Mina usaldan, iseenda, Sinu kätesse – Mina tean, et Sina hoolid ja hoiad – Sina ei lase, Minul, maha kukkuda ega haiget saada – Sina oled Minu tugevus, ajal, mil Mina ei saa ise olla või Mind ei ole kohal.
Teise inimese kõrval astudes, teise inimesega koos elades, näib teisele inimesele toetumine ja teise olemas olemisega arvestamine, loomulik olevat – teine on Minu valinud, teine teab ja tunneb Mind – teine arvestab Minuga, Minule olulisel moel.
See tähendab, et kaasteeline ja kõrval seisja edastab enese informatsiooni, Minu olulisuse ja Meie suhte kohta, enese sõnade ja tegudega – ta kinnitab seda, läbivalt ja mitmetel tasanditel, samasuguste sõnumitega. Seega - Mina näen, Mina tajun, Mina kuulen, Mina mõistan – Mina, teisega koos olles ja teise elu osa olles, olen hoitud.
Elu, ühes teisega, ei tähenda, et sõnumid oleksid alati samasugused – sageli tuleb ette olukordi, kus teine jätab arvestamata – mitte ainult argistes lugudes, vaid seda siis, kui on midagi palutud ja millestki teada antud – seda ka siis, kui tegemist on, millegi olulisega – seda ka siis, kui seni on seda ühes tehtud, seni on see ühine olnud – arvestades seotust, peaks see olema ka edasi ühine – teine peaks tahtma koos olla – teine peaks oma valiku ja ühise hoidmise nähtavaks tegema.
Sellel hetkel, kui kohale jõuab mõistmine – teine ei arvestanud, teine ei valinud, teine ei mäletanud, teine ei hoolinud, teine vastustas, teine käitus teisiti – sellel hetkel on kohal väga erinevad tunded – enese sees parvlevad tunnetega kirjeldatud sõnumid, enese erinevatest igadest ja tasanditelt.
Mina, Minule, Minuga – kuidas teine sai, kuidas teine võis – Mina olen ju M I N A!. Möödunu kogemused ilmnevad tundeseisundite näol – inimene kogeb uuesti – see tähendab, et ta jääb oma sõnumitesse kinni – ta kordab, üha uuesti, enese kaotust, enese solvumist, enese kibedust, enese valu, enese väiksust, enese abitust – seda kõike, sest teine - sellisena, sel moel – Minuga, Minule.
Kohtudes informatsiooniga, mis ei kinnita enese kasutuses olevat, on inimene häiritud – uus info muudab senist, kuid inimene ei saa ega taha nähtavaks tehtut uskuda – see ei mahu tema Maailma, sest see lõhub selle ära.
Teise poolt nähtavaks tehtud informatsioon häirib ega sobitu siis, kui mõelda ja uskuda, ehk võtta enese aluseks teadmine, et teine kinnitab/ tahab kinnitada oma sõnumit – Mina olen Sinuga, Mina arvestan Sinuga – kuid tal ei tule see välja, ta eksib sellega arvestamises või tundub, et teine edastab vastupidist informatsiooni meelega või hajameelsusest või ükskõiksusest.
On tavaline, et selles kohas tõttab inimene enese tundeid vallandama ja jagama – teda on kordades palju, ta on aktiivne või ta tõmbub nurka ega vasta ega reageeri või ta kõnnib ringi ja väljendub sõnadeta – kõik ei ole korras – Mina ei tunne ennast hästi.
Enese hülgamist kogenu, ühise kaotuse läbi elanu, enese väiksust mõistnu - tahab suunata, enese sees aset leidnu ja jätkuva, füüsilisse väljendusse – seda selleks, et vabaneda iseenda tunnete energiast ja väljendada sõnadega väljendamatut.
Füüsilise väljenduse valimine on oskamatus ise ennast maandada – see on suutmatus ise enda tundeid vabaks anda – seda ei saa teha, sest need on teisega seotud – neis on teist puudutav ja teisele suunatud informatsioon sees. Sõnum - tunnete vormis.
