab ennast inimesena või ta näeb ja näitab ennast rollidena.

Sõltuvussuhte ja tähelepanu pendli algus - väikene laps jääb paigale ja püüab olla parem, paremini, et Ema teda üksinda ei jätaks – laps püüab olla parem ja paremini, sest Ema on teda selleks kohustanud – vähendava tähelepanuga kasvatamine tähendab, et lapse reaalsus on olla vähem – laps saab ennast ületada ja pingutada, et pälvida vanemalt parem tähelepanu – kuid laps teab, et see, tema parem, ei jää kestma – see on ajutine.

Sõltvussuhte jätkumine – lapse taseme teadlikkuse jaoks tähendab matemaatiline tehe, mille eraldi seisvad väärtused on 1 ja 1, endiselt + märgiga tehet, mis teeb tulemuseks 1 – Meie/ Minu laiendatud Mina/ Minu Oma.

Täis kasvanu teadlikus aitab jõuda mõistmise juurde, et 1 ja 1, mis tähistavad 2 erinevat inimest – tähendavad, ka ühes olles, kahte eraldi seisvat väärtust – teisest ei saa, kunagi, Mind ega Minu Oma – meie saame olla Meie – kaks võrdset, kes panustavad ühisesse ja hoiavad ühist.

Mina, inimesena, kasvan ja Minuga seotud ühine kasvab koos Minuga – Minu kasvamine tuleb selles koos olemises välja, Mina saan seda, selles, nähtavaks teha ja realiseerida.

Vägivaldset ja vähendavat Maailma esindavad suhted, mis ei kasva ajas paremaks, inimestest ei saa lähedasi – endiselt jäävad alles teemad, millest ei räägita/ endiselt käib võitlus tähelepanu nimel/ endiselt on kasutusel vähendavad ja vägivaldsed tehnikad/ endiselt ollakse Mina ja Sina, mis ei tähenda tervikut, vaid eraldatust/ endiselt ei olda võrdsed/ endiselt luuakse ja kasutatakse informatsiooni, mis osutab ühte vähemana/ endiselt on käigus rollid/ endiselt välditakse vastutuse võtmist/ endiselt tühistatakse enese sammude tagajärgi ja nimetatakse, need, teise osapoole süüks.

Igatsus ja vajadus, et oleks olemas lähedus ja, et saaks kogeda pidavat ühendatust – jäävad, vägivaldses ja vähendavas keskkonnas, aktiivseteks – olemas on teadmine, et ei saa ega ole – olemas on teadmine, et ei saagi olema – see ei ole keskkond, kus inimesena kasvamine on aktsepteeritud – seda ei toetata, seda vastustatakse – see on tähelepanu sõltlase tähelepanu hankimise ja enese vajaduste rahuldamise koht.

Minuga ei arvestata, Mind ei taheta ühte – Mina astun eraldi, sest Mind on jäetud välja – Mina seisan eraldi. Mina tean oma sammu hinda – Mina tean, et sellel, kes piiri tõmbas, ei ole Minust kahju – tema tegi oma valiku, sest tema oli selleni jõudnud – Mina tegin oma valiku, milleni Mina, siis ja seal, ei olnud kasvanud – teise sammuga arvestades, tuli Minul kujundada enese Maailm ümber - Minul tuli kõndida reaalsusega kooskõlas oleva Maailmani.

Mina olen õige/ Mina olen vale - tähelepanust sõtluvuses olemine tähendas, et olin andnud endale lahenduse, kuidas vältida tegelikkust ja sellega arvestamist – ei olnud eksitus, oli teise inimese tahe – inimene valis, rolli nime taha jäädes, rolli nime kasutades, rolli nimega samastatuna.

Inimeste tasand on üksinda olemise tasand – kõik on üksinda, oma teedel kõndimas. Rollide Maailm tähendab seotust ja ühes olemist – seal ei ole üksindus, ka üksinda olevana, nii raske ja lõplik – rollide nimed seovad kokku ja näitavad ühendatust, kellegi/ mitme teisega.

