Elus olemiseks vajalik VII - Kajana, kordusi korrates III

 

Inimene, kes vajab tähelepanu, see inimene väldib tähelepanu – mida suurem on tähelepanu vajadus, seda rohkem on, inimese elus, seda tähelepanu, mida tema väldib. Välditav tähelepanu saab olla vahetu, kellegi teise poolt teostatuna või ka ainult inimese enda poolt vahendatu – inimene sirvib, enese sees, oma mälestusi, kogemusi, uskumusi ja vaatab/ näeb ise ennast.

Vajamine ja vältimine tähendab, et üks tähelepanu on õige, teine on vale. See on tähelepanu pendel – inimene on tähelepanust sõltuvuses – ta tahab ühte, mis välistaks teise. Seega ta püüab ühte, et mitte kogeda teist. Seega ta väldib teist/ välistab teise, et kindlustada enesele vajaminev.

Tähelepanu pendli eellugu - inimene on saanud, kordades ja talumise võimet ületavalt, mingi kindla ja konkreetse tähelepanu osaliseks – on sage, et see tähelepanu näitab teda vähemana, väärtusetuna, ühte mitte võetuna, valena, inetuna, paksuna, väärakana, nõmedana, lollina, ebanormaalsena, vägivaldse kohtlemise objektina, naerualusena jne.

Tähelepanu pendlile astumine – inimene on kogenud nii teda vähendavat, kui ka teda paremana, normaalsena, paremini kohtlevat tähelepanu. Inimesele on antud teada, et mõlemad on võimalikud – temast endast sõltub, millise tähelepanu ta endale saab – inimene peab vastama tingimustele, reeglitele – olema parema tähelepanu vääriline, selle välja teeninu.

Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas käib tähelepanu osutamine, kaasas inimese vajaduste ja eesmärkidega – tähelepanu kasutatakse mõjutava vahendina ja ka relvana – tähelepanust tehakse kaup ja narkootikum – tähelepanu vajadus ja sõltuvus süveneb, mida kauem seda mõjutuse vahendina kasutatakse ja mida raskemini on parem/ tasakaalus olev tähelepanu saavutatav.

Vajaminev tähelepanu peaks ära kustutama selle, mis teeb inimesele haiget ja segab teda elamast – vajaminev tähelepanu peaks näitama inimest teisena, teistsugusena – teistsuguse kohtlemise, nimetamise õigust omavana.

Tähelepanu vajadusega inimene vajab, saadavale/ saadule, vastupidist tähelepanu – seda, mis annab teada, et tema on oluline, et temas on väärtust, et teda oodatakse ja tahetakse ühte, et tema on õige ja teeb õigesti, et tema, iseendana, on okey – ilus, tark, hea, paras. Tähelepanu peaks ulatuma ka aegade taha – et ka siis ja seal oli inimene temale vajaliku tähelepanu vääriline.

Inimene, kes elab vägivaldses ja vähendavas keskkonnas, jääb tähelepanu pendlisse kinni – temast saab tähelepanu sõltuvuses olev inimene, kuna keskkond ja ümbritsev jätkavad vähendava tähelepanu andmist, juurde loomist ja alles hoidmist – seega jääb alles vajadus, saavutada ja hoida kinni see tähelepanu, mis kummutab enese tühisust, vähemana olemist.

Mida kauem on vähendava tähelepanu käes viibitud ja mida rohkem on vähendavat informatsiooni, millele vähendav tähelepanu toetub – seda võimatumaks läheb vastupidisele pendli poole peale jõudmine – tähelepanu vajaduses elav inimene teab, et tema kohta ei ole head sõna öelda – ümbritsev keskkond hoiab alles ja loob juurde seda, mis teda vähendab ja tema vähendamist/ vähemana kohtlemist õigustab.

Pikaajalise ja süvendatud manipultasiooni tulemus – ebanormaalusest saab normaalsus - see tähendab, et inimese kese - tema tasakaalu tähistav punkt on nihkunud paigast – see tähendab, et inimese jaoks piisab vähemast, ta nõustub vähemaga, ta teab ja näeb ennast vähemana – ta elab selles ja sel moel, mis ja kuidas on võimalik – parem ja paremini on tema jaoks kätte saamatu.

Uus parem ja paremini tähendavad, et inimene on taltsam, allaheitlikum – ta ei sea vägivalda ja vähendamist küsimärgi alla – ta teab, et tema puhul on need õigustatud, konkreetses keskkonnas on need vältimatud – milleks siis vaielda, sõdida, kurvastada – see on Minu elu, teist ei ole – teistsugust saatust endale ei püüa.

Kui siis, aegu hiljem või ka samas ajas, keegi lausub mõne hea sõna või osutab inimese väärtusele, oskusele, osavusele, tarkusele, välimusele, tegevusele – ausalt, positiivses võtmes, siis inimene ei usu neid sõnu – need ei käi tema kohta, temalt tahetakse midagi, temale valetatakse – inimene ei oska selliste sõnadega kohtuda – teda ei ole nende sõnade saatel vaadatud, nähtavaks tehtud, koheldud.

Kui inimene ka võtab need sõnad vastu, siis need kaovad teele – need ei jää inimesega – tema infobaas on täis vastupidist informatsiooni ja seda lisandub juurde – inimene elab edasi vähendavas keskkonnas/ ta kohtub teda vähendanud inimes(t)ega/ ta kogub sarnaseid kogemusi/ ta näeb ja teab ennast vähendatuna – keegi ei korda seda, mis ei kuulu sellesse reaalsusesse.

Tähelepanu vältiv ja vajav inimene otsib ja vajab endale kinnitust, et tema, mingit, baasvajadust mõistetakse – siis, kui Mina olen nähtaval, siis teie näete, et Mina olen teist eraldi seismas - teie kutsute Mind endaga ühte = teie tahate, et Mina teiega koos olen ning teil on kahju, kui Mina olen eraldi, õnnetu, üksinda – enam te ei jäta Mind, olen oluline - Minule osaks saav on teile oluline.

Samal moel astub lahku inimene, et järgida enese baasMina taseme mõistmist – Mina ei ole Sinuga/ teiega üks – Mina olen eraldi, väljas – Mina järgin enese poolt kogetut – Mina ise astun eraldi, sest Mina näen ja tean ennast eraldi olevana - teie näete, et järgin Minule antud juhiseid/ Minu kohta tehtud otsust.

Mina astun lahku ja seisan eraldi, veel enne, kui Sina oled/ teie olete Minu juurest ära läinud, Mind üksinda jätnud, Mind ära saatnud – sel moel ei saa Sina/ teie korrata seda, mida oled/ olete valinud – sel moel säästan, ise, ennast kogemusest, mis tegi haiget – kuigi ka lahku astumine teeb haiget, kuna Mina teen seda, mida Mina, ise, ei taha teha.

Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas kasvanud inimese käitumisest/ valikutest/ sõnadest on näha, mida tema vajab ja mida tema on mõistnud – appikarje ja uhke enesetapp, ühel ja samal ajal.

See on see laps, kes, vajades turvatunnet ja ühes olemise kinnitust, tegi sammu, et olla eraldi – ta puges laua alla. Laps näitas välja, kuidas tema koges ja mõistis ühes olemist – tema on eraldi, väljas, välja jäetud. Samal ajal lootis laps, et kui tema on ära, siis tema jääb puudu – teda otsitakse üles, teda võetakse ühte – teda liidetakse teis(t)ega kokku = ta saab enda kasutusse, teistsuguse, valu parandava informatsiooni.

Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas ning emotsionaalselt piiratud inimesega ühes elamine tähendas, et last ei otsitud, ehmatusega/ ootusega/ kurbusega, üles – talle ei antud kinnitust, et tema on oluline. Last võidi otsida, kuid siis tehti seda kurjalt ja käsutades ning nimetusi andes – teisega mitte arvestamine, teisele halba tegemine, teisest mitte hoolimine, valena olemine – tähelepanu otsimine, valedel alustel – isekas, enese tähtsaks tegemine, kohustuste vältimine.

Eraldatusele järgnenud agressiivsus rõhutas eraldi olemist ja üle piiride minemist – laps, kes vajas tähelepanu kaudu edastatud turvatunnet ja hoitust – see laps koges temale pööratud tähelepanu kaudu vähendamist ja hukka mõistu – tähelepanu pöörati lapse isikule ja tema tegevuse tõlgendusele, kuid ei sellele, mis last ajendas, mida tema läbi elas ega sellele, mis oli tegelik põhjus.

Tähelepanu vajav ja vältiv inimene otsib/ kasutab/ loob situatsioone, milles seada end nii, et tähelepanu on temale tagatud/ seda on võimalik saada, temale vajamineval moel, vältides ebameeldivat, ebamugavat, valeks nimetatud tähelepanu.

Enese poolt kontrollitu - enesega algavad ja lõppevad jutud, enese tegevusele/ tegudele/ olemisele juhitud lood, teistelt üle võetud lood, teisega samasse astumised, teisele osaks saava enesele võtmine/ küsimine/ palumine.

Enesele pööratud tähelepanu vältimine, ära juhtimine, kellegi teise mängu toomine, rollide vahetused, manipulatsioon, valed, vägivald, vähendamine. Iga lahendus on õige, kui see täidab/ kustutab enese vajadust.

Eraldi astumine/ eraldi seismine/ välja jäämine/ ühises olemisest, ühes olemisest keeldumine – mis nüüd Mina/ Minule ei ole vaja/ Minul ei ole õigust/ Mina saan ilma hakkama – olge ilma Minuta/ teil on ilma Minuta parem.

See ei ole rahulik ja enesekindel otsus – valik, mis ei torka silma ega otsi tähelepanu – pigem on see ohvriks olemise, kaotuse, uhkuse, manipulatsiooni, solvumise, passiivse agressiivsuse väljendus. Milline täpselt, see oleneb inimese vajaduse sisseharjunud lahendusest ning aktiivse vajaduse põhjusest, vajaduse alguse vanusest, käes olevast võimalusest, hetkel aktiivsena oleva vähendava tähelepanu suunast ja suurusest.

Inimese valikud ja sammud on, nii kaude, kuid ka üsna otsene teada andmine, selle kohta, millist tähelepanu inimene vajab, millist väldib – lood, milles inimene ise ennast esitleb ja kirjeldab - Mina olen ju hea/ tore/ usin/ nutikas/ abivalmis/ töökas/ ilus – Mina olen kole/ üksinda/ abitu/ saamatu/ vaene/ hüljatu – Mind ei mõisteta, Minuga ei arvestata, Minule tehakse liiga – võrrelge Mind, kellegi teisega – Mina olen parem jne.

Mind tuleb vaadata, Minu sõnade ja vajaduste saatel - Mind tuleb kiita ja tunnustada – Minule tuleb vastupidist kinnitada = Mina olen lugude keskmes - Minule tuleb tähelepanu anda/ tagada – Mind tuleb hoida, toetada – Minule vajamineval moel.

Tähelepanust sõltuvuse taga on informatsioon, mille inimene on enesega samastanud – Mina olen, selline, sel moel, sellisena. Inimese kasutuses on informatsioon, mis kinnitab tema olemist – tema puhul kasutatud tähelepanu on selle teadmise kinnistanud.

Tähelepanu sõltlast iseloomustab üks selge joon - on olemas informatsioon, enese kohta, mis on kinnistunud ja on olemas informatsioon, enese kohta, mis ei kinnistu. Inimesel on olemas, enese kohta käiv ja ära kinnitatud, erinev informatsioon – on olemas ka seda informatsiooni ümberlükkav info, mida tema usub enese kohta käivat ja mida on vähendava tähelepanuga kinnitatud.