Seega pöördub inimene teise poole – Vaata, mida Sina, Minuga, tegid – vaata, mida Mina pidin Sinu pärast kogema, mõtlema, läbi elama, tundma, mõistma – see oli raske, ülekohtune, ebameeldiv, vale, häiriv, hirmutav – Mina ei oleks pidanud sel moel mõtteid mõlgutama ja tunnetesse uppuma – Sina ei vältinud ja seejärel Sina ei päästnud Mind ära – Sina lasid sellel kõigel toimuda – Sina, lihtsalt lasid sellel kõigel olema saada ja see ei lähe Sinule korda.
Mida Sina Minult tahad – Mina ei saa Sinust aru - Mis mõttes vabandust paluda – Mina ei pea seda tegema, sest Minul ei ole mitte midagi, mille eest vabandust paluda. Sellise vastuse sõnum on – Mina ei muudaks, Mina ei kahetse, sest Minu koha pealt oli kõik õigesti.
No Mina võin ju, kui Sina väga tahad, ka vabandust paluda – kuid, mida see aitab või muudab – tegu on tehtud ja olemine oldud – jätame selle seljataha. No kaua Sa võid, ühe ja sama asja pärast, vinguda? Miks Sa ei või normaalne olla ja Mind rahule jätta – Mina ei ole, Sinule, midagi halba teinud – Sina reageerid üle!
Sõnad, mis osutavad sellele, justnagu oleks, neile eelnenu, aset leidnu eksitav tõlgendus ja valesti mõistmine – teisele liiga tegemine ja teise süüdistamine – teine ju ei mõelnud ega tahtnud – teine lihtsalt oli, valis, tegi – täpselt nii nagu see temale vajalik/ oluline oli – selle eest ei ole õigust hukka mõista ega süüdistavat tähelepanu pöörata – Ela ise oma elu ja lase ka teistel seda teha – kui ise ei oska, siis ära teisi selles süüdista!
Sõnade lennu ja sõnadega pihta saamise taga on erinevad huvid ja erinevad tasandid – üks räägib sellest, mida tema koges, mõistis, uskus siis, kui ta teise poolt tehtud samme nägi – teine jätab enese sammude valimise põhjuse ja nendega kaasnenu kõrvale ja osutab enese õigusele – olla, elada ja valida enese moel – aru andmata ja põhjendamata.
Paigast ära energia ei tasandu, sest sõnumeid ei võeta, rahus ja mõistvalt, vastu, vaid neile reageeritakse isiklikult ja need lennutatakse tagasi – Sina ei mõista Mind – Sina ei saa, Minust, aru – Sina ei taha, Minust, aru saada – Sina ei saa, millestki aru!!!
Seega ei jõuta välja aruteluni ja aruka info vahetuseni – seega ei kõla küsimust - Kas Sina seda tahtsidki Minule öelda ja näidata, mis Sinu sammuga avalikuks tuli – et see on tõsi ja Sina ei taha, et see oleks teistmoodi olnud – et, teades Mind, Minuga seonduvat ja Meid - Sina ikkagi valid enda ega hooli sellest, et Sinu sõnum ei kinnita, Meid, lähedalt seotuteks.
Sina valid eraldi olemise, ära minemise, seljataga rääkimise, kellegi teise valimise, ühisest loobumise, tõsistest ja olulistest asjadest vaikimise - kõike seda teades, Sina ei vali teisiti - Sina teed ja oled, sest see on Sinu õigus, enese elule.
Vaimne häiritus tähendab, et tunnete parv on aktiivne – ühed on laskunud maha, teised lendlevad ringi - kõik on segamini – teise tunded ja informatsioon on ühinenud enese omaga - erinevad sõnumid ei tasanda teineteist, vaid võitlevad ja vaidlevad vastu.
See on hetk, kus inimene vajab selgust – inimene vajab, rahunemiseks ja tasakaalu saavutamiseks, ühes olemist kinnitavat sõnumit – seda, et teine oleks ühene ja oma – turvaline ja hoidev – teine enam ei tee või ei vali enam samal moel – teine on enese laiendatud Mina – arvestab, hoolib ja hoiab samadele väärtushinnangutele ja põhi mõtetele tuginedes.
Häiritus jätkub, sest teine ei loo pidavat pinda – teine ei mõista enesega kaasnenut või kui ta ka mõistab, siis ei pea seda oluliseks – Tegele ise endaga, see ei olnud midagi olulist, Mina ju palusin vabandust. Vastutus, looga tegelemisel, lasub tunnete vallandanul – tema selle supi kokku keetis, tema peab selle ära helpima ja teist sellest välja jätma.