See annab petliku lubaduse, näitab valeliku võimaluse, millele toetuda siis, kui üksindus on liiga suur avarus ja vaja oleks pisemat ja kodusemat ruumi. Kuid rollide Maailma piirides mõjub üksindus, ja eraldi jätmine, ühisest välja jätmisena ja kellegi poolse hülgamisena – tahtlik tegu, tahtega valik, millega nõustuda ei taheta, mida mõista ei osata, mis osatab, mis teeb haiget – sest Mina, kuna Mina – seda eriti siis, kui teine põhjendab – Sinu enda pärast, Sina ei jäta/ anna teist võimalust/ Sinuga teisiti ei saa, ei taha.

Laps tuleb Maailma mustritest vabana/ vabamana - tal on indu ja huvi otsida vastuseid, leida lahendusi ja on loomulik, et ta ei taha olevat ära lõhkuda - ta tahab, selle sees, uusi teadmisi proovida ja kasutusele võtta - teades enamat ja mõistes rohkemat, tahab ta olla iseendaga kooskõlas ja, et teda ümbritsev kasvaks koos temaga.

Vägivaldne ja vähendav Maailm ei mõista last, ta ei nõustu temaga, ta ei anna toetust - ei taheta muuta ega olda valmis muutuseks - laps heidetakse välja, laps jäetakse välja - ta ei kuulu Meie hulka, tema ei ole Meie.

Marianne

05.11.2026.a

Elus olemiseks vajalik VI - Kajana, kordusi korrates II

 

Laps, kelle vajadusi seati kahtluse alla, kellele keelati, keda vähendati, keda sunniti, ise, ennast kontrollima ja piirama – kohtas teise inimese poolt maha märgitud/ märgitavaid piire – inimene piiras inimest, et anda, ise, endale ruumi, vabadust, aega, võimalusi, ressursse – vähendades lähedust, lõpetades ühendatust – Mina ei pea seda, mida ja kuidas Mina, ise, ei ole endale valinud.

Inimene, kes valis saada lapse, ei valinud kõiki neid hetki ja kohti, mil tema ja temaga seonduv, tema poolt loodu ja hoitav ei kuulunud iseendale – lapse ja lapsega seonduvad vajadused ei mahtunud ära, takistasid, keelasid, muutsid inimese elu - ei saanud iseenda moodi, ei saanud, ainult, iseendale.

Mina – Mina ka – Minule ka – Mina olen tähtis, Mina olen oluline, Minul(e) on vajalik – Mina tahan, siin ja praegu – Mina vajasin juba eile – Mina ei nõustu - Minaaaaaaa a a a

Iseenda õiguste ja vajaduste eest võitleja ei teadvusta enese tegevust – tema tegeleb tagajärjega – enese viha, solvumise, kaotuse, kurbuse, kadeduse tunnete energiaga – tunded kirjeldavad inimese vajadusi ja soove, kuid kuna need sõnumid tulevad/ korduvad lapse tegevuse järgselt, lapse tegevusega ühes, siis peab vanem neid lapse süüks ja seega ka lapse kohuseks teha nii, et vanem ei peaks kogema, tundma, nägema pealt, kuidas laps võtab vähemaks, küsib isekalt, teeb ise seisvalt.

Minuga, Minule, Minul = laps tegi, oli – laps on põhjus. Mina sean paika oma piirid. Mina õpetan last. Mina olen see Kes määrab, kontrollib – Minust ei saa mööda minna – Minuga peab arvestama. Inimene vastustab inimese, inimene keelab inimest – vanema roll ja ühendus lapsega kaotavad mõtte ja tähenduse – igaüks peab seisma enese eest.

Siis, kui inimene, vanema rollis olevana, tõmbab piiri Lapse ette ja keelab/ keeldub lapsele vajaminevast, siis lõhub ta algse rollide ühenduse ja jätab lapse üksinda vana Maailma lavale, vanemat tagasi ootama ja vajama.

Vanem loob uue lava ja uue ühenduse – uutel alustel ja uuel moel – ta nimetab lapse rolli – Sina oled Isekas, Laisk, Vähem, Rumal, Loll, Tänamatu, Lohakas, Väärakas, jne – et ise olla, enesele vajaminev väljendus, võimalus, lahendus – Mina, selline, sellisena, sel moel.

On tavaline, et inimene tõestab ise ennast, enesele ja Maailmale, vägivalda ja vähendamist kasutades – selle jaoks, et üks saaks tõusta, peab teine langema – kõige parem on seda teha intensiivset ja mitmekülgset tähelepanu kasutades – see mõjub kõige paremini. Inimene kasutab seda, mida on ise kogenud, pealt näinud, mille on ise omandanud.