See informatsioon, mis on kinnistunud, on igal vähendatul sama - Mina olen, kellestki/ milleski, vähem - Minu puhul on vägivald õige/ vajalik - mis siis, et see Minule haiget teeb. 

Selle, paigas püsiva, põhja peal on vägivalda ja vähendamist kasutaval käsil teine tasand - enese Mina on, tähelepanu ja võrdluste toetusel, ära tõestatud, enesele vajamineval moel - kuid siis, kui tähelepanu muutub, see näib võrdlevat, see kirjeldab/ osutab inimest, inimese tegu ja valikuid, siis selle tasandi põhi ei pea ja inimene on tagasi enese tegelikkuses - vägivalla ja vähendamise abil tahab ta tõusta tagasi sinna, kus tähelepanu teda, paremini/ paremana, kinnitas.

Erineva informatsiooni olemas olemine, kuid ei kogu selle kasutamine - tähendab, et inimene ei ole vaimselt aktiivne – ta ei kasva edasi – ta ei töötle informatsiooni, avatult ega otsi enese tegevuse põhjust – on sage, et tema ise ei saa oma vajadusest ja selle väljendustest arugi - ta on tähelepanu vajamise ja vältimise tsüklis – ei pruugi olla kogu see aeg, kuid ta lülitub sisse siis, kui ilmneb vajadus vältida/ hankida, ta näeb/ teab selleks võimalust/ põhjust.

Sõltuvuslik seisund tähendab, et sõltlasel on vajadus, õige, füüsilise ja reaalse tähelepanu järele - nii nagu inkubaatori soojuslampi või lillede kasvatamiseks vajaminevat valgust – lihtsalt, et see on endal, et see saab enese osaks – Mina kogemus, Mina nägemine – mis muutub ja kaob siis, kui tähelepanuvalgus kustub, vahetub – siis on alles ja kehtiv see info, mis tõestab inimese vähemust.

Mõistmata kogu loo olemust ja tähelepanu pendli algust, saab tähelepanu vajamisest, ja selle käes peesitamisest, harjumus. See tähendab, et inimene ostab/ võtab/ küsib/ otsib/ nõuab/ tahab/ vajab endale tähelepanu. Temal on talumatu olla ühises, kui ja kus teda ei vaadata, ei vaadata õigesti, teda jäetakse välja – ta muutub nähtamatuks, läbi paistavaks, tühiseks, valeks.

Paanika, ärevus, hirm, viha, solvumine, agressiivsus - see peaks kuuluma Minule, Mina pean saama osa = Mina saan elulise kogemuse – Mina olen ühise osa – Mina olen oluline, sest Mina olen olemas – Mind ei jäeta kõrvale, välja – Mind ei asendata ega võrrelda, Minu kahjuks – see ei ole, Minu puhul, õige.

Inimene ostab/ otsib endale vajamineva, inimene loob endale vajamineva – vähendavas keskkonnas kasvanu ja tähelepanu eest võidelnu teab lahendust – tema ise valib/ loob/ kujundab endale keskkonna, valib suhte/ suhtluse, kus/ milles tema on vajalik/ oluline/ väärtus – siis teda ei jäeta välja, ei unustata ära, ei nimetata valeks, pahaks, inetuks, lohakaks, laisaks, ebanormaalseks – tema tähelepanu ei võeta temalt ära/ seda ei muudeta ära – see püsib ühesena.

Inimene leiab endale samasuguse – siis, kui enese vähendamisest on saanud enese normaalsus – siis inimene leiab ennast samasugusest lähedusest, kus teda vähendatakse ja tema nõustub sellega – see suhe/ seotus püsib, kuna inimene saab tegeleda harjumuspärasega – enese tõestamisega, enese vajalikuks tegemisega, talumisega, ootamisega – harjumused, millest inimene on sõltuvuses – need on temale loomulikud olemise, käitumise vormid.

Tähelepanu kaotus, kui tähelepanu muutus – tähendab kasvamist keskkonnas, kus võrreldi/ valiti – siis, kui üks sai, siis teine ei saanud/ siis teisel ei olnud õigust ega vajadust. Võrdlus andis põhjuse, miks jätta ilma, kuidas kohustada mitte vajama/ küsima/ ootama – Sina oled = Sina, enam, ei saa/ Sina ei pea saama. 

Võrdlemine tähendab tähelepanuga töötavat pendlit. Vanem võrdles ennast lapsega – Mina, selline, sel moel, sellisena – Sina, selline, sel moel, sellisena – Minul on enese tõestuseks materjal olemas – Sinul ei ole, Mina tõestan, Sind, teistsugusena – Sina teed liiga, Sina võtad Minult vähemaks, Sina tegid seda ja teist, siis olid selline, siis tegid sel moel – Mina kannatan, Mina andsin, tegin, olin – Sina oled tänamatu, Sina käitud Minuga halvasti.

Siis, kui oli võimalik ja vajalik, siis võrreldi, kellegi teisega, kuid võrdlus ei pidanud olema, alati, reaalse inimesega teostatud, vaid see sai olla ka pendli äärmustega märgituna– paha/ hea, vale/ õige, rumal/ tark, usin/ laisk, lohakas/ korralik, tänamatu/ tänulik – siis, kui Sina oled üks, siis Sina ei ole/ ei saa olla teine – laisana, tänamatuna, lohakana, rumalana on õigus ja põhjus, Sind, vähendavalt kohelda – riielda, karistada, noomida - ei saa selle eest ju kiita ja tunnustada.

Võrdlus tähendas, et loodi konkurents, toimus vähemale osutamine. Vähendamist kasutav vanema vajas enese tunnetele regulaatorit – vaja oli seda, keda kasutada enese sees oleva negatiivsuse, tunnete segaduse välja elamise võimaldajana.

Põhjus, et Mina selline olen, sel moel väljenduma pean – on Sinus – Sinu pärast – Sina ei võimalda, Minul, olla parem/ lahkem – Sinuga hea olla. Vaata nüüd ennast – saad ju isegi aru, et see on võimatu – too rihm ja lase püksid alla!

Informatsiooni kasutusele võtmine – Mina, Minu olemas olemine – Minust ei ole, midagi muud tahta, Minuga teisiti ei saagi – teise poolt kasutada antud/ teise poolt ette näidatud informatsiooni enesega samastamine – Mina, selline, sellisena.

Tegelikkus - manipulatsioon = Sinul ei ole õigust Mind segada, Sina ei tohi Minule vastu hakata, Sina pead Minule vajaminevad väljendused vastu võtma, neid, Sinu puhul, vajalikeks, õigeteks ja normaalseteks pidama. Tegelikkus - ettekäänded, et õigustada enese valikuid, vajadusi - vägivaldselt ja vähendavalt reageerinud inimese valik – tema sees oli põhjus, miks olla ja teha nii nagu tema seda valis olla ja teha.

Vägivaldse ja vähendava keskkonna tegelikkus – vastu vaatav vaikus ja vastu haigutav tühjus/ vastu reageeriv vägivald ja vähendamine siis, kui öelda välja oma vajadus, ettepanek, soov. Tähelepanu reaktsioon, mida oli raske taluda – ei mindud sõjaga, kuid vastu võeti lahinguga, välja naermisega, halvustamisega, vihaga, tähelepanuta jätmisega.

Enese tasalülitamine, enese ära kustutamine – Mina ei tahtnudki midagi öelda, Minul ei olnudki midagi öelda, Mina ei vajagi midagi, Mina eksisin. Enesele volüümi juurde keeramine, et täita ümbritsevat vaikust ja tühjust - teine on, kuid teist ei ole – ta ei anna tähelepanu, seda ei ole võimalik tõlgendada – Mina ei tule ilma tähelepanuta toime – Mina täidan tühja/ sõnatu/ vaikiva/ pimeda ruumi, iseendaga.

Teise reageering oli vägivaldne ja vähendav – tea oma kohta, täida oma osa. Teise reageering oli eemale tõmbumine, välja jätmine – hülgamine, üksindus, külmus. Osaks saava põhjal - Mina pean ennast üle kordama, arusaadavaks tegema, ära põhjendama, ära tõestama, ära seletama. Osaks saava põhjal - Mina pean ennast tagasi tõmbama, oma vajadusega ise tegelema, seda tühiseks pidama, teise rahule jätma.

Mina olen üksinda – teine ei mõtle Minuga kaasa, teine ei ole Minust huvitatud, teine ei pea Mind oluliseks, teine tahab teisiti, teine ei nõustu, teine ei osale, avatud, ausas, arutlevas suhtlemises – väikene laps kogeb vanema muutunud tähelepanu - ühine ei ole Minule võimalik, teine on Minust eraldi, Mina olen ühisest välja jäetud = vanem ei hoia, Minuga, ühendust - üksindus ja hüljatus, külmetamine ja abitus.

Tähelepanust sõltuvuses olemine toob kaasa tõsiasja, et inimeste koos olemine ei tähenda võrdseid kaaslasi – on lugusid ja hetki, mil üks peab olema teisest vähem, et teine saaks olla temast parem, üle – saaks vajamineva tähelepanu, ainult iseendale.

See tähendab, et sellest suhtest saab tähelepanu pendli väli – vaja on vähendavat ja tõstvat tähelepanu – vaja on seda, kelle arvelt saab ennast tõsta, keda on õigus vähendada – seega kogutakse/ luuakse tema kohta seda võimaldavat informatsiooni – seega näidatakse ja võrreldakse ennast vastupidisena, paremana, targemana, osavamana, tublimana, jne.

Tähelepanust sõltuvuses olija saab hoida alles suhte/ seotuse, et tagada enesele vajamineva tähelepanu olemas olemise – ta saab minna Maailma ja esitleda seal seda, kuidas ja mida tema on teinud, mida ja kuidas on temale/ temaga/ tema vastu tehtud – sel moel saab ta, kordades suurema, vajamineva tähelepanu osaliseks – suhte/ seotuse jätkudes, on tal alles koht, mida vajamineval moel kasutada – infobaas tähelepanu hankimiseks.

Tähelepanust sõltuvuses olija saab alles hoida enese möödunu lood – et kasutada neid ära enese tõestuseks – eluaegsed Ohvrid, kelle vastu oldi pahad ja ülekohtused – huvitaval kombel ei murdu neil hääl, ei katke sõnad ega tule silma pisar, enesele osaks saanut vahendades, nad saavad vihaseks ja nõuda õigel moel vaatamist, kui neid ei usuta/ õigesti ei vaadata – nad saavad tähelepanu saamisel nautida enese lugu, lisada sinna juurde detaile ja lugu, aastaid, jätkata, et hoida tähelepanu enda peal kinni.

Tähelepanu pendlina toimivas suhtes - siis, kui teise vähendamine, tasa lülitamine/ korrale kutsumine, alati ja kõiges, ei toimi – siis on teisel pool inimene, kes elab vahetus hetkes – see on see, kellel on tahe, visioon, vajadus ja huvi oma elu elada – kuna on ühine nimetaja ja teine on olemas, siis on vajadus/ soov teine kaasa tõmmata, teise abi, tuge saada, teisega koos teha – ühes olemist tõeseks teha ning ise oma elu elada ja enese samme astuda nii, et teine astuks ja tuleks kaasa.

Tähelepanu pendlina toimivas suhtes tähendab see üle piiride minevat käitumist, teisega mitte arvestavaid valikuid – kogetu ja tagajärjed toovad kaasa avastuse – teist ei ole enese kõrval, teine ei ole enesega sama tegemas/ sama valimas – pendel on käima lükatud – Sina kasutasid Mind ära, Sina ei arvestanud Minuga, Sina tegid liiga, Sina sundisid = Sina oled halb, hoolimatu, isekas – Mina olen kannatanu, Mina olen Ohver – Mina pidin, Sinu pärast, seda, mida ja kuidas Mina ise ei tahtnud.