Inimene, kellel jalge alt, teise tegude ja valikutega seoses, kaob pidav pind – ei ole üle reageerija ega tühjast tüli tekitaja – ta on inimene, kes on saanud juba korduva informatsiooni – tegemist on sama teadmisega – tunded kinnitavad selle üle.
Mis on see, milles, teisega ühes olles, olen Mina üksinda – millest, millal ja kuidas teine Mind välja jätab – millal ja kuidas ta Mind ei vali – millal, milles ja kuidas ta Minuga arvestab, Mind meeles hoiab?
Inimene tahab uskuda tõeks selle, mida tema vajab – inimene tahab uskuda tõeks selle, mis tema Mina kinnitab ja millele, temal, asendust ei ole – seega ta ei taha vastu võtta seda informatsiooni, mis tema vajadusi ei kustuta – seega ta vastustab selle, kui ära söömiseks kõlbmatu – see ei sobi Minule, Minuga, Meile, Meiega.
Minu ja Meie kohta peab kasutusel olema teistsugune informatsioon – anna Minule see – see on, Minuga seotuse alusel, Sinu kohus. Anna Minule teada, et olen Sinule oluline – olen oluline sel moel, et Sina ei unusta Mind ega jäta Mind kõrvale – et arvestad Minuga ka siis, kui Mind ei ole Sinuga ja Sina saad teha oma valiku nii, et Mina ei näe seda pealt.
Vajadus, olulise informatsiooni kohta, on loomulik – inimene vajab kinnitust, et ühendus on tugev ja peab – ta ei ole üksinda, ta ei pea ainult iseenda peale lootma ja endaga arvestama – enese huvides ja ühist hoides – teine on olemas, teine on samas – inimene saab teise peale kindel olla – inimene saab, iseenda ja enesele olulise, teise hoolde usaldada – teine ei kaota, ei vähenda, ei lõhu, inimesele olulist ja hinnalist ära.
Vajadus annab teada sellest, et kui inimene vaatab teise tegusid ja tunnistab tõeks, teise valikud, siis saab selgeks, et teine valib iseenda – valib selle, et temal oleks hea ja mugav - valib nii nagu ta oleks üksinda - teeb nii nagu temale ei oleks informatsiooni, millega arvestada, antud - valib ja teeb nii nagu ühist ei oleks - valib, kedagi teist asemele võtta ja, kellegi teisega ühiseid lahendusi kasutada. Teine annab teada, et ühine, ei ole temale, samal moel, oluline ja hinnaline.
Teisal tundub, et inimene ikkagi arvestab ja mõtleb, kuid siis saab selgeks, et teine mõtleb ka siis enese peale – arvestab enese osaks saavate tagajärgedega – seega ei arvesta ta parimate valikute ja enama loomisega, vaid saab, täie tõsidusega, saata korda vähendavat ja halba kaasa toovat.
Arutelud, mis ei ole arutelud – on liigagi sage, et inimene, kes vajab kindlust ja turvatunnet – ei saa neid tundekogemusi kätte, sest tema soovile – ühendust hoida, ühes olemist paremaks muuta, ühte kasvada, enesega arvestamist, enese järgi, näha – kostub vastuseks:
Mina ei saa, Sinuga olla, Sinu pärast – Sind on liiga palju, Sina oled ja räägid valesti, Sina tahad liiga palju ja valesti, Sina ahistad ja kontrollid, Sina oled liiga nõudlik, Sina lähed isiklikuks, Sina nõuad võimatut, jne – ole vähem ja ole teisiti, siis võin proovida/ nõustuda - siis see võib Minule sobida.
Tegelikult ei ole siin tegemist aruteluga ega suhte hoidmise ja ühise paremaks muutmise katsega, vaid varjutatud otsuse välja ütlemisega – Mina ei saa = Mina ei taha, iseendast lähtuvalt. Aus, vastutust võttev, vastus kõlaks – Mina ei taha tegeleda, panustada, endast rääkida, Sind kuulata, Sinu ellu süveneda, Sinuga jagada, Sinuga arvestada jne.