Inimene, kes vajab muutust, enese informatsiooni väljas – ise enesele antus, ise enese kasutuses olevas, Maailmas olevas, Maailma poolt edastavas – on ise pööranud tähelepanu, temale on pööratud tähelepanu – inimene kogub kokku ja reageerib vastavalt osaks saavale/ enese tõlgendusele/ enese Minale.

Inimene, kes tunneb ja näeb ennast vähemana – siis, kui laps tahab Minult seda, mis on Minu = siis laps osatab, vähendab, kontrollib, muudab – inimene ise näeb ja kogeb ennast, võrdluses, vähemana = laps teeb seda, mis kinnitab Vanema rolli, positsiooni – laps on võtnud Minu koha endale – Mina tõestan, et Mina olen olemas – Mina võtan oma koha tagasi.

Oma koha tagasi võtmiseks, ja lapse, vale koha pealt, kõrvaldamiseks, on vaja tähelepanu – Mina vajan, kindlat ja konkreetsest tähelepanu, mis kinnitab Mind, selles kohas/ süsteemis – Mina ise annan selle endale – Mina suunan, lapse, seda, Minule, andma.

Olles see laps, keda on, korduvalt, vägivaldselt vähendatud – tähendab olemist inimene, kelle infobaas on täis enese kohta käivat informatsiooni – Mina selline, sellisena, sel moel – vähem, veel vähem, vale, eksinu.

Vähendamine tähendab paigast ära süsteemi – kogu lugu on ühes küljes, teist poolt ära kaotades. Inimene, enese elu tasakaalus elavana, vajab enese headust, ilus, võimalusi, tarkust, osavust, lahkust – inimene vajab ennast, kui tervikut.

Vägivaldse vähendamise käsitluse osaliseks saanu vajab enese tõe teist poolt – seda elulistel põhjustel – et Mina saaksin teisega koos olla, et Mind ei saadetaks ära, et Mind ei hüljataks, et Mind koheldaks lahkelt, soojalt, toetavalt - et Minuga arvestatakse, Minu vajadusest lähtuvalt - Mina saan pissile minna, Minul on õigus võtta süüa, Minu keha hääli/ välimust ei kommenteerita, halvustavalt/ välja naervalt, jne.

Selles vajaduses räägivad osaks saanud külmus, üksindus, kõrvale/ välja jäetus – kõik see, mida inimene arvab lõppevat/ ära muudetavat siis, kui tema saavutab teistsuguse iseenda – parema, õigema, normaalsema, teisega, õigel moel, arvestava.

Süsteemid ei muutu, kuna ja kuni nende toimimiseks ja nendes toimetamiseks vajaminevad/ õiged tehnikad ei muutu – inimesed jäävad selle juurde, mis neid aitab, mida nemad oskavad/ mõistavad/ tahavad kasutada.

Vägivaldne ja vähendav süsteem on üles ehitatud nii, et vajaminevat tähelepanu antakse jao pärast, selle saab ära võtta, selle andmisest saab keelduda, sellele saab seada tingimused – see tähendab, et see, kes kaalub kellegi teis(t)e Mina üles, see jääb enesele vajaminevast tähelepanust ilma – seda ei jätku temale, tema kohapeal seda ei kasutata, seda valitakse muuta ja vältida.

See tähendab, et vähendatu jääb vajama, otsima, juurde looma informatsiooni, mille alusel saab temale pöörata teistsuguse tähelepanu, mille alusel on, temal, õigus teistsuguseks kohtlemiseks, teistsuguse tähelepanu osaliseks saamiseks, teistsuguse läheduse kogemiseks. See tähendab, et temast on saanud tähelepanust sõltuvuses olev inimene.

Marianne

03.11.2026.a

Elus olemiseks vajalik V - Kajana, kordusi korrates I

 

Ilmneb eluline vajadus – Minul on vaja, Mina ei tee nalja. Kuid selle vajaduse kirjutab üle, järgmisel hetkel, enesele teada antu - Minul ei ole, veel, vaja – Mina just käisin - Mina, veel, ei pea – Mina saan ilma hakkama – Mina ei tahagi.