See, et teine on enesega samas, ei tähenda, et ollakse üks meeskond, kellel on oluline ühes olemine, ühes tegemine, ühes kogemine. See, et teine on enesega samas, saab tähendada, et valitakse/ reguleeritakse ühes olemist, ühes tegemist, ühes kogemist – ei paremal/ parimal võimalikul viisil ja kokku kasvades, vaid piire seades ja välja jättes/ välja jäädes – vahet vahel hoides.

See, et teine on enesega samas, saab tähendada, et teine teeb seda kohusetundest/ millegi vajadusest/ ta ei ole, veel, saanud julgust, leidnud põhjust, et ära minna. Teine saab ühendust/ ühendatust markeerida, et hoida alles kohta, kus saada vajamineva tähelepanu/ mida kasutada vajamineva tähelepanu saamiseks.

Siis, kui teine ei vasta, ei osale ühendust loovalt, ühendust hoidvalt – teine kaotab tähelepanu või kasutab tähelepanuga mõjutamist ja osutamist, siis - Mina ei pea, ise, ennast tühistama, vaigistama, ära keelama, et olen vale, vähem ega tohi – Mina, ise, ei pea pöörama endale vähendavat tähelepanu – see tegevus on olnud möödunu harjumus.

Mina saan valida enese tee – elada ise enese elu – proovida ise enese elu värve ja maitseid. Mina ei pea olema koos sellega, kes ei vali Minu elus osaleda, ühist luua/ hoida, ühises osaleda – Mina saan iseoma tee valida ja see ei ole vale.

Vägivaldse ja vähendava keskkona argipäev - ka siis, kui valida enese tee ja jätta teine rahule ja mitte enam koos olla ja arvestada tema informatsiooniga, siis saab too seda ära kasutada - Sina teed ennast tähtsaks – Sina tahad esile tõusta, tüli teha. Sina tahad luua võrdluse, et Sinule antaks/ Sind vaadataks/ Sina saaksid = Sina võtad teisele kuuluva ära/ Sina ei taha, et teine saaks, et teisel oleks. Sina oled kade, isekas, ebanormaalne – vaata, mida Sina teisele/ Minule tegid = vaata ise ennast läbi Minu/ teiste sõnadesilmade.

Tähelepanul töötava pendli sisse lülitamine – Sina oled ... – tule tõesta vastu pidist – tule ja koge ennast vähemana – tule anna oma energia – tule ja osale – mängi kaasa seda lõputut mängu, kus Sina proovid, ise, ennast ja oma olulisust ära tõestada, et parema tähelepanu osaliseks saada – Mina annan teada, et see on võimalik, siis kui õigena oled ja õigel moel oled – Mind, Minule kuuluva tähelepanuga vaatad/ saadad.

Minul on pissihäda – ei ole veel, alles käisin = Mina ei lähe = Minul ei ole põhjust. Mina olen üksinda – Mina ei saa toetust, mõistmist - Minu tegelikkuse vähendamine, Minule vajaminevast abist keeldumine, Minu vajaduse olemast olemise tõeks tunnistamisest keeldumine.

Ühine tähendab õigust öelda välja – Minu soov ja vajadus, et tähelepanu pööratakse sellele, milles on teema – mis Minule on teema, millega Mina üksinda toime ei tule. Kui seda õigust ei ole – seda ei kinnitata, siis ei ole ühist, siis on eraldi olevad inimesed, kes valivad mingis vormis koos olla, koos käia, kokku saada.

Mida Mina vaadata ei taha, millele Mina tähelepanu pöörata ei taha – on tavaline, et inimene tegeleb tagajärgede ja kaasnevaga, selle asemel, et tegeleda tegelikult olulisega – mäng, tähelepanuga, on võimalus, kuidas vältida tegelikkust.

Tähelepanu sõltuvus on vaimselt piiratud inimese aja viide, vältimaks informatsiooni, millega ta ei taha arvestada – Minu reaktsiooni põhjus on Minu sees/ Minule osaks saanu on tõsi. Selle asemel valib inimene tähelepanu pendli, et olla tegevuses sõelaga vee kandmisega, kuid mitte tõele otsa vaatamisega.

Vähendaja tegelikkus - Mina teageerin, sest olen väsinud, hirmul, üksik, õnnetu, kurb, vihane – Mina reageerin nii nagu valin ja õigeks pean – Mina osutan, kellegi teise enesega toimuva süüks – see teine peab andma selle, mida Mina vajan – mõistma, toetama, tunnustama, tänama, kiitma, kartma – Mind, Minule vajaminevalt, nähtavaks tegema.

Vähendatu tegelikkus - Mina vaatan mööda sellest, et teine, Ise ja Oma tahtega, valib selle, kuidas tema Minuga käitub, millisena tema Mind näitab ja näeb – kõigest, mis ja kuidas võimalik, valib tema, ise, sellised sõnad, hääle, väljendused, liigutused, lahendused – teine ei hoia ühist, ta tõmbab piiri, ta jätab välja, ta kasutab vähendamist – seotus/ suhe/ suhtlus on tähelepanu pendli kasutamiseks/ töötamiseks vajalik/ võimalik koht.

Teine teeb uuesti – Minule osaks saav, Minu puhul kasutatu, ei tee temale haiget ega ehmata teda üles - tema on tähelepanust sõltuvuses ja ta kasutab Mind enese sõltuvusest tulenevate vajaduste rahuldamiseks, enesele vajamineval moel.

Ei ole Minu võimuses, teist, tema sõltuvusest säästa ja päästa - vaatenurk Mina, millisena, kuidas, vähemana - on teise sõltuvuse mängus osalemine – see on kaassõtlase tegevus = Mina ei ole teisega võrdne, Mina – seda/toda teades, sellele/ teisele toetudes – olen teisest vähem – kogedes, ennast vähemana, annan väljale vähemana oleva energia – teine saab, seda kasutades, ennast tõsta, tõstetuna näha ja kogeda.

On Minu enda teadlikkus ja vastutus võtta kasutusele kogu informatsioon - ka enese kohta, võtta ja vaadata üle kõik need küljed ja lood, mis on Minust räägitud, Minu kohta välja toodud - vaadata neid enese silmade ja enese teadlikkusega - millises piiris ja suuruses on neis tõde, millises piiris ja suuruses mitte.

On Minu enda teadlikkus ja vastutus olla enesega üks - Mina, siis ja seal, sel moel ja selline - Mina, siin ja nüüd, sel moel ja selline - Minu teekond, Minu sammud, Minu kasvamise lugu. See, et olin – see, et tegin – see, et mõistsin – ei tähenda, et see sama kehtib olevikus – kõikide enese sammude nähtavale toomine annab teada sellest, kust, kuhu Mina ise olen kõndinud.

On tavaline, et inimese teekonda vaadatakse hariduse paberite, töökoha prestiižikuse, palga numbri, auto väljalaske aasta, maja stiilsuse, väärtpaberite portfelli suuruse, laste edukuse, kaaslase ilu hindamise teel - vaata, kui kõva mees/ naine, vaata, kui kaugele välja on jõudnud.

Tavaliselt jääb varju ja kõrvale see, kuidas inimene, inimesena, kasvanud on - kuidas tema valib inimesi kohelda - kui suur on erinevus selle väljenduse vahel, mis saab osaks endale meeldivale/ kasulikule/ endast kõrgemal positsioonil olevale - sellega, mis saab osaks sellele, kellest ei peeta lugu/ keda ei vajata/ kes on ärritanud, ebamugav olnud.

Tavaliselt ei vaadata, tõsiselt, otsa sellele, mida teeb inimene tähelepanu vajades, vältides - kui palju ta tähelepanu vajab, ennast selle kätte seab, mida selle saamiseks/ vältimiseks ette võtab. Kas üldse, kuidas ja millal ta peatub, kui läheb üle teise inimese piiride/ rikub ühises tasakaalu. Millal ja mille eest võtab ta vastutuse - kas ta näeb ja teab enese sammude tagajärgi. Kas ta teab ennast inimesena või ta näeb ja näitab ennast rollidena.

Sõltuvussuhte ja tähelepanu pendli algus - väikene laps jääb paigale ja püüab olla parem, paremini, et Ema teda üksinda ei jätaks – laps püüab olla parem ja paremini, sest Ema on teda selleks kohustanud – vähendava tähelepanuga kasvatamine tähendab, et lapse reaalsus on olla vähem – laps saab ennast ületada ja pingutada, et pälvida vanemalt parem tähelepanu – kuid laps teab, et see, tema parem, ei jää kestma – see on ajutine.

Sõltvussuhte jätkumine – lapse taseme teadlikkuse jaoks tähendab matemaatiline tehe, mille eraldi seisvad väärtused on 1 ja 1, endiselt + märgiga tehet, mis teeb tulemuseks 1 – Meie/ Minu laiendatud Mina/ Minu Oma.

Täis kasvanu teadlikus aitab jõuda mõistmise juurde, et 1 ja 1, mis tähistavad 2 erinevat inimest – tähendavad, ka ühes olles, kahte eraldi seisvat väärtust – teisest ei saa, kunagi, Mind ega Minu Oma – meie saame olla Meie – kaks võrdset, kes panustavad ühisesse ja hoiavad ühist.

Mina, inimesena, kasvan ja Minuga seotud ühine kasvab koos Minuga – Minu kasvamine tuleb selles koos olemises välja, Mina saan seda, selles, nähtavaks teha ja realiseerida.

Vägivaldset ja vähendavat Maailma esindavad suhted, mis ei kasva ajas paremaks, inimestest ei saa lähedasi – endiselt jäävad alles teemad, millest ei räägita/ endiselt käib võitlus tähelepanu nimel/ endiselt on kasutusel vähendavad ja vägivaldsed tehnikad/ endiselt ollakse Mina ja Sina, mis ei tähenda tervikut, vaid eraldatust/ endiselt ei olda võrdsed/ endiselt luuakse ja kasutatakse informatsiooni, mis osutab ühte vähemana/ endiselt on käigus rollid/ endiselt välditakse vastutuse võtmist/ endiselt tühistatakse enese sammude tagajärgi ja nimetatakse, need, teise osapoole süüks.

Igatsus ja vajadus, et oleks olemas lähedus ja, et saaks kogeda pidavat ühendatust – jäävad, vägivaldses ja vähendavas keskkonnas, aktiivseteks – olemas on teadmine, et ei saa ega ole – olemas on teadmine, et ei saagi olema – see ei ole keskkond, kus inimesena kasvamine on aktsepteeritud – seda ei toetata, seda vastustatakse – see on tähelepanu sõltlase tähelepanu hankimise ja enese vajaduste rahuldamise koht.

Minuga ei arvestata, Mind ei taheta ühte – Mina astun eraldi, sest Mind on jäetud välja – Mina seisan eraldi. Mina tean oma sammu hinda – Mina tean, et sellel, kes piiri tõmbas, ei ole Minust kahju – tema tegi oma valiku, sest tema oli selleni jõudnud – Mina tegin oma valiku, milleni Mina, siis ja seal, ei olnud kasvanud – teise sammuga arvestades, tuli Minul kujundada enese Maailm ümber - Minul tuli kõndida reaalsusega kooskõlas oleva Maailmani.

Mina olen õige/ Mina olen vale - tähelepanust sõtluvuses olemine tähendas, et olin andnud endale lahenduse, kuidas vältida tegelikkust ja sellega arvestamist – ei olnud eksitus, oli teise inimese tahe – inimene valis, rolli nime taha jäädes, rolli nime kasutades, rolli nimega samastatuna.