Selle asemel, et olla aus ja võtta, enese valiku eest, vastutus - annab otsuse teinud inimene oma informatsiooni teisele kasutada – Sina oled/ Sinus on, seda ja teist – võta, vaata ja tegele sellise iseendaga. See informatsioon ei ole ühes olemist ja inimese kasvamist toetav, vaid osutav - Sina oled selline - päriselt ja lõpikult.
Valedel alustel püsiva ühise muster – see, kes vastu seismise algatas ja kellele vastutus osutati, võtab informatsiooni vastu ja hakkab seda kasutama - see tähendab, et nn Vale, kes on suunatud ühise alles hoidmisele, muudab ise ennast, teise andmetele tuginedes, õigeks – vähendab, piirab ja muudab ise ennast, et teine ennast hästi tunneks, saaks ühes olla ja jääks ühte.
Teine, kes oli osutanud aset leidva põhjusele ja loo eest vastutajale - teine, kes oli enesele, teisega seonduvas, sobiva läheduse astme ja suhte sisu paika pannud - osutub, suhte hoidja tegevuse järel, lõksus olevaks ja peab, oma mängu juurde jäädes, head nägu tegema.
Kuid see ei tähenda, et tema otsus kaoks ära - kuna ta, endiselt, tahab enesele sobival moel ja kauguses olla ning liigsest lähedusest vabaks saada – siis see tähendab, et tema otsib juurde seda materjali, mis näitab, teise puhul ja teisega seonduvas, lisa valesti olemisi ja tegemisi.
Lisatud valed ja lisanduvad põhjendused on, ikka ja jälle, suunatud teisele - siis, kui Sina ei oleks ega teeks, kuid Sina oled ja Sina teed - siis ja seega Mina ei saa. Selles teabes peitub, inimese psüühikat väärkohtlev informatsioon - selle teabe sees oleks nagu olemas parandamise võimalus - olev ja osaks saav ei pea jääma kestma - seda on võimalik muuta – see, kes seda tegema peab ja kuidas tema seda tegema peab, on suunavalt juhendatuna teada antud.
Ühise olemas olemise vastutus on suunatud ühele – Sina hoia ennast õigena, siis Mina olen. Tegeliku ja eheda enesena - teed, Sina, Minule liiga. Siis, kui Sina, selline, ei oleks - nende sõnade tähendus, annab lootust ja suunab jätkama - teisest kinni hoidma, teisele ise ennast ära tõestama, teise olulisust välja näitama - Mina hoian Meid, Mina tahan Sinuga olla, Mina vajan Meid, Mina arvestan Sinuga – Sina oled Minule oluline – ilma Sinuta ei oleks Meid olemas = ilma Sinuta ei oleks Mind olemas.
Ühes olemine, mis ei tähenda ühist – see püsib sellel, kes ei suuda enesele olulisest vajadusest lahti lasta - ühist hoiab inimene, kes vajab seda teist, kes lõhub ühist, sest on otsustanud, teisega, teatud moel ja viisil, mitte enam koos olla - ta ei ole seda veel, kõiges ja avalikult, ära vormistanud.
Senikaua, kuni lootus püsib - see tähendab, et teine, jätkuvalt, edastab kaheti mõistetavat informatsiooni – on võimalik teisiti – on võimalik jäämine või lahku minemine – mõlemad on teostatavad – otsus sõltub sellest, kui õigena, teise vastu ja teisega seonduvas, inimene suudab ja TAHAB olla.
Ühist hoidev inimene pingutab, et päästa ise ennast – tema ei otsi asendust ega lahendust mujalt – tema jätkab enese kontrollimist, õigena hoidmist, vaigistamist, muutmist - mida rohkem teine eemaldub ja valedele osutab, seda rohkem inimene pingutab, lähedale pürib ja ise ennast tõestab.
Milleks see kõik - kahjustatud psüühika ei mõtle tervelt ja kriitiliselt - kahjustatud psüühika lähtub inimese vajadustest - see, mida inimene kardab kogeda, seda proovib inimene ära hoida. Väikese lapse hirm - Mina - ilma teiseta - Kes Mina olen, mida Mina teen - Mina ise ei saa, Mind siis ei ole = Minule on teist vaja.