Vajadus on reaalne, kuid selle järgi tegutsemise asemel järgneb tõrge – inimene ise ütleb endale, kuidas/ mida tema tohib/ peab/ tahab/ vajab. Inimese kompuuter on seatud järgima mingeid põhimõtteid, mis suunavad teda valima, mitte tegelikkuse alusel, vaid ise ennast keelates, piirates, reguleerides.

Vaimne aju kahjustus – pikaajalise manipulatsiooni tulemus. Minul ei ole vaja, Mina saan ilma, Minul ei ole = Mina ei tohi/ Mina ei saa = Mina tekitan probleemi, häirin kedagi, teen ennast nähtavaks, võtan vähemaks, teen liiga, kasutan teisele kuuluvat.

Oli tõsi möödunus, kuid aegu hiljem ei ole kedagi, keda häirida või ei ole karta, et tähelepanu saaks äratatud, karistust kaasa toovana. Inimene on üksinda, iseendaga ja ta kasutab, endiselt, möödunu põhimõtteid. Ilmnenud vajadus ei tähenda, et sellele peab vajaduse põhiselt reageerima. Vajaduse järgimise üle saab otsustada – Mina ei pea, Minul ei ole, Minul ei ole vaja – Mina saan hakkama, Mina pean vastu, Mina unustan ära, Mina talun.

Möödunu kogemused. Peab luba küsima, peab luba ootama, peab salaja ja nähtamatuna olema – võidakse keelduda, küsitavaks pidada, valetajaks nimetada, tagasi saata. Siis, kui luba ei anta, siis peab talumisega toime tulema – vot, mida Mina teen, kui Minul on, kuid luba ei ole – tuleb ära kannatada, enese mõtted mujale juhtida, millegi muuga tegeleda, ära unustada, üle kirjutada. Siis, kui ei lubata, siis hakkab ise endas kahtlus ärkama – Mina mõtlen välja, tahan tähelepanu, ei ole Sõnale kuulekas.

Siit tulebki harjumus – enesele sisse harjutatu – siis, kui vajadusele reageerimine vajab otsustavust, kuhugi minekut, tähelepanu kaasavat, selget välja ütlemist, kellegi poole pöördumist, rahalisi kulutusi – siis tuleb, automaatselt, kasutusele asendus, tähelepanu kõrvale juhtimine – see toimib väga sujuvalt, väga loomulikult – enese tähelepanu äratamata.

Siit tulebki harjumus anda enesele teada – Mina ei mõelnud tõsiselt, Mina eksisin, Mina liialdasin, ei ole tähtis, saan ilma hakkama, kunagi hiljem, Mina unustan ära – iseenda ja oma vajaduse vähendamine – Minul/ Minule ei ole vaja.

Möödunu kogemused. Oli öö, oli päev – toast välja minemine oli ärevaks tegev – Mina ei taha kohata reaktsiooni, Mina ei taha seada ennast ohtu, Mina ei tea, mis Mind ees ootab - enese voodis, enese toas, on rahu ja vaikus – ühises, teise territooriumil, olen ohus, kätte saadav, nähtav – Mind peatatakse, Mind keelatakse, Minu peale karjutakse/ Mind vaadatakse vihaselt  – Mina ei saa, Mina ei tohi.

Meeletu kogus tasa lülitamisi, valeks nimetamisi, ära keelamisi, vaikima kohustamisi, taluma suunamisi – Sinul ei ole vaja, Sinul ei saa olla, Sina mõtlesid välja, Sina tahad tähelepanu saada. 

Kajana järgnemas, nõustumine - Minule ei ole vaja, Minul ei saa olla, Mina mõtlesin välja, Mina tahan tähelepanu saada – nagu robot, kordamas „tegelikkust” – mis siis, et jalad on ristis, pisarad on voolamas, valu on valus, kõht on tühi.

Uskumine - Minu vajadus/ küsimus/ soov on välja mõeldud selleks, et teist segada/ häirida = tahtlikult olemine/ tegemine nii, et teine peab pöörama oma tähelepanu Minule, Minuga seonduvale – Mina tuletan ennast meelde – Mina annan teada, et olen olemas ega ole selleks luba küsinud – Mina astusin teise territooriumile, võtsin ära tema isikliku aja, segasin ära tema ise olemise – näitasin, et ei pea teada oluliseks, sest ei küsinud ega oodanud luba – kodus, kus elasin.