Inimeste tasand on üksinda olemise tasand – kõik on üksinda, oma teedel kõndimas. Rollide Maailm tähendab seotust ja ühes olemist – seal ei ole üksindus, ka üksinda olevana, nii raske ja lõplik – rollide nimed seovad kokku ja näitavad ühendatust, kellegi/ mitme teisega.

See annab petliku lubaduse, näitab valeliku võimaluse, millele toetuda siis, kui üksindus on liiga suur avarus ja vaja oleks pisemat ja kodusemat ruumi. Kuid rollide Maailma piirides mõjub üksindus, ja eraldi jätmine, ühisest välja jätmisena ja kellegi poolse hülgamisena – tahtlik tegu, tahtega valik, millega nõustuda ei taheta, mida mõista ei osata, mis osatab, mis teeb haiget – sest Mina, kuna Mina – seda eriti siis, kui teine põhjendab – Sinu enda pärast, Sina ei jäta/ anna teist võimalust/ Sinuga teisiti ei saa, ei taha.

Laps tuleb Maailma mustritest vabana/ vabamana - tal on indu ja huvi otsida vastuseid, leida lahendusi ja on loomulik, et ta ei taha olevat ära lõhkuda - ta tahab, selle sees, uusi teadmisi proovida ja kasutusele võtta - teades enamat ja mõistes rohkemat, tahab ta olla iseendaga kooskõlas ja, et teda ümbritsev kasvaks koos temaga.

Vägivaldne ja vähendav Maailm ei mõista last, ta ei nõustu temaga, ta ei anna toetust - ei taheta muuta ega olda valmis muutuseks - laps heidetakse välja, laps jäetakse välja - ta ei kuulu Meie hulka, tema ei ole Meie.

Marianne

05.11.2026.a

Elus olemiseks vajalik VI - Kajana, kordusi korrates II

 

Laps, kelle vajadusi seati kahtluse alla, kellele keelati, keda vähendati, keda sunniti, ise, ennast kontrollima ja piirama – kohtas teise inimese poolt maha märgitud/ märgitavaid piire – inimene piiras inimest, et anda, ise, endale ruumi, vabadust, aega, võimalusi, ressursse – vähendades lähedust, lõpetades ühendatust – Mina ei pea seda, mida ja kuidas Mina, ise, ei ole endale valinud.

Inimene, kes valis saada lapse, ei valinud kõiki neid hetki ja kohti, mil tema ja temaga seonduv, tema poolt loodu ja hoitav ei kuulunud iseendale – lapse ja lapsega seonduvad vajadused ei mahtunud ära, takistasid, keelasid, muutsid inimese elu - ei saanud iseenda moodi, ei saanud, ainult, iseendale.

Mina – Mina ka – Minule ka – Mina olen tähtis, Mina olen oluline, Minul(e) on vajalik – Mina tahan, siin ja praegu – Mina vajasin juba eile – Mina ei nõustu - Minaaaaaaa a a a

Iseenda õiguste ja vajaduste eest võitleja ei teadvusta enese tegevust – tema tegeleb tagajärjega – enese viha, solvumise, kaotuse, kurbuse, kadeduse tunnete energiaga – tunded kirjeldavad inimese vajadusi ja soove, kuid kuna need sõnumid tulevad/ korduvad lapse tegevuse järgselt, lapse tegevusega ühes, siis peab vanem neid lapse süüks ja seega ka lapse kohuseks teha nii, et vanem ei peaks kogema, tundma, nägema pealt, kuidas laps võtab vähemaks, küsib isekalt, teeb ise seisvalt.

Minuga, Minule, Minul = laps tegi, oli – laps on põhjus. Mina sean paika oma piirid. Mina õpetan last. Mina olen see Kes määrab, kontrollib – Minust ei saa mööda minna – Minuga peab arvestama. Inimene vastustab inimese, inimene keelab inimest – vanema roll ja ühendus lapsega kaotavad mõtte ja tähenduse – igaüks peab seisma enese eest.

Siis, kui inimene, vanema rollis olevana, tõmbab piiri Lapse ette ja keelab/ keeldub lapsele vajaminevast, siis lõhub ta algse rollide ühenduse ja jätab lapse üksinda vana Maailma lavale, vanemat tagasi ootama ja vajama.

Vanem loob uue lava ja uue ühenduse – uutel alustel ja uuel moel – ta nimetab lapse rolli – Sina oled Isekas, Laisk, Vähem, Rumal, Loll, Tänamatu, Lohakas, Väärakas, jne – et ise olla, enesele vajaminev väljendus, võimalus, lahendus – Mina, selline, sellisena, sel moel.

On tavaline, et inimene tõestab ise ennast, enesele ja Maailmale, vägivalda ja vähendamist kasutades – selle jaoks, et üks saaks tõusta, peab teine langema – kõige parem on seda teha intensiivset ja mitmekülgset tähelepanu kasutades – see mõjub kõige paremini. Inimene kasutab seda, mida on ise kogenud, pealt näinud, mille on ise omandanud.

Inimene, kes vajab muutust, enese informatsiooni väljas – ise enesele antus, ise enese kasutuses olevas, Maailmas olevas, Maailma poolt edastavas – on ise pööranud tähelepanu, temale on pööratud tähelepanu – inimene kogub kokku ja reageerib vastavalt osaks saavale/ enese tõlgendusele/ enese Minale.

Inimene, kes tunneb ja näeb ennast vähemana – siis, kui laps tahab Minult seda, mis on Minu = siis laps osatab, vähendab, kontrollib, muudab – inimene ise näeb ja kogeb ennast, võrdluses, vähemana = laps teeb seda, mis kinnitab Vanema rolli, positsiooni – laps on võtnud Minu koha endale – Mina tõestan, et Mina olen olemas – Mina võtan oma koha tagasi.

Oma koha tagasi võtmiseks, ja lapse, vale koha pealt, kõrvaldamiseks, on vaja tähelepanu – Mina vajan, kindlat ja konkreetsest tähelepanu, mis kinnitab Mind, selles kohas/ süsteemis – Mina ise annan selle endale – Mina suunan, lapse, seda, Minule, andma.

Olles see laps, keda on, korduvalt, vägivaldselt vähendatud – tähendab olemist inimene, kelle infobaas on täis enese kohta käivat informatsiooni – Mina selline, sellisena, sel moel – vähem, veel vähem, vale, eksinu.

Vähendamine tähendab paigast ära süsteemi – kogu lugu on ühes küljes, teist poolt ära kaotades. Inimene, enese elu tasakaalus elavana, vajab enese headust, ilus, võimalusi, tarkust, osavust, lahkust – inimene vajab ennast, kui tervikut.

Vägivaldse vähendamise käsitluse osaliseks saanu vajab enese tõe teist poolt – seda elulistel põhjustel – et Mina saaksin teisega koos olla, et Mind ei saadetaks ära, et Mind ei hüljataks, et Mind koheldaks lahkelt, soojalt, toetavalt - et Minuga arvestatakse, Minu vajadusest lähtuvalt - Mina saan pissile minna, Minul on õigus võtta süüa, Minu keha hääli/ välimust ei kommenteerita, halvustavalt/ välja naervalt, jne.

Selles vajaduses räägivad osaks saanud külmus, üksindus, kõrvale/ välja jäetus – kõik see, mida inimene arvab lõppevat/ ära muudetavat siis, kui tema saavutab teistsuguse iseenda – parema, õigema, normaalsema, teisega, õigel moel, arvestava.

Süsteemid ei muutu, kuna ja kuni nende toimimiseks ja nendes toimetamiseks vajaminevad/ õiged tehnikad ei muutu – inimesed jäävad selle juurde, mis neid aitab, mida nemad oskavad/ mõistavad/ tahavad kasutada.

Vägivaldne ja vähendav süsteem on üles ehitatud nii, et vajaminevat tähelepanu antakse jao pärast, selle saab ära võtta, selle andmisest saab keelduda, sellele saab seada tingimused – see tähendab, et see, kes kaalub kellegi teis(t)e Mina üles, see jääb enesele vajaminevast tähelepanust ilma – seda ei jätku temale, tema kohapeal seda ei kasutata, seda valitakse muuta ja vältida.

See tähendab, et vähendatu jääb vajama, otsima, juurde looma informatsiooni, mille alusel saab temale pöörata teistsuguse tähelepanu, mille alusel on, temal, õigus teistsuguseks kohtlemiseks, teistsuguse tähelepanu osaliseks saamiseks, teistsuguse läheduse kogemiseks. See tähendab, et temast on saanud tähelepanust sõltuvuses olev inimene.

Marianne

03.11.2026.a

Elus olemiseks vajalik V - Kajana, kordusi korrates I

 

Ilmneb eluline vajadus – Minul on vaja, Mina ei tee nalja. Kuid selle vajaduse kirjutab üle, järgmisel hetkel, enesele teada antu - Minul ei ole, veel, vaja – Mina just käisin - Mina, veel, ei pea – Mina saan ilma hakkama – Mina ei tahagi.

Vajadus on reaalne, kuid selle järgi tegutsemise asemel järgneb tõrge – inimene ise ütleb endale, kuidas/ mida tema tohib/ peab/ tahab/ vajab. Inimese kompuuter on seatud järgima mingeid põhimõtteid, mis suunavad teda valima, mitte tegelikkuse alusel, vaid ise ennast keelates, piirates, reguleerides.

Vaimne aju kahjustus – pikaajalise manipulatsiooni tulemus. Minul ei ole vaja, Mina saan ilma, Minul ei ole = Mina ei tohi/ Mina ei saa = Mina tekitan probleemi, häirin kedagi, teen ennast nähtavaks, võtan vähemaks, teen liiga, kasutan teisele kuuluvat.

Oli tõsi möödunus, kuid aegu hiljem ei ole kedagi, keda häirida või ei ole karta, et tähelepanu saaks äratatud, karistust kaasa toovana. Inimene on üksinda, iseendaga ja ta kasutab, endiselt, möödunu põhimõtteid. Ilmnenud vajadus ei tähenda, et sellele peab vajaduse põhiselt reageerima. Vajaduse järgimise üle saab otsustada – Mina ei pea, Minul ei ole, Minul ei ole vaja – Mina saan hakkama, Mina pean vastu, Mina unustan ära, Mina talun.

Möödunu kogemused. Peab luba küsima, peab luba ootama, peab salaja ja nähtamatuna olema – võidakse keelduda, küsitavaks pidada, valetajaks nimetada, tagasi saata. Siis, kui luba ei anta, siis peab talumisega toime tulema – vot, mida Mina teen, kui Minul on, kuid luba ei ole – tuleb ära kannatada, enese mõtted mujale juhtida, millegi muuga tegeleda, ära unustada, üle kirjutada. Siis, kui ei lubata, siis hakkab ise endas kahtlus ärkama – Mina mõtlen välja, tahan tähelepanu, ei ole Sõnale kuulekas.

Siit tulebki harjumus – enesele sisse harjutatu – siis, kui vajadusele reageerimine vajab otsustavust, kuhugi minekut, tähelepanu kaasavat, selget välja ütlemist, kellegi poole pöördumist, rahalisi kulutusi – siis tuleb, automaatselt, kasutusele asendus, tähelepanu kõrvale juhtimine – see toimib väga sujuvalt, väga loomulikult – enese tähelepanu äratamata.

Siit tulebki harjumus anda enesele teada – Mina ei mõelnud tõsiselt, Mina eksisin, Mina liialdasin, ei ole tähtis, saan ilma hakkama, kunagi hiljem, Mina unustan ära – iseenda ja oma vajaduse vähendamine – Minul/ Minule ei ole vaja.