Inimene, kes, endiselt, kardab möödunu kogemust - vanemat ei olnud, vanem lasi lahti, vanem ei valinud - see inimene ei kasvanud, loogilist arengu teerada kõndides, vanemast lahku. Selle asemel - nende kahe ühendus katkestati, ootamatult või tahtlikult - laps oli koos informatsiooniga, milles vanemat, tema jaoks ja temaga, enam ei olnud.
Ehmatus ja hingamise peatumine - vaikuses ootamine - vanem tuleb tagasi, vanem otsib lapse üles, vanem otsustab ümber, vanem on olemas - lapse jaoks ja pärast, päriselt ja tõsiselt. See tähendab, et vanem annab lapsele vajamineva informatsiooni kasutada - Sina oled Minu jaoks oluline, Mina hoian Meie ühendust - Sina saad Minu peale kindel olla - Mina ei jäta Sind.
On üsna tõenäoline, et laps, kes on vanemaga ühenduse kaotanud või on selle ühepoolne hoidja - et see laps elab vägivaldses ja teda vähendavas keskkonnas - see tähendab, et tema kasutusse antakse informatsioon, mille alusel ta justkui saaks ja võiks ja peaks, enese elu muutuseks ja turvatunde taastumiseks, olema teistmoodi ja teistsugusena.
See tähendab, et laps saab, läbi enese aja, enese kasutusse seda informatsiooni, millega ei ole temal, midagi peale hakata - see ei anna temale vajaminevat tulemust - see hoiab teda tegevuses ja jätkamas - sõelaga vett kandmas. See annab tema enda kohta teada seda, mida tema ise ei ole teinud ja kuidas tema ise ei ole olnud. See on last, kui isiksust ja inimest, vähendav ja moonutav informatsioon, mis kinnistub ja saab enese Mina pildiks.
Enese jaoks olulise informatsiooni ootamine ja vajamine on põhjus, miks see, kes möödunus oli laps ja olevikus on suur, ei lase lahti suhetest, kus tema on üksinda, kus teda ei väärtustata, kus tal puudub turvatunne ja olulisuse kogemus - tema on, kuid temale ei ole kohta - ei ole sellega ühes ega selle kõrval, kellel on oma otsus tehtud.
Inimene, selles lõputus küünlapäevas, millele teistsugust lõppu ei saabu - võib ja saab mõelda, et kui Mina ise lõpetaksin ja läheksin minema, mis siis saab – lõpetaksin ära selle ärevuses, hirmus, turvatundeta kohas ja suhtes olemise – siis Mina oleksin vaba ja Mina ei peaks enam ise ennast müüma.
Väärkohtlemise sügavusest annab aimu see, kui inimene usub, et siis teine solvub ja ise ütleb Minust lahti – sest Mina olen teda petnud ja alt vedanud – sest Mina olen näidanud, et teine ei ole, Minu jaoks, oluline – kuna Mina saan ja võin ära minna ja ära olla nii nagu teist ei oleks olemas.
Enese kasutuses olev informatsioon - nii nagu teine, ise, ei saaks järgi tulla, üles otsida, olulisuse kohta teda anda ega ise suhet hoida – see on enese ülesande üle kinnitamine - Mina olen see, kes peab teisega suhet ja sidet hoidma - Mina olen see, kes peab, teise jaoks, õige olema - siis teine on ja jääb Minuga – teine on Minust, olulisem – teine on Minule oluline, sest ilma temata Mind ei oleks.
Keda Mind ei oleks – inimene, kes kaotab iseenda siis, kui tema rolli partner lõpetab temaga suhte/ ei ole enam temaga lähedane/ ei ole tema lähedal – on inimene, kes on elanud jätkuvas samastumises, oma rollidega – Mina, ilma rollita, ei näi olevat olemas. Enese õigena olemiseks, enese olemas olemiseks - on vaja seda teist, kes tõestab olemas olemise ja olemas olemise põhjuse – Mina saan olema, olen ja elan läbi teise.
Mina olematus, ilma teiseta - see on lapse arengust välja jäänud peatüki tunnus – selle taga on ümbritseva keskkonna ja kasutusse antud informatsiooni mõjud – edukalt teostatud vähendamine – Ilma Minuta ei oleks Sind olemas – ilma Minuta oled, Sina, EI-Keegi – Sinus endas ei ole väärtust – kõik see, mis Sinul on – on Minu poolt antu ja Minu poolt tehtu – Sina ise ei saa ega Sinul endal ole.