Sina oled ennast tähtsaks teinud = Sina tahad seda, mis ei kuulu Sinule. Tahad, et Sind vaadataks, kuulataks, et Sinule antaks = Sina tahad kehtestada Oma tingimused ja seada sisse Oma reeglid – Kes Sina selline oled, et seda teed/ Kes andis Sinule õiguse seda teha/ tahta?

Sina tahad seda, mis võtab Minult vähemaks = teed Minule, oma olemas olemise ja tahtmistega, liiga, tüli, häbi. Enese tegevusega kaotad Minu Mina ära – aset leiab võimuvõitlus - Mina olen, siin, see Kes ütleb, millal ja kuidas ja kas üldse!!! – Sina oled Eikeegi – Sinul ei ole õigusi, ei ole õigust, siin/ Minult, midagi tahta – Kas said aru, kas jõudis kohale!

Väga raske ja keeruline on olla laps, kelle olemas olemine ja isiklikud vajadused teevad teisele tüli ja nende jaoks peab luba küsima, õiget aega ootama. Kogemustest õpitu - Minul ei ole õigust - tahta, et teine Minuga arvestaks. Kuid Mina olen olemas = Minuga tuleb arvestada – Mina ei saa ennast ära kaotada – Minu vajadused ei kao ära = Minul tuleb, jälle, ennast nähtavaks ja teatavaks teha – Mina, jälle, eksin/ ületan teise piire.

Vajadus, mis on inimesele loomulik – Mina vajan tähelepanu = et Minuga arvestataks, et Minu olulisust kinnitataks - Mina olen olemas - Mina näen seda kinnitust ja Mina saan sellest aru – Minu vajadust, minna pissile/ küsida süüa/ tahta tähelepanu, et küsida vajaminevat, mõistetakse ja sellele reageeritakse, Minu vajaduse põhiselt.

Pissile mineku vältimine, söögi otsimise/ ostmise/ vastu võtmise tühistamine, vajaminevast loobumine, olulisest keeldumine, vajaduste küsitavaks pööramine - on kõik ühe ja sama mustri osad – enese peatamine, enese tasa lülitamine, enesele mitte vajamine, enesele keelamine, olulisest ära ütlemine, enese teelt kõrvale astumine.

Kõige selle taga on suurem ja sügavam kogemus – Minu vajadus, millega ei arvestata – turvatunde vajadus – on olnud hirm, ehmatus, kaotus – on vajadus läheduse ja ühes olemise järgi – Minule ei ole vaja seda, mida Mina vajan – Mina ei vaja, ei otsi, ei küsi = sest Minul ei ole selleks õigust ega põhjust – Minul ei ole seda, kelleltki küsida.

Kas Sina tahad tähelepanu – küsimus, mis peaks olema täiesti asjakohane – kas Sina tahad, et Sind kuulataks, mõistetaks, toetataks – kõlab vägivaldses keskkonnas tapvalt – Ei, Mina ei taha tähelepanu = Mind ei pea kohtlema vähendavalt, karistavalt, välja naervalt, hukka mõistvalt.

Vägivaldses keskkonnas on sõnadel, ja nendega kaasneval, teistsugused tähendused – Kas Sina tahad tähelepanu! = Kas Sina norid tüli/ kas Sina tahad rusikat maitsta/ miks Sina topid ennast Minu ellu/ kas Sina hakkad jälle Minu ajusid nussima/ miks Sa ei võiks mujal olla, ise endaga toime tulle, Mind rahule jätta!!!!!

Kompuutri kokku jooksmine – Mina tahan ja vajan tähelepanu – lahendust vajavale teemale/ olukorrale – kuid Mina ei taha ega vaja tähelepanu Minu isikule – et kas olen teise poole pöördumise välja teeninud, selle vääriline, selleks õige isik, selleks õige aja valinud.

Siis, kui küsimus – Kas Sina tahad tähelepanu! – toob kaasa, automaatse, eituse, enesetõestuse – et Ei, ei taha ning samal ajal on hirmu sööst, ärevuse kaos, paanikahoog. Siis see tähendab, et küsimuse esitamise viis ja selle välja ütlemisega kaasnev intonatsioon andsid teada, mille jaoks küsimus esitati – ja seega kõlas vastuseks – EI - Ei sellist tähelepanu Mina ei küsinud ega taha – Mina ei taha sellist kontakti ega sel moel Minule pööratud tähelepanu.