Möödunu kogemused. Oli öö, oli päev – toast välja minemine oli ärevaks tegev – Mina ei taha kohata reaktsiooni, Mina ei taha seada ennast ohtu, Mina ei tea, mis Mind ees ootab - enese voodis, enese toas, on rahu ja vaikus – ühises, teise territooriumil, olen ohus, kätte saadav, nähtav – Mind peatatakse, Mind keelatakse, Minu peale karjutakse/ Mind vaadatakse vihaselt  – Mina ei saa, Mina ei tohi.

Meeletu kogus tasa lülitamisi, valeks nimetamisi, ära keelamisi, vaikima kohustamisi, taluma suunamisi – Sinul ei ole vaja, Sinul ei saa olla, Sina mõtlesid välja, Sina tahad tähelepanu saada. 

Kajana järgnemas, nõustumine - Minule ei ole vaja, Minul ei saa olla, Mina mõtlesin välja, Mina tahan tähelepanu saada – nagu robot, kordamas „tegelikkust” – mis siis, et jalad on ristis, pisarad on voolamas, valu on valus, kõht on tühi.

Uskumine - Minu vajadus/ küsimus/ soov on välja mõeldud selleks, et teist segada/ häirida = tahtlikult olemine/ tegemine nii, et teine peab pöörama oma tähelepanu Minule, Minuga seonduvale – Mina tuletan ennast meelde – Mina annan teada, et olen olemas ega ole selleks luba küsinud – Mina astusin teise territooriumile, võtsin ära tema isikliku aja, segasin ära tema ise olemise – näitasin, et ei pea teada oluliseks, sest ei küsinud ega oodanud luba – kodus, kus elasin.

Sina oled ennast tähtsaks teinud = Sina tahad seda, mis ei kuulu Sinule. Tahad, et Sind vaadataks, kuulataks, et Sinule antaks = Sina tahad kehtestada Oma tingimused ja seada sisse Oma reeglid – Kes Sina selline oled, et seda teed/ Kes andis Sinule õiguse seda teha/ tahta?

Sina tahad seda, mis võtab Minult vähemaks = teed Minule, oma olemas olemise ja tahtmistega, liiga, tüli, häbi. Enese tegevusega kaotad Minu Mina ära – aset leiab võimuvõitlus - Mina olen, siin, see Kes ütleb, millal ja kuidas ja kas üldse!!! – Sina oled Eikeegi – Sinul ei ole õigusi, ei ole õigust, siin/ Minult, midagi tahta – Kas said aru, kas jõudis kohale!

Väga raske ja keeruline on olla laps, kelle olemas olemine ja isiklikud vajadused teevad teisele tüli ja nende jaoks peab luba küsima, õiget aega ootama. Kogemustest õpitu - Minul ei ole õigust - tahta, et teine Minuga arvestaks. Kuid Mina olen olemas = Minuga tuleb arvestada – Mina ei saa ennast ära kaotada – Minu vajadused ei kao ära = Minul tuleb, jälle, ennast nähtavaks ja teatavaks teha – Mina, jälle, eksin/ ületan teise piire.

Vajadus, mis on inimesele loomulik – Mina vajan tähelepanu = et Minuga arvestataks, et Minu olulisust kinnitataks - Mina olen olemas - Mina näen seda kinnitust ja Mina saan sellest aru – Minu vajadust, minna pissile/ küsida süüa/ tahta tähelepanu, et küsida vajaminevat, mõistetakse ja sellele reageeritakse, Minu vajaduse põhiselt.

Pissile mineku vältimine, söögi otsimise/ ostmise/ vastu võtmise tühistamine, vajaminevast loobumine, olulisest keeldumine, vajaduste küsitavaks pööramine - on kõik ühe ja sama mustri osad – enese peatamine, enese tasa lülitamine, enesele mitte vajamine, enesele keelamine, olulisest ära ütlemine, enese teelt kõrvale astumine.

Kõige selle taga on suurem ja sügavam kogemus – Minu vajadus, millega ei arvestata – turvatunde vajadus – on olnud hirm, ehmatus, kaotus – on vajadus läheduse ja ühes olemise järgi – Minule ei ole vaja seda, mida Mina vajan – Mina ei vaja, ei otsi, ei küsi = sest Minul ei ole selleks õigust ega põhjust – Minul ei ole seda, kelleltki küsida.

Kas Sina tahad tähelepanu – küsimus, mis peaks olema täiesti asjakohane – kas Sina tahad, et Sind kuulataks, mõistetaks, toetataks – kõlab vägivaldses keskkonnas tapvalt – Ei, Mina ei taha tähelepanu = Mind ei pea kohtlema vähendavalt, karistavalt, välja naervalt, hukka mõistvalt.

Vägivaldses keskkonnas on sõnadel, ja nendega kaasneval, teistsugused tähendused – Kas Sina tahad tähelepanu! = Kas Sina norid tüli/ kas Sina tahad rusikat maitsta/ miks Sina topid ennast Minu ellu/ kas Sina hakkad jälle Minu ajusid nussima/ miks Sa ei võiks mujal olla, ise endaga toime tulle, Mind rahule jätta!!!!!

Kompuutri kokku jooksmine – Mina tahan ja vajan tähelepanu – lahendust vajavale teemale/ olukorrale – kuid Mina ei taha ega vaja tähelepanu Minu isikule – et kas olen teise poole pöördumise välja teeninud, selle vääriline, selleks õige isik, selleks õige aja valinud.

Siis, kui küsimus – Kas Sina tahad tähelepanu! – toob kaasa, automaatse, eituse, enesetõestuse – et Ei, ei taha ning samal ajal on hirmu sööst, ärevuse kaos, paanikahoog. Siis see tähendab, et küsimuse esitamise viis ja selle välja ütlemisega kaasnev intonatsioon andsid teada, mille jaoks küsimus esitati – ja seega kõlas vastuseks – EI - Ei sellist tähelepanu Mina ei küsinud ega taha – Mina ei taha sellist kontakti ega sel moel Minule pööratud tähelepanu.

Enese sees oleva vajaduse täitmine on, kui põhjatu tühjuse täitmine siis, kui on olemas ja endiselt kehtib informatsioon, millega vajadus kaasneb – enese sees on olemas kogemus/ informatsioon, mis kinnitab enesega seotud tõde.

See on tõde, mille teevad avalikuks ja nähtavaks, kellegi sõnad, pilgud, hääl, keha keel - Sina ei ole oluline, oled üle, Sind ei ole vaja, Sina pead ära minema, Sina ära siia tule, Sina oled tähtsusetu, Sinul ei ole vajadust, Sinul ei ole õigust nõuda, Sina oled Ei-keegi jne.

Sina nõuad – tähendab vägivaldses keskkonnas inimese tegevusele osutamist ja sellele hinnangu andmist – inimene, kes vajab, midagi elulist – inimene, kes vajab seda, mida tema saab läbi teise – inimene, kes tahab saadavat, kuid seda teisiti/ teistsugusena – saab teada, et tema nõuab teiselt = see tähendab, et tema õigused, enese vajaduse väljendusele ja iseoma teadmisest teada andmine, on teise vastu ülekohtused, üle piiride minevad, keelatud, kohatud.

Sina nõuad – vägivaldses keskkonnas kasvanud/ elav inimene saab aru, et – tema peab ootama/ tema peab loa saama/ tema peab vastu võtma selle, mis antakse/ tema peab nõustuma sellega, kuidas ja millal temale vajaminev antakse/ tema peab olema tänulik selle eest, mis ja kuidas tuleb läbi teise – tahe, midagi teha, kuidagi olla, midagi anda peab tulema teiselt – teist ei tohi sundida.

Sina nõuad - vägivaldses keskkonnas kasvanud/ elav inimene saab aru, et - nõustumine koos olla, samas olijat/ elavat näha – ühist ruumi jagada, ühes ruumis olemist taluda – peab tulema enne, kui tema tohib sinna minna ja seal olla – ei tohi teha isetegevust – tuleb küsida, oodata, õiget hetke tabada, märkamatuks jääda.

On sage, et vägivaldses keskkonnas tõuseb torm siis, kui laps teeb, räägib ja on ise – näitab välja enese tahtmist, olemist – vanemale on see, kui punane rätik härjale – Mina ei kontrolli olukorda, Minust minnakse mööda, Minuga ei arvestata, Minu käest luba ei küsita, Mina olen Eikeegi – Mina panen oma sõna maksma, Mina olen oluline, Minuga tuleb arvestada – Mina kontrollin olukorda, enese ressursse, Mina ise otsustan enese valikute ja kohustuste täitmise üle – kellele, kuidas, millal, mida – Mind ei sunnita selleks.

Siit järgnebki korrale kutsuv ja õiges järjekorras käivat õpetav käsitlus – Sina oled vähem – Mina olen Olulisem – Minuga tuleb arvestada – ei ole õigust Minust mööda minna – Mind käsutada. Siit järgnebki kajana kordamine – Minul ei ole vaja, Mina ootan, keegi teine on tähtsam, Mina ei ole luba saanud.

Inimene, kes ei ole mõistnud enesega toimuvat – isiklikud vajadused, iseoma aeg, enese ressursid – miinus poole peal. Minule jäävad tagajärjed, kust Mina võtan, miks Mina pean andma ja tegema – kes Minule annab, kuidas Mina saan – iga nõudmine näitab - kuidas Mina pean, jälle – kuidas Minule jääb vähem – kuidas Mina ei saa puhata, ise olla.

Lihtne ja loogiline, eluga kaasnev – kuid – suur inimene on kaotanud ära teadmise – laps on Minu enda valik/ lapsel ei ole, kedagi teist/ laps saab läbi Minu/ lapsel on oma vajadused – laps on inimene, temal on õigus enesemääramisele – ta ei mõtle ennast välja ega tee nimme, et Minu elu raskemaks teha – Mina reageerin, sest Mina olen väsinud, üksinda, kohustustega, jne.

Suur inimene ei ole pannud, teadlikult, paika piire, mida tema, inimesena vanema rollis olevana, hoiab – Mina ise annan selle, teise, hoolitsen selle eest ja Mina arvestan lapsega – laps on see, kes teab, oskab öelda, kogeb – Mina saadan teda, tema teekonnal.

Selle asemel on inimene rollina – ta annab siis ja selle, milleks näeb vajadust, mida peab õigeks, millal temale sobib – kuid siis, kui laps on ise ja see häirib vanemat, siis annab inimene teada oma piiridest – Mina, Sinu jaoks, ei pea – Sinul ei ole õigust Minu käest tahta – Sina, Mind, ei käsuta – Minu kodu/ ressursid ei allu Sinu reeglitele, kontrollile.

Sellel hetkel, kui see piir saab tõmmatud, siis katkeb lapse ja vanema seotus – inimene märgib maha piiri, teise inimese ette – laps, kes on vähem, kes on seotud, kes ei saa ise, kelle jaoks ei ole, kedagi teist – see laps jääb üksinda – temast ei piisa – tema rollist ei piisa – tema peab ostma/ vahetama/ hankima endale selle, mida ja kuidas tema ise ei saa.

Temast saab enese müüja ja enese vajaduste vähendaja – Minul ei ole vaja, Mina ei taha, Minul ei ole õigust/ põhjust = Mina ei saa seda/ teist endale, ise, anda/ tagada/ osta/ võimaldada – Mina sõltun teisest.