Pikajalise väärkohtlemise osaliseks saanu tunnuseks on, ilma filtrita ja ilma kriitilise meeleta, kellegi teise informatsiooni üle võtmine ja selle järgi elamine – enese informatsioon jääb ära, see saab muudetud teiseks, see saab nimetatud valeks. See on pikaajaline korduv kogemus, et enese informatsiooni omamine ja kasutamine põhjustab enesele tagajärjed.
Käsitletud inimene on kuulekas õpilane - seega on, automaatne, uskumuste kasutamine ja tunnete käivitumine normaalne asjade käik – see on nii sügav ja loomulik enese osa, et inimene ei pane tähelegi seda hetke, enne teise poolt öeldu ja tõestatu kasutusse võtmist, kus tema enda informatsioon annab endast märku – Mina siin, Mina ise – arvesta enesele teada olevaga.
Inimese automaatsuse taga peitub põhjus, et temal ei ole aega, et peatuda ja järele mõelda – et, mis või kuidas oli või mis ja kuidas ei olnud - otsus, enese kohta – Mina see/ Mina sellisena - on juba tehtud. Seega ei ole inimesel põhjust peatuda ja järele mõelda – tema teab, tema näeb ja tema kogeb – tema on – Mina olen.
Inimene, kes tegelikkuses, on vaba kasutama, enese ja Maailma avarustes leiduvat, erinevat informatsiooni, kogeb ja näeb ennast otsuse teatavaks tegemise hetkes olevana – ta kohtub samasuguste reaktsioonide, sõnade ja tähelepanuga nagu enese möödunus – seda ka siis, kui tema on üksinda ja keegi ei tea ega ole teda pealt näinud.
Väärkohtlemise tagajärjel haiget saanud psüühika suudab uskuda tõeks selle, et inimene, oma elu elades ja valikuid tehes, teeb teisele liiga ja on teise vastu vale – teisel on, siis, olemas põhjus inimest karistada, temale vajamineva andmine lõpetada, temale olulise asja, temalt, ära võtta, teda enesest eemale lükata ja enesega seonduvast välja jätta.
Sina oled häbi väärne – Sinu tegu/ valik osutab, et Sina oled alla igasugust arvestust – Mina ei saa Sinuga koos olla, Mina ei taha Sinuga tegemist teha – Mine ära, ole mujal, ära tule Minu käest, midagi tahtma – Mina ei ole, Sinule, midagi võlgu.
Enesehäbi – on automaatne reaktsioon, mis toob kaasa ennast halvava seisundi – enese sees kõlab enese otsus – Mina olen Vale – sel moel käitudes, seda valides, sedasi otsustades olen Mina vale. Minu sammu/ valikut/ otsust ei tohi olemas olla = Mind ei tohi olemas olla – sellisena ja sel moel – Mina pean olema teistsugusena ja teistsugune – siis teine jääb, siis teine valib Minu – siis Mina olen olemas.
Selle jaoks, et vägivaldses keskkonnas valena olev inimene saaks olla õige, peab tema kasutuses olema teda valeks nimetava ja hindava teise informatsioon – see tagab õigena olemise – see tagab ühes olemise – see tagab iseendana olemas olemise. See tähendab, et teine tuleb enne ennast – teine on olulisem ja tähtsam – teisest sõltub enese elu.
Väikese lapse mõistmine – Ema ei ole = Mind ei ole – Mina olen siis, kui Ema on. See, mida väikene laps ei mõistnud ega mäleta – Ema ei kadunud ära – Ema rollis olev inimene vahetas rolli/ väljendus inimesena – selle rolliga/ sel moel väljenduva inimesega puudus lapsel side ja koos olemiseks alus – on loomulik, et laps tahtis Oma Ema tagasi, et olla iseendana edasi.
See tähendab, et mitte keegi ei kadunud ära – tegelikult tähendab see seda, et laps sai enese kasutusse uue informatsiooni – sel moel saab ja sel moel on võimalik – see inimene saab ja sellele inimesele on võimalik muutuda - lapse vaenlaseks/ last hülgavaks/ last karistavaks/ last, kellegi teisena nägevaks/ muuta laps enese vaenlaseks ja enese vastu olevaks/ otsustada enam mitte Ema rollis olla.