Enese sees oleva vajaduse täitmine on, kui põhjatu tühjuse täitmine siis, kui on olemas ja endiselt kehtib informatsioon, millega vajadus kaasneb – enese sees on olemas kogemus/ informatsioon, mis kinnitab enesega seotud tõde.

See on tõde, mille teevad avalikuks ja nähtavaks, kellegi sõnad, pilgud, hääl, keha keel - Sina ei ole oluline, oled üle, Sind ei ole vaja, Sina pead ära minema, Sina ära siia tule, Sina oled tähtsusetu, Sinul ei ole vajadust, Sinul ei ole õigust nõuda, Sina oled Ei-keegi jne.

Sina nõuad – tähendab vägivaldses keskkonnas inimese tegevusele osutamist ja sellele hinnangu andmist – inimene, kes vajab, midagi elulist – inimene, kes vajab seda, mida tema saab läbi teise – inimene, kes tahab saadavat, kuid seda teisiti/ teistsugusena – saab teada, et tema nõuab teiselt = see tähendab, et tema õigused, enese vajaduse väljendusele ja iseoma teadmisest teada andmine, on teise vastu ülekohtused, üle piiride minevad, keelatud, kohatud.

Sina nõuad – vägivaldses keskkonnas kasvanud/ elav inimene saab aru, et – tema peab ootama/ tema peab loa saama/ tema peab vastu võtma selle, mis antakse/ tema peab nõustuma sellega, kuidas ja millal temale vajaminev antakse/ tema peab olema tänulik selle eest, mis ja kuidas tuleb läbi teise – tahe, midagi teha, kuidagi olla, midagi anda peab tulema teiselt – teist ei tohi sundida.

Sina nõuad - vägivaldses keskkonnas kasvanud/ elav inimene saab aru, et - nõustumine koos olla, samas olijat/ elavat näha – ühist ruumi jagada, ühes ruumis olemist taluda – peab tulema enne, kui tema tohib sinna minna ja seal olla – ei tohi teha isetegevust – tuleb küsida, oodata, õiget hetke tabada, märkamatuks jääda.

On sage, et vägivaldses keskkonnas tõuseb torm siis, kui laps teeb, räägib ja on ise – näitab välja enese tahtmist, olemist – vanemale on see, kui punane rätik härjale – Mina ei kontrolli olukorda, Minust minnakse mööda, Minuga ei arvestata, Minu käest luba ei küsita, Mina olen Eikeegi – Mina panen oma sõna maksma, Mina olen oluline, Minuga tuleb arvestada – Mina kontrollin olukorda, enese ressursse, Mina ise otsustan enese valikute ja kohustuste täitmise üle – kellele, kuidas, millal, mida – Mind ei sunnita selleks.

Siit järgnebki korrale kutsuv ja õiges järjekorras käivat õpetav käsitlus – Sina oled vähem – Mina olen Olulisem – Minuga tuleb arvestada – ei ole õigust Minust mööda minna – Mind käsutada. Siit järgnebki kajana kordamine – Minul ei ole vaja, Mina ootan, keegi teine on tähtsam, Mina ei ole luba saanud.

Inimene, kes ei ole mõistnud enesega toimuvat – isiklikud vajadused, iseoma aeg, enese ressursid – miinus poole peal. Minule jäävad tagajärjed, kust Mina võtan, miks Mina pean andma ja tegema – kes Minule annab, kuidas Mina saan – iga nõudmine näitab - kuidas Mina pean, jälle – kuidas Minule jääb vähem – kuidas Mina ei saa puhata, ise olla.

Lihtne ja loogiline, eluga kaasnev – kuid – suur inimene on kaotanud ära teadmise – laps on Minu enda valik/ lapsel ei ole, kedagi teist/ laps saab läbi Minu/ lapsel on oma vajadused – laps on inimene, temal on õigus enesemääramisele – ta ei mõtle ennast välja ega tee nimme, et Minu elu raskemaks teha – Mina reageerin, sest Mina olen väsinud, üksinda, kohustustega, jne.