Senikaua, kuni selline kogemus jääb suletuks – jääb avamatuks, läbi töötamatuks, mõistetamatuks valuks ja kurbuseks – senikaua „unustab” laps oma vajadused – ta teeb sedasama, mida möödunus õppis tegema – mis siis, et ta on suur ning saab ja otsustab ise – kellegi teise vajadused tulevad enne, kelleltki tuleb luba küsida/ oodata, keegi teine teab tema vajadusi/ soove paremini – enese vajadustest ei tohi märku anda, need tuleb tahaplaanile jätta, ülekirjutada.

See tähendab, et möödunud aja laps elab, endiselt, vähendava ja olulisuse tõestamistega tegelevas keskkonnas – ta ei ole võrdne, ta ei saa olla võrdne – ta saab selle, mille jaoks temal on ressurssi ja seda siis, kui keegi teine, kes on olulisem, kes vajab rohkem, on oma saanud, on temale loa andnud.

Aegu on erinevaid ja vahel on võimalused piiratud ja kõigile ei jätku samal moel – KUID – inimene ei mõista möödunu käsitlusega kaasnenut ja sellele järgnenut – enese piiramist, ka nendes asjades ja siis, kui seda tegema ei pea – pissile minekut, söögi lubamist, vajaduste välja ütlemist ja sõnastamist – alustades iseendast – Mina tean, mida ja kuidas Mina tahan, vajan, soovin, unistan – Mina, ise, ei valeta endale/ Mina, ise, ei vähenda ennast/ Mina, ise, ei kirjuta ennast üle – Mina, ise, räägin ja tean tõtt. 

Siis, kui Minul on häda, siis Mina ei hoia seda tagasi ega keela, endale, vetsu minemist - Mina lähen esimesel võimalusel. Siis, kui Minul on mingi vajadus, soov, siis otsin selleks lahendust ja võtan selle eesmärgiks. 

Mina olen võrdne - Minu vajadused on sama olulised, kui teis(t)e omad - neid ei pea ära kaotama, vähendama, tahaplaanile jätma - suurena mõistan, et vahel tuleb jagada ühist nii, et kõik ei saa kohe ega täies ulatuses ning mingil hetkel tuleb teha valikuid. 

Kuid oluline on peamine - Minu vajadused on sama olulised - see, et kohe ja praegu ei saa, ei tähenda, et Mina oleksin vähem ja vale - see on möödunu kaja - möödunus pidin, ise, ennast piirama, lõpetama vajamise, keelama endale - seda Minuga manipuleerinud suure valikutes ja piirides.

Need piirid ja valikud ei arvestanud Minu huve ega käinud kokku Minu õigustega - need olid mõeldud Mind vähendama ja takistama - seda selleks, et teisele jääks ruumi ja ressursse, mida too ei tahtnud Minuga jagada, Minule vajamineval hetkel.

Marianne

03.11.2026.a

Elus olemiseks vajalik IV - Paigast ära neuronid

 

Inimese puhul räägitakse haavadest – hinge ja keha haavadest, mida, väidetavalt, parandavad rohud ja aeg. Siis räägitakse traumadest, mis on, kuid mis ei parane, sest neile ei ole rohtu. Siis räägitakse, et inimese valikud lähtuvad lapsepõlves kogetud traumadest – muidu ei oleks, kuid selle või tolle kogemuse pärast on, teeb, tunneb, usub, vajab.

Füüsiline trauma on kaastunnet äratav ja reageerima panev automaatne instinkt – tuleb abi otsida, tuleb ära parandada, tuleb aidata, tuleb lohutada, tuleb kaitsta. Füüsiline trauma on silmaga nähtav ja seda ei pea ära tõestama. Veri, lõige, murd – haavade parandamise jaoks on õpetused ja pädevad inimesed/ institutsioonid olemas. Kõik toimib inimesega toimunut silmas pidades, inimese jaoks olemas olles.

Oma olemuselt on turvatunde kaotus samasugune energeetiline haav, kui verine lõige, füüsilist valu tekitav murd. Kuid, kuna seda palja silmaga ei nähta, siis ei peeta seda tõsiseks ega inimese elule ohtlikuks. Vastupidi – sageli väidetakse see välja mõeldiseks, üle pingutuseks, kapriisiks, teisi koormavaks, teist süüdistavaks.

Turvatunde kaotus tähendab informatsiooni, mida ei saa olematuks teha - midagi kindlat on tehtud, öeldud, välja näidatud – see on fakt. Hirm, ärevus, paanika, kaotus, kurbus, valu, viha, solvumine – energeetiline foon, infoga kaasnevad sõnumid – inimene on haavatud, haiget saanud, ehmatanud – ta vajab abi, toetust, lohutust, parandust – kohest peatust ja kohest, teema kohast, lahendust.

Oma olemuselt on turvatunde kaotus haav – tühi auk, haigutav vahe – see Maailm, mis seni oli tervik, on nüüd mingist kohast katki. Last ümbritsevas infoväljas toimus muutus – üks fail kaotas kehtivuse – senine ei pea enam paika, sest olemas on informatsioon selle kohta, mis ja kuidas leidis aset – laps sai haiget, laps koges valu, hülgamist, üksindust, vägivalda, hirmu, negatiivsust.

Turvatunde kaotus tähendab ühte kindlat informatsiooni, mis muudab senist – lapse eluolu oli turvaline, kuid siis koges laps valu, ehmatust – lapse jaoks oluline ja turvaline inimene tegi, midagi sellist, mis andis selle inimese ja tema-lapse suhte kohta, midagi olulist teada – too ei arvesta lapsega, too on võimeline lapsele haiget/ halba tegema/ tahtma.

Kuna muutus toimus lapse infoväljas, siis peab laps kirjutama ise endale uue faili, mis oleks tõsi – laps peab koostama fali, mis peaks tema olemise turvaliseks tegema – ümbritseva ära parandama nii, et katkine koht ei oleks enam katkenud ühendus, vaid terviklik ühendatus kõige ülejäänuga.

Selle jaoks, et see fail saaks õige – peab laps teadma ja nägema enamat – ta peab oskama ise endale ära seletada, mis temaga toimus, et tema reageeris, miks ja kuidas tema sai haiget/ ehmatas/ hirmu tundis, mida ja miks teine tegi, et laps sel moel reageeris.

Laps peab saama uue informatsiooni – mis annab temale teada, et teda ümbritsev on tema jaoks turvaline – sinna käib ka see, et teine mõistab lapsele osaks saanut – teine annab teada, et tema enam ei tee – tema ei taha lapsele haiget teha = ei oleks teinud, kui teadnuks tagajärge = tema tahab seda sammu olematuks teha – lapse valu, ehmatuse/ hirmu ära hoida.

Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas tähendab tagajärjele osutamine solvumist, süüdistamist, häbi – inimene tahab oma sammu ära kaotada, selle teiseks nimetada, selle teise mälust ära kustutada, et kaotada enesega seos – et Mind ei vaadataks, et Minu kohta ei teataks, et Mind ei koheldaks – enese Mina on tähtsam, kui teisele osaks saanu – enese turvatunne ületab teise oma – seega ei saa laps endale vajaminevat informatsiooni.

Väikesel lapsel, kellel puuduvad mõisted ja põhjus-tagajärg seoste kohta arusaam – selgitab ise endale, enese aja teadlikkuse järgi, mis ja kuidas leidis aset. Ta kasutab selleks enesega samas olevat ja temale edastatavat informatsiooni – kellegi teise reageeringuid, seletusi, väljendusi, hääle tooni, keha keelt, tähelepanu.

Kuid see on pealispind, sest samal ajal, kui laps on väikene inimene, on avatud tema vaimne taju – ta tajub ära ennast ümbritseva Maailma tegelikkuse – ta teab, kogeb ja näeb seda, mida sõnadesse ei panda, kuid ta elab samal ajal paraleelset elu, nii nagu teisedki.

Last ümbritsev toimib varju jääva alusel, kuid teeb seda nii nagu seda ei oleks – inimesed käituvad, valivad, väljenduvad enese sisemusse jääva tõukel, kuid nad jätavad selle tõsiasja kõrvale ja loovad pealispinnal uued seosed, seletused, põhjused, tagajärjed, mis õigustavad nende valikuid ja väljendusi, kuid mis rikuvad ühises tasakaalu ja ületavad, kellegi teise piire.

Vägivaldne ja vähendav keskkond tähendab traumat, trauma järel, ilma, et oleks aega, oskust, võimalust, tuge - enese tunnetest, enese sees toimuvast välja ujuda, ära paraneda. Viibimine samas keskkonnas, kus kordub – viibimine sama inimese kõrval, kes kordab – oma olemuselt ühte ja seda sama, lisab järgmised kogemused – turvatunnet kindlustavate failide kaotused, ülekirjutamised, asendamised – haav suureneb, see ei saa paraneda.

Inimlapse närvisüsteem on pidevas häireseisundis – kuigi sellest saab tulla tundetus, sarkasm, enese lõhkumine, enese tühiseks pidamine, loo ümber keeramine - on selle tegevuse taustal haav, millest järgnevate kogemuste kuhjumise tagajärjel saab üle elu suurune haav – lapse turvatunde jaoks vajaminevat informatsiooni ei ole olemas – see on temale kätte saamatu.

On normaalne ja eluterve, kui ehmatanud, hirmu tundud, valu kogenud last lohutatakse, hoitakse, talle informatsiooni antakse. Tema energeetilist haava parandatakse – Sina oled, nüüd, turvalises kohas, see ja see on turvaline, Mina olen turvaline, nii ja sel moel on turvaline – Sina saad sellele toetuda, siin oled Sina hoitud – Mina olen Sinuga.

On selge, et enese alguses, annab laps selgelt ja koheselt teada, kui tema on, midagi ehmatavat kogenud, teada saanud. On selge, et ta jätkab enesega toimunu kohta info edastust nii nagu teda õpetatakse seda tegema – vägivaldses keskkonnas tähendab see vaikimist, enese vaigistamist, enesele osaks saanu vähendamist, ümber muutmist, kellegi teise tõlgenduse kasutusele võtmist.

On ebaterve ja vägivaldne jätta hirmu ja valu tundnud laps üksinda, pilgata teda, karistada teda selle eest, et ta oma kogemust väljendab, välja ütleb. On kuri tegu lisada raskust, suuremaid haavu tekitavaid infokilde - Sina ise oled süüdi, oled üksinda, oled vale, ole ise – tee ise ennast korda, ära tüüta, ära mõtle välja, ära tee ennast tähtsaks.

On vägivaldse keskkonna reaalsus, et laps, vajades turvatunnet, seda luua ja hoida aitavat informatsiooni – tekitab ümbritsevates raskust, häiritust, probleeme – laps, ise endast rääkides ja enesele, vajaminevat, vajades, teeb teis(t)ele, justkui/ tegelikult/ liialdatuna/ välja mõelduna, liiga – teis(t)e elu, temaga koos, on halb/ halvem.

Üle elu suurune valik – kas Mina või Mina. Kas Mina olen, endast ausana teada andes või Mina olen teise jaoks Hea/ Tubli/ Õige = Mina ei riku teise elu ära/ ei tee teisele haiget-halba, sest muidu olen Mina Vale = siis on õigus Mind karistada, välja jätta, minema saata, Minule haiget teha.

Kumma võimaluse Mina valin – haiget saanud ja turvatundeta lapse, kes on üksinda või lapse, kes, jätkuvalt, kogeb turvatunde kaotust, kui üksinda jätmist, sest on koos sellega, kes seda põhjustab. Kumb hirm on tapvam – kumb surm on hirmsam.

Elades, ja olles vägivaldses ja vähendavas keskkonnas, on üks asi kindel – baasturvatunde taastamiseks vajaminevat informatsiooni ei ole saadaval. See turvatunne, mis on võimalik, on kahe vägivalla kogemuse vahele jääv aeg – siis on turvalisem – siis ei ole vähendav ja tegelikkusest teada andev informatsioon aktiivne – siis, näiliselt, on rahulik argipäev.