Kõike muutva muutuse kogemus tähendab, et laps ei kadunud ära ega muutunud teiseks – alguse sai Mina kriis – senine teadmine, enese Mina, vanema ja neid kahte ühendava kohta, ei pidanud enam paika. Ehmatust, ärevust, hirmu kogenud lapse puhul on loomulik, et ta vajab, ootab ja kasutab seda informatsiooni, mis nn enese kaotuse kogemuse kordust väldiks – see on põhjus, miks ka aegu hiljem on, kellegi teise info olulisem enese omast – siis Mina ei kao, siis Minuga seonduv ei muutu.
Mina kriisi kestmine tähendab, et laps püsib pöördelise sündmuse keskmes – ta ei ole teinud samme, et sellest kohast eemale astuda – seega ta ei näe enese lugu kaugemalt – seega on kõik, ka aastakümneid hiljem, vahetu ja just aset leidev – ehmatus ja hingamise peatus ja vanema tagasi pöördumise ootus ja Ema kaotuse ära hoidmise pingutus - tähendab, et lugu alles kestab ja leiab aset vahetus hetkes.
Ära ole enesega karm ega nuhtle ise ennast - enesest mitte teadlik inimene kasutab, teise ära olles ja ka teisega koos olles, enese jaoks Olulise teise poolt antud informatsiooni, sest tema ei ole õppinud, elutervelt, toime tulema olukorraga, kus põhirolliga seotud teine muutub võõraks ja hülgavaks.
Kuna ja kuni inimene ei ole mõistnud, mis juhtus ja mis temaga toimus, siis ei ole tal teadlikkust, et anda ise endale informatsioon, mis teda edasi aitaks – Mina tean Kes Mina olen – olen inimene – Mina ei kao ära siis, kui mingi Minu rolli partner muudab enese käitumist, valikuid, arvestamist – tean, et ka tema on inimene, kes valib iseenda väljendused, valikud, otsused, sammud – see on tema õigus.
Mind puudutab see siis, kui ta pöördub - Minu vastu/ Minust ära/ keeldub koos olemast ja arvestamast/ edastab informatsiooni, millega ei ole midagi peale hakata/ esitab tingimusi, mis Mind vähendavad/ annab teada, et tahab-võib seotuse lõpetada, kuid ta ei see seda, siis ja seni, kuni Mina olen Õige – tema juhendite järgi ja tema Minaga arvestades.
Teadmine - Mina ise olen olemas ja jään olema - sõltumata teise valikust olla see või teine – sõltumata teise valikust kohelda Mind, selle või teisena. See tähendab, et teine ei ole Minust olulisem – seega Mina saan ja võin teise informatsiooni kõrvale jätta ning üsna sageli peangi seda tegema.
Seega - Mina valin ja otsustan enese informatsiooni järgi – Mina ise kogun kokku ja töötlen erinevat informatsiooni ja seejärel otsustan, et mida ja kuidas Mina valin – et, mis ja kuidas on Minule sobiv ja hea – informatsiooni allikana olen Mina ise esikohal.
Siis, kui ise veel ei tea ega saa aru, siis otsin informatsiooni juurde – kuid siis olen selle suhtes kriitiline – teen vahet sellel, kas see on vähendav ja manipuleeriv ehk tingimustega siduv või see on vabaks jättev ja kasvamist toetav.
Pöördudes tagasi algusesse – teine tegi oma sammu ja sellega seoses ilmnes uus või uusvana informatsioon. Siis, kui on jõutud sellesse kohta, et teine vabandab oma tegu ja näitab, et vabanduse palumisega loeb tema selle vahejuhtumi lõppenuks, siis tegelikkuses tähendab see, et lugu ei ole läbi ega aset leidnule, vajaminevast lahendusest, teada antud.
Vabandus ei aita ega lahenda – vabandus ei sisalda vajaminevat ja olulist informatsiooni – mida, kas ja kuidas teeb teine, järgmisel korral, teisiti – mis on see, mida tema peab oluliseks ja kuidas tema seda välja näitab. On tema asi anda teada enese sammud, mis tõestavad ühise hoidmist ja näitavad, tema poolt rikutud, tasakaalu taastamist.
