Elus olemiseks vajalik VI - Kajana, kordusi korrates II

 

Laps, kelle vajadusi seati kahtluse alla, kellele keelati, keda vähendati, keda sunniti, ise, ennast kontrollima ja piirama – kohtas teise inimese poolt maha märgitud/ märgitavaid piire – inimene piiras inimest, et anda, ise, endale ruumi, vabadust, aega, võimalusi, ressursse – vähendades lähedust, lõpetades ühendatust – Mina ei pea seda, mida ja kuidas Mina, ise, ei ole endale valinud.

Inimene, kes valis saada lapse, ei valinud kõiki neid hetki ja kohti, mil tema ja temaga seonduv, tema poolt loodu ja hoitav ei kuulunud iseendale – lapse ja lapsega seonduvad vajadused ei mahtunud ära, takistasid, keelasid, muutsid inimese elu - ei saanud iseenda moodi, ei saanud, ainult, iseendale.

Mina – Mina ka – Minule ka – Mina olen tähtis, Mina olen oluline, Minul(e) on vajalik – Mina tahan, siin ja praegu – Mina vajasin juba eile – Mina ei nõustu - Minaaaaaaa a a a

Iseenda õiguste ja vajaduste eest võitleja ei teadvusta enese tegevust – tema tegeleb tagajärjega – enese viha, solvumise, kaotuse, kurbuse, kadeduse tunnete energiaga – tunded kirjeldavad inimese vajadusi ja soove, kuid kuna need sõnumid tulevad/ korduvad lapse tegevuse järgselt, lapse tegevusega ühes, siis peab vanem neid lapse süüks ja seega ka lapse kohuseks teha nii, et vanem ei peaks kogema, tundma, nägema pealt, kuidas laps võtab vähemaks, küsib isekalt, teeb ise seisvalt.

Minuga, Minule, Minul = laps tegi, oli – laps on põhjus. Mina sean paika oma piirid. Mina õpetan last. Mina olen see Kes määrab, kontrollib – Minust ei saa mööda minna – Minuga peab arvestama. Inimene vastustab inimese, inimene keelab inimest – vanema roll ja ühendus lapsega kaotavad mõtte ja tähenduse – igaüks peab seisma enese eest.

Siis, kui inimene, vanema rollis olevana, tõmbab piiri Lapse ette ja keelab/ keeldub lapsele vajaminevast, siis lõhub ta algse rollide ühenduse ja jätab lapse üksinda vana Maailma lavale, vanemat tagasi ootama ja vajama.

Vanem loob uue lava ja uue ühenduse – uutel alustel ja uuel moel – ta nimetab lapse rolli – Sina oled Isekas, Laisk, Vähem, Rumal, Loll, Tänamatu, Lohakas, Väärakas, jne – et ise olla, enesele vajaminev väljendus, võimalus, lahendus – Mina, selline, sellisena, sel moel.

On tavaline, et inimene tõestab ise ennast, enesele ja Maailmale, vägivalda ja vähendamist kasutades – selle jaoks, et üks saaks tõusta, peab teine langema – kõige parem on seda teha intensiivset ja mitmekülgset tähelepanu kasutades – see mõjub kõige paremini. Inimene kasutab seda, mida on ise kogenud, pealt näinud, mille on ise omandanud.

Inimene, kes vajab muutust, enese informatsiooni väljas – ise enesele antus, ise enese kasutuses olevas, Maailmas olevas, Maailma poolt edastavas – on ise pööranud tähelepanu, temale on pööratud tähelepanu – inimene kogub kokku ja reageerib vastavalt osaks saavale/ enese tõlgendusele/ enese Minale.

Inimene, kes tunneb ja näeb ennast vähemana – siis, kui laps tahab Minult seda, mis on Minu = siis laps osatab, vähendab, kontrollib, muudab – inimene ise näeb ja kogeb ennast, võrdluses, vähemana = laps teeb seda, mis kinnitab Vanema rolli, positsiooni – laps on võtnud Minu koha endale – Mina tõestan, et Mina olen olemas – Mina võtan oma koha tagasi.

Oma koha tagasi võtmiseks, ja lapse, vale koha pealt, kõrvaldamiseks, on vaja tähelepanu – Mina vajan, kindlat ja konkreetsest tähelepanu, mis kinnitab Mind, selles kohas/ süsteemis – Mina ise annan selle endale – Mina suunan, lapse, seda, Minule, andma.

Olles see laps, keda on, korduvalt, vägivaldselt vähendatud – tähendab olemist inimene, kelle infobaas on täis enese kohta käivat informatsiooni – Mina selline, sellisena, sel moel – vähem, veel vähem, vale, eksinu.

Vähendamine tähendab paigast ära süsteemi – kogu lugu on ühes küljes, teist poolt ära kaotades. Inimene, enese elu tasakaalus elavana, vajab enese headust, ilus, võimalusi, tarkust, osavust, lahkust – inimene vajab ennast, kui tervikut.

Vägivaldse vähendamise käsitluse osaliseks saanu vajab enese tõe teist poolt – seda elulistel põhjustel – et Mina saaksin teisega koos olla, et Mind ei saadetaks ära, et Mind ei hüljataks, et Mind koheldaks lahkelt, soojalt, toetavalt - et Minuga arvestatakse, Minu vajadusest lähtuvalt - Mina saan pissile minna, Minul on õigus võtta süüa, Minu keha hääli/ välimust ei kommenteerita, halvustavalt/ välja naervalt, jne.

Selles vajaduses räägivad osaks saanud külmus, üksindus, kõrvale/ välja jäetus