Kuid see ei tähenda, et lapse närvisüsteem saaks puhata – tegelik tõde – vägivaldses keskkonnas elav laps ei ole kunagi täiesti vaba, lõõgastunud, rahus – midagi on temas endiselt valvel ja valmis reageerima – ennast vaigistavalt, ennast kustutavalt – laps kardab vale olla, valesti teha, valesti vastata = ta ei tea, kunagi, ette, mis ja kuidas, tema puhul/ tema elus, saab vale olla, valesti minna.

Vägivallal on mitu tasandit ja mitu nägu – midagi sellest on talutavam, midagi mitte. Küsitakse ja imestatakse – miks talutakse, miks lepitakse, miks ära ei minda, miks ei keelata, miks abi ei otsita – miks lastakse jätkuda.

Pikaajalise vägivallaga harjutakse - see tegevus, mis vägivallaga koheldu osaks saab, teod, mis tema vastu tehakse ja need sõnad, mis talle öeldakse, ei ole pahim – vaid see teadmine, et kes seda teeb ja miks seda teeb ja kuidas seda teeb, on informatsioon, mille ees laps vangub – vangub, kuid jääb samasse ja võtab osaks saava vastu, sest teisel on selliseks käitumiseks õigus, põhjus.

Suletud keskkond – ära ei saa minna = Mina pean taluma. Hoolimatust, ükskõiksust, tähelepanu kaotust on raskem taluda, kui pihta suunatud viha, raevu, sarkasmi, vähendamist, löömist – Sina rikkusid Minu elu ära/ Sina ei lase Minul rahus elada/ kas Sinul häbi ei ole/ oled nüüd rahul = Mind ei taheta/ Mind ei peaks olemas olema, Minu Ema/ Isa ei taha Mind, Mina ei tohi selles kohas olla – saan olla ainult siis, kui selleks on luba – muidu pean ära minema, üksinda olema.

Laps, vägivalla ja vähendamisega kohutudes, elab tema poole suunatud info väljas – sõnad on valusad, haiget tegevad, hirmutavad – KUID – kuna selline tegevus on vägivaldses keskkonnas kasutusel olev tehnika, siis need sõnad ja nendes sisalduv on teise tegevusega kaasnev – teise tegevus, jätkuv kordumine, on see, mis leiab aset ja millest ei pääse – sõnad, teod, liigutused, pilgud, hääl on selle tehnika osad.

Kuna vanem last ära ei saada, lapsega on, lapse jaoks on – siis see, mis aset leiab, on vaimne ja füüsiline vägivald ja vähendamine, mida ära ei lõpetata – sellest saab selle suhte normaalsus, sest see on selle keskkonna normaalsus – muster, mida mõlemad osapooled järgivad.

Energeetiline haav on infovälja katkenud ühendus – omal moel on see katkestatud ühendus, sest laps ei taha faili kirjutada nii nagu see oli ja on – laps ei taha tunnistada tõeks seda, mis muudab tema Maailma ja enese Mina pilti. Laps ootab uue faili kirjutamisega – selle asemel proovib ta taastada vana, selle asemel üritab ta kirjutada uut, mis ei sisalda teada saadut, kuid see peab sisaldama kogemust kummutavat.

Tunde reaktsioonid – Mina Ei – Mina ei talu, Mina ei taha teada, Mina ei saanud aru, Mina eksisin, Mina ei nõustu – tähendavad, automaatset, informatsioonist eemale põrkumist, selle eemale tõukamist, sellest mööda vaatamist, selle asendamist, selle ülekirjutamist.

See tähendab, et laps ei astu edasi – ta jääb sellesse kohta pidama. Omal moel aitavad teda, seda teha, füüsilised reaktsioonid, mis annavad lapsele tegevuse ja väljenduse – hirm, viha, häbi, valu – kuhjunud tunded loovad segase seisundi, mida saadab lühis, sundreaktsioon. Ülepinge.

Selle jaoks, et laps saaks enesele teatavaks saanud informatsiooni avada, seda töötlema hakata, on tal vaja rahu, turvalist aega ja kohta ning ka seda, kes annaks temale teada, mis ja kuidas tehti, sai olema – mis ja kuidas on see, mida/ kuidas ei tohi lapse vastu teha, mida ei ole õige lapsele öelda/ lapselt nõuda – lapsel on vaja teadlikumat inimest, kui tema ise seda on – lapsel on vaja seda informatsiooni, mis seletab ära, mida laps saab kasutada, millele laps saab toetuda.

Vägivaldses keskkonnas kasutusel olev ja kasutusse antav informatsioon õpetab, et lapsele osaks saanu oli õige ja paras – laps pidigi haiget saama, valu kogema, karistust tundma – laps tegi, oli, on sel moel, et teda pidigi sellisel viisil kohtlema – laps ise on põhjus, miks tema osaks sai selline tagajärg.

Järjekindlalt, mitmel viisil üle kinnitatud info jääb lapse kasutusse – see on tema baas, millele tema toetub. Mina pilt, mille hoiavad alles Mina kogemused – Mina olin, Mina tegin = Minuga tehti, Minule vastati – Minu enda pärast, sellisena, sel moel. Vahel Mina ise ei teinud seda, mida ja kuidas tegin – kuid teine teadis, mida ja kuidas olin Mina teinud. Seega on lapse elu paika pandud – kuna tema, iseendana, on olemas, siis tema elu jääb sellisena olema.

Selle jaoks, et avada informatsioon ja vaadata seda üle, on vaja rahu ja turvatunnet – laps, kelle närvisüsteem on, pidevalt, üle erutatud ja üle reageerimas, ennast tasa lülitamas – see laps vajab leevendavat, lõdvestavat, vallandavat tegevust, väljendust, abivahendit, päästikut – see, mille peale saab/ tohib/ tuleb reageerida – see, mida saab kasutada – see, millega saab asendada, üle kirjutada.

Väga raske on parandada oma haava, millega seondub nii palju, nii erinevat – inimlaps, kelle elu koosneb haavadest ja valedest lahendustest, tegeleb kõige selle muuga, mis on kaasnenud/ järgnenud, kuid ei sellega, mis on haava põhjus – info teise inimese ja lapse-selle teise suhte kohta.

Minu Ema ei ole turvaline - Minul ei ole Oma Emaga turvaline - Minu Ema teeb Minule haiget - Minu Ema ei anna Minule vajaminevat informatsiooni – Minu Ema ei kahetse – tema tegudele ja valikutele on olemas põhjus – Mina = temaga koos olles Mina ise põhjustan endale osaks saava – Ema ei taha/ ei saa Mind teisiti kohelda.

Kafkalik olukord – Lapsel on Ema – laps vajab turvatunnet – Laps ootab seda oma Emalt – Ema käitumine/ valikud annavad teada, et lapse elu ei ole Emaga koos turvaline. Laps on seotud Oma Emaga – laps vajab, et tema Ema täidaks oma rolli – tagaks lapse turvatunde. See, rollide põhi, on põhjus, miks laps pöördub, ikka ja jälle, Ema poole ja, miks laps ootab, oma Emalt, lapse turvatundega arvestamist/ selle taastamist.

Ema rollis olev inimene ei ole selleks võimeline, enese kasutuses olevate lahenduste/ tehnikate tõtt – vanem kasutab last vahendina, et ise ennast ventileerida, filtreerida, rahuldada – laps elu, sel moel valiva vanemaga, ei ole kunagi turvaline – mingil hetkel jõuab iga ühes olemine sellisesse punkti, kus vanem pöördub lapse vastu, kasutab teda ära, laseb temast lahti – rollide ühendus katkeb, muutub, teiseneb – inimene kohtub inimesega.

Vaja on suurt tugevust ja kogu loo mõistmist, et laps saaks ära teha selle sammu, mis toob tema ellu rahu – tema peab lõpetama ühenduse, lõdvendama sidet oma Emaga – eemale, kaugemale, üldse ära. 

Mina ei hoia, enam, Sinust kinni – Mina olin ja olen piisav – Sina valisid Mind kasutada, kuid ei Minuga koos kasvada – Mina olin Sinu, kui sõltlase, kaassõltlane.

Mina olen normaalne – Minu infoväli on saanud kahjustada, sest olen elanud/ olnud koos inimesega, kes ei ole olnud vaimselt stabiilne/ täis kasvanud – sellel inimesel olid sõltuvused, mis muutsid tema käitumist – inimene vajas midagi, väljendus kuidagi, sõltus millestki.

Mina ei põhjustanud sellist käitumist - see ei saanud alguse Minust ega see sõltunud Minust, see oli olemas juba enne Mind ja oli olemas ka Minu eemal olles – Mina pidin kohanema, õppima vägivaldses ja vähendavas keskkonnas toime tulema.

Minust sai kaassõltlane, sest Mina sõltusin teisega toimuvast – Mind õpetati teise sõltuvusliku käitumisega arvestama, sellest mööda vaatama, seda õigeks pidama, seda lubama, seda normaalseks tunnistama - Mina ise püüdsin ennetada, minimeerida teise reaalsust, et vältida enesele osaks saavat ja ka selleks, et olla parem sellest Kes Mina, teisega koos olles, olin.

Sõelaga vee kandmine – mõistmine, miks sõltuvuslik seotus kestis - Mina ootasin kaitset selle inimese käest, kelle eest Mina kaitset vajasin – Mina ootasin seda tema käest, sest see oli tema rolliga kaasnev ülesanne – Mina ei saanud seda ülesannet, kellelegi teisele anda. Minul ei olnud õigust/ põhjust/ võimalust, kelleltki teiselt selle ülesande täitmist oodata.

Seega jäi järele vajadus, mida ei täidetud – jäi järele vajadus, kui puudus – midagi eluliselt olulist oli ja jäi puudu, sest elasin, olin keskkonnas/ inimese kõrval, kes kasutas vägivalda, mis tekitas haava Minu ja meid ühendavas infoväljas.

Mina vajasin informatsioon, et Minu elu-olu on turvaline – seega pöördusin teise poole, et ta ei teeks haiget – kohtasin vähendamist, vägivalda, vaigistamist, valeks nimetamist – seega vaikisin, proovisin ise ennast ära parandada.

Olin kuulekas ja suutsin uskuda, et viga on Minus endas - suutsin uskuda, et Mina ei tohi tüli tekitada ega ennast tähtsaks teha – teine on, Minust, Olulisem. Teadsin, et Mina ei tohi olla Vale, et teine ei peaks tegema seda, mis on tema õigus – anda Minule, vägivalda kasutades, teada, et olen rikkunud tema õigusi, temale haiget-liiga teinud, teda süüdistanud, teda laimanud, temale vale tähelepanu pööranud.

Pooleli olevad lood tuleb taandada algusesse – mitte rollidele, vaid inimestele – inimesel on olemas valik – inimene valib enda väljenduse, käitumise, lahendused – inimene saab muuta oma valikut. See informatsioon, mis takistas lapsel iseoma infovälja tervikuks kirjutamast, tuleb vastu võtta ja enese loo osaks teha.

Minu Ema rollis olnud inimene oli võimeline Minule haiget tegema – ta pidas seda enese õiguseks, ta ei kahetsenud seda – ta nimetas selle vajalikuks, välja teenituks.

Minu turvalisus on Minu enda ülesanne – see tähendab, et Mina ise vaatan üle, millised inimesed Minu elust osa saavad ja Minu lähedal olla võivad. See tähendab, et Mina ei oota enese turvalist kohtlemist teiselt – et kas ja kuidas on see, temale, võimalik/ kasulik/ kohustuslik.