Siis, kui teine, loo avatuna hoidmise vastustab ja selle, temaga ühendamisele vastu hakkab, siis see tähendab, et ta ei tegele looga seal, kus see on, vaid ta viib selle ära teisale – sinna kohta, kus tema ei pea otsima enese käitumise ja valikute tagamaad ega seda välja ütlema.
See tähendab, et teine ei tegele enese sees peituvaga ega ole suunatud vaimse tasandi kasvamisele, vaid ta jääb selle senise piiratuse juurde – temal ei ole huvi teada saada, mida ja miks tema valis nii nagu ta seda tegi või ta küll teab, kuid ei taha seda tunnistada – ta tahab lihtsalt olla ja toimida enese järgi.
See tähendab, et tema ei ole selle suhte tugevus ega hoidja – tema tasand on rollid – ütle ette, kuidas pean ja kuidas ei tohi, siis oled Minuga rahul – siis jätad Mind rahule. Ette öeldu ei ole inimese seest välja kasvav samm, vaid teda kohustav sundus – siis Mind ei peedistata, siis Mind ei näidata valena, siis Mind ei kohelda kurjategijana. See on protest, enesele osaks saava pärast ning iseenda käitumise ja ühises aset leidva vastutuse teisele jätmine.
Teisele osutamine ja teisele vastutada jätmine tähendab, et inimene ei vaata ega vaatle oma väljendusi, olemisi, valikuid, samme kõrvalt – tal puudub avatud teadlikkus ja avar vaimsus – ta ei oska näha ega sõnastada – Mis on see, millest Mina, oma sammuga, teisele teada andsin – kas Mina tahtsingi seda öelda ja näidata või see juhtus kogemata või see oligi Minu tegelikkus ja see tuli välja ning nüüd teine ei kaota seda ära, vaid näeb seda ja kasutab selle kohast informatsiooni.
Mina ei ole Sinule oluline – see tõdemus kohtab sõnumi edastanu vastu väidet ja tõestust – Oled küll – Mina ju olen teinud seda ja teist, Mina ju olen Sinuga ja olnud Sinu jaoks ja pärast – Sina räägid vale juttu ja süüdistad Mind selles, mis ei ole tõsi.
Jah, Mina võin olla, Sinu elus, oluline osaline, kuid ei sel moel tähtis, et sooviksid Mind, ausalt ja vundamenti omavalt, oma eluga seotuna hoida – Sinu valikud annavad sellest teada – Sina ei nimeta neid muutust vajavateks – Sina õigustad ennast ja tõestad enese õigust. Jah, see on Sinul olemas ja selle järgi Sina valid – nüüd teen seda ka Mina.
Minule teada olev, korduv, informatsioon tähendab seda, et Mina arvestan sellega – Mina ei pöördu enam Sinu poole, ei oota Sinult – Mina otsin ise oma lahendused ja hoolitsen enese eest – Mina ei toetu Sinule – Mina lähen ümber Sinu ja Sind välja jättes – Mina ei hoia Sinuga seonduvat ühist – Mina olen iseendana ja kaugenen Sinust – Mina ei oota Sind tagasi ega vaja Sinu tõestusi.
Sina oled seal, kus Sina oled ja teed seda, mida oled tegemas. Ja see on täiesti okey – eraldatus ei tähenda, et mina kaoksin ära – mina ei ole roll – mina ise valin endale rolli ja selle partneri – see ei pea olema Sina – mina saan elada ilma Sinuta – mina olen seda õppinud tegema juba Sinuga koos olemise ja koos käidud aja jooksul.
Mina olen aru saanud, et möödunu vastutuse võtmine tähendas seda, et mina parandasin Meie suhet ja Sind ja ise ennast - parandasin ennast õigeks ja sobivaks, parandasin Sinu olemist õigeks ja õigustasin Sinu kannatusi, Minuga koos olemise ja elamise tõttu.
Mina olen aru saanud, et suhet ei pea parandama - suhe on koht, kus kaks inimest on koos ja valivad seda ühes hoida - see on mõlemale samal moel oluline - seega ei pea seda ühe jaoks õigeks ja paremaks tegema, et too jääks ja jätkaks - inimene, kes tahab olla ja jääda, annab sellest teada - üheselt ja selgelt - erineval moel ja erinevatel viisidel - see on tema teadlik valik ja loomulik samm.
Marianne
26.02.2026.a