Suur inimene ei ole pannud, teadlikult, paika piire, mida tema, inimesena vanema rollis olevana, hoiab – Mina ise annan selle, teise, hoolitsen selle eest ja Mina arvestan lapsega – laps on see, kes teab, oskab öelda, kogeb – Mina saadan teda, tema teekonnal.

Selle asemel on inimene rollina – ta annab siis ja selle, milleks näeb vajadust, mida peab õigeks, millal temale sobib – kuid siis, kui laps on ise ja see häirib vanemat, siis annab inimene teada oma piiridest – Mina, Sinu jaoks, ei pea – Sinul ei ole õigust Minu käest tahta – Sina, Mind, ei käsuta – Minu kodu/ ressursid ei allu Sinu reeglitele, kontrollile.

Sellel hetkel, kui see piir saab tõmmatud, siis katkeb lapse ja vanema seotus – inimene märgib maha piiri, teise inimese ette – laps, kes on vähem, kes on seotud, kes ei saa ise, kelle jaoks ei ole, kedagi teist – see laps jääb üksinda – temast ei piisa – tema rollist ei piisa – tema peab ostma/ vahetama/ hankima endale selle, mida ja kuidas tema ise ei saa.

Temast saab enese müüja ja enese vajaduste vähendaja – Minul ei ole vaja, Mina ei taha, Minul ei ole õigust/ põhjust = Mina ei saa seda/ teist endale, ise, anda/ tagada/ osta/ võimaldada – Mina sõltun teisest.

Senikaua, kuni selline kogemus jääb suletuks – jääb avamatuks, läbi töötamatuks, mõistetamatuks valuks ja kurbuseks – senikaua „unustab” laps oma vajadused – ta teeb sedasama, mida möödunus õppis tegema – mis siis, et ta on suur ning saab ja otsustab ise – kellegi teise vajadused tulevad enne, kelleltki tuleb luba küsida/ oodata, keegi teine teab tema vajadusi/ soove paremini – enese vajadustest ei tohi märku anda, need tuleb tahaplaanile jätta, ülekirjutada.

See tähendab, et möödunud aja laps elab, endiselt, vähendava ja olulisuse tõestamistega tegelevas keskkonnas – ta ei ole võrdne, ta ei saa olla võrdne – ta saab selle, mille jaoks temal on ressurssi ja seda siis, kui keegi teine, kes on olulisem, kes vajab rohkem, on oma saanud, on temale loa andnud.

Aegu on erinevaid ja vahel on võimalused piiratud ja kõigile ei jätku samal moel – KUID – inimene ei mõista möödunu käsitlusega kaasnenut ja sellele järgnenut – enese piiramist, ka nendes asjades ja siis, kui seda tegema ei pea – pissile minekut, söögi lubamist, vajaduste välja ütlemist ja sõnastamist – alustades iseendast – Mina tean, mida ja kuidas Mina tahan, vajan, soovin, unistan – Mina, ise, ei valeta endale/ Mina, ise, ei vähenda ennast/ Mina, ise, ei kirjuta ennast üle – Mina, ise, räägin ja tean tõtt. 

Siis, kui Minul on häda, siis Mina ei hoia seda tagasi ega keela, endale, vetsu minemist - Mina lähen esimesel võimalusel. Siis, kui Minul on mingi vajadus, soov, siis otsin selleks lahendust ja võtan selle eesmärgiks. 

Mina olen võrdne - Minu vajadused on sama olulised, kui teis(t)e omad - neid ei pea ära kaotama, vähendama, tahaplaanile jätma - suurena mõistan, et vahel tuleb jagada ühist nii, et kõik ei saa kohe ega täies ulatuses ning mingil hetkel tuleb teha valikuid. 

Kuid oluline on peamine - Minu vajadused on sama olulised - see, et kohe ja praegu ei saa, ei tähenda, et Mina oleksin vähem ja vale - see on möödunu kaja - möödunus pidin, ise, ennast piirama, lõpetama vajamise, keelama endale - seda Minuga manipuleerinud suure valikutes ja piirides.

Need piirid ja valikud ei arvestanud Minu huve ega käinud kokku Minu õigustega - need olid mõeldud Mind vähendama ja takistama - seda selleks, et teisele jääks ruumi ja ressursse, mida too ei tahtnud Minuga jagada, Minule vajamineval hetkel.

Marianne

03.11.2026.a