Siis, kui enese ette saab piir tõmmatud – Mina harjutan ennast uuel moel mõtlema – tõese informatsiooni alusel ühendusi looma ja alles hoidma. Siis on tavaline, et need, kes ei saa vanal moel, sest nendega ei olda enam vanal moel – et ka enese seest tõuseb näriv küsimus – aga oli ju ka head, aga Sina/ Mina ise – oled/ olen tänamatu.

Tegelikkus – on loomulik, et ühises ja ühes oldud ajas on erinevat – on head ja on halba – on päevi, mil päike paistis ja varjud püsisid paigal, mil ühes sai rääkida ja koos sai midagi tehtud. See, et oli ja sai ka head – on tõestus, et saab, kui tahetakse ja valitakse – on tõestus, et siis, kui valiti haiget teha, vähendada, välja jätta – siis see oli valik – sest taheti sel moel, sest vajati sel viisil, sest peeti õigeks sellisena.

Tõsiasi, millest ei saa mööda vaadata – vägivaldne ja vähendav keskkond tähendab inimesi, kes valisid vägivalla, kes nõustusid sellega, kes toetasid seda, kes tahtsid, et seda kasutataks. Elutervelt mõtlev ja enese turvalisuse eest hea seisev inimene ei vali vägivalda ja vähendamist kasutavaid inimesi enese ellu.

Jah, saab olla kurb, kui melanhoolne ja hirmu tundev – milline karistus järgneb, kui valida ise ennast – see on rollide Maailm, milles elades on kasutusel ennast piirav uskumus – sõnaga – LÄHEDANE – kirjeldatud inimene, kellega peaks olema lähedalt seotud, kes peaks hoolima, kuidas Mina ennast tunnen ja arvestama sellega.

Kuid elu õpetab - aegade teel lähedal seimine tähendab inimesi, kes saavad olla lähedal ja kasutada seda lähedust haiget tegemiseks, vähendamiseks, valetamiseks, manipuleerimiseks. Inimene - ei midagi isiklikku - Just a Buisness - inimene valib = Mina, inimesena, valin.

Marianne

28.10.2026.a

Lahendus, mis ei aidanud kasvada

 

Üsna sageli tullakse inimesele appi, aidatakse teda – antakse talle lahendus, mis pikendab lahendamatust ja toob kaasa agoonia – kestab, kuid ammu üle oma aja – aeg on lõpetada, lugeda lõppenuks, kuid seda viimast niiti ei lõigata, ikka veel, läbi.

Seni veel lõpetamata lugu tähendab, et on sekkutud inimese iseoma elu valikutesse ja kohustatud teda asjadeks/ tegudeks, millest TEMA ON JUBA OTSUSTANUD KEELDUDA. 

Inimene valib vastu oma tahtmist ja see teadmine jääb temaga – ta ei tee enese valikust enda oma – see on, kellegi teise pärast ja jaoks – tema kaotab sellega ühes – tema elab elu, mis ei ole tema oma.

Valiku tegemise koht ja aeg – mina olen ära sündinud – mind sünnitanud naine on otsustanud, et tema ei taha mind. Mina kogen üksindust, hüljatust, segadust – mis toimub, mis minust saab.

Foon on ärev – mind justkui topitakse inimesele, kes minust keeldub – on külmus, emotsioonitus, ükskõiksus, vastikus – mind antakse, minust keeldutakse – ping, pong.

Мамочка – kohusetundele rõhumine, ärritunud surumine. Ei minule mõeldes ega mind kaitstes – et mõelge, mis temast saab, kuhu ta läheb, vaadake teda ometi. Selle asemel – peab, peate, kelleks teie ennast peate, ise tahtsite, ärge tekitage teemat, kõik kahtlevad, kõik tulevad toime.

Inimene valis – jäin temaga. Mida mina sellest õppisin – siis, kui on keegi, kes on oma valiku teinud – tema ei taha mind oma ellu, kuid minu arvates on tema minu elu osa – meid ühendavat ei saa ära kaotada – siis tuleb leida see, kes ütleb ja kohustab, seda teist – Sina PEAD, Sinul TULEB.

Sel moel ei õppinud, mina, toime tulema ja arvestama teadmisega – teise valik on tema otsus – temal on õigus selleks. Ka siis, kui teine valib vastu oma tahtmist, allub survele, välisele tähelepanule, väldib millegi kaotust – siis, tõde teadvana, tuleb minul sellega arvestada, mitte otsida möödunu lahendusest abi.

Mina teadsin teed, kuidas minna, teises otsusest, mööda ja saada see, mida vajasin – teine püsib minu elus – minu Maailm püsib tervena. Ega see, ringi sisse tegev, tee kaotanud ära tegelikkust – see tõi kaasa kurbuse, solvumise, üksinduse, viha, väärtusetuse, enese tõestamise, enese müümise – Maailm peab õigesti käima – Minu lahendus peab töötama. Mina olen, Sina oled – Sina pead.

Inimene, kes on oma valiku teinud, kuid ei saa seda ära vormistada – teeb ise oma järgmise(d) sammu(d) – tema ise markeerib ühist, väidab koos olevat, osaleb ühises. Kuid samas peab, püüab, võitleb, väldib, valetab, manipuleerib – otsib põhjust, et lähedust vältida – otsib süüd, miks ja kuidas tema ei saa teisega koos/ teise lähedal olla.

See tähendab, et tema teeb ühise mõruks, põhjatuks ja nimetab, kohustusega kaasnenu, valeks – Sind ei pea, sest Sind ei saa – Sina ei ole, mitte ühelgi moel, õige.

Sellest mitte Õige olemisest – Valena olemisest – saab kaotuste, kurbuste, üksinduse jätkuv teekond – siis, kui oleks see, mida ei ole kusagilt hankida, mis on ära kaotatud, võimatuks osutunud, millest on ilma jäetud, milleni ei küündi – siis, kui ei oleks seda, mis ja kuidas olen Mina – siis oleks teisiti, siis oleks Õigena olemine võimalik.

Õige ja Vale pendel - teine ei lõpeta valetamist – teine ei tunnista ausalt, et mitte millestki ei piisa ja mitte midagi ei muudaks ja tema valiku põhjus ei ole mina, vaid tema endaga seonduv – tema on pannud paika enese Maailma piirid ja selles sisalduva/ selles olijad – mina selle sisse ei kuulu.

Õige ja Vale pendel - Mina, ise, ei lõpeta valetamist - ahastus, jõuetus, enese hülgamine – Minust ei piisa, Mina ei saa muuta enese Maailma – teise informatsioon jääb samaks. Mina olen proovinud muuta – mina olen olnud keskendunud muutusele, sest minu kasutuse oleva informatsiooni alusel oli see võimalik.

Seega kurvastasin, vihastasin, solvusin, kogesin hüljatust ja üksindust, kui sain, järjekordselt, aru, et olin välja jäänud, välja jäetud, teisest eraldi, valeks nimetatud, vägivaldselt koheldud – mina ju muutusin, kasvasin, oskasin, sain, tegin – Mina ei olnud sama, enese möödunuga, kuid teise jaoks olin ma seda ikka.

Sellel hetkel, kui mina sündisin, ei tehtud valikut, minu, kui inimese põhjal – et nagu oleks hinnatud väärtust, ilu, headust, osavust, naeru, iseloomu, vaid valiku tegi inimene, kes otsustas ise oma elu üle – Mina tean, et mina ei taha sel moel oma elu elada – Mina tahan elada ilma, selle, lapseta. Teised valikud, teised teed, teised lood – teistmoodi, teisel alusel, vaba sellest piirangust, sellest suhtest, nendest kohustustest.

On täis kasvanud inimese tunnus, et ta ei astu sisse väravatest ega tee lahti uksi ega mine kohale ega istu laua taha, kui see tähendab inimest, inimesi, kes ei ole teda valinud – nad saavad teda tunda, mäletada, temaga kokku saada, tema elus osaleda, kuid neist on näha ja aru saada, et nad ei tee seda südamega, vaid kohustusega – taluvana.

Kuigi nad võivad seejuures olla võluvad, naervad, lahked, sõbralikud, elusad, huvitatud – kuid alati jääb sellest, midagi olulist puudu – alati peatub või lõppeb see ära siis ja enne, kui nad saaksid tõelist ühes olemist teoks teha, välja näidata.

Seega, varem või hiljem tuleb tõde päevavalgele – seda ei saa eirata, kuid ometi sel moel valitakse teha – seda varjatakse, moonutatakse, nimetatakse valesti mõistmiseks, karistuseks, ajutiseks. Kätte saadav, mis jääb alati kätte saamatuks.

Mind valitakse – teab inimene, keda ei ole valitud – mina saan olla siis, kui selleks luba antakse ning senikaua ja sel moel nagu lubatakse. Mina ise valin – teab inimene, kes paneb paika enese Maailma piirid ja valib, ise, need, kes sinna kuuluvad, kes mitte.

Valik seisneb kokku kogutud ja töödeldud, reaalsuses olemas oleval informatsioonil - seega on täiesti loomulikud arutlevad küsimused - kas keskkond, ümbritsev võimaldab, minul, inimesena olla või mitte – kas ühes olemine käib piiravate ja vähendavate reeglite alusel, kellegi tingimustel, neid ei ole, minul, võimalik muuta – kas ühes olemine on mind ära kasutav, võttev ja jättev, keelav – kas ühes olemine on võimalik, kuid see jääb teatud piiridesse – kõik või enamus samad kogunevad kokku ilma, et kutsuksid, ühendaksid, mind.

See koht on see koht, kus, tavaliselt, inimene komistab mustrisse - Ohver/ Kannataja/ Süütu/ Süüdlane - Mina - Minu vastu, Minu pärast - meelega, tahtega, ei ole Oluline - muidu kohtleks teisiti = muidu ei räägiks seda, mida Mina kuulda ei taha - muidu ei teeks seda, kuidas Mina kogeda ei taha. Teine on teinud valesti - lugu tuleb korda teha - Mina olen, Sina oled - meie oleme Meie - see tähendab, et Mina olen Sinuga, Sina oled Minuga - Sina ei jäta, ei väldi, ei hülga Mind.

Valu ja kurbus on loomulikud reaktsioonid – minuga, minule, minu pärast. Leinaga töö, leinale aeg – uue informatsiooniga, mõistmisega harjumine – minu elu sellisel moel, selliste võimalustega. Ennekõike inimesena kasvamine – teise elu kuulub temale, teine ise teab, miks, mida, keda tema valib, keda mitte.

Ei ole õigust seda otsust vaidlustada – iga inimene maksab ise oma valikute, teekonna ja iseoma tagajärgede eest. Üle aja venitatud ühine ja enesele mitte antu kasutamine läheb osa võtnule maksma – mingil hetkel on käes see sekund, kus enam ei saa eitada ega ära peita – tõde on nähtaval ja seda ei ole võimalik ära muuta, ära kaotada. 

Valu on suurem just selle aja tõttu, mil taheti/ suudeti uskuda ühist/ ühes olemist = päriselt valimist, mida ei lõhuta, ei soovita kaotada – Mina elasin vales – nii palju valikuid ja samme, mis siis oleksid teisiti olnud ja teistmoodi tehtud.

Siis jääb üle leppida – leppida ise endaga ära – Minu elu, Minu teekond, Minu valikud, Minu sammud – kõik need jäävad Minuga – Mina tegin nähtavaks iseenda. Mina ei kaotanud – mina, ise, elasin oma elu, enese valikuid tehes ja ka see, tõega kohtumine - vana lõpetamine ja uue alustamine, on mingi minu enda valiku tagajärg.

Marianne

26.10.2026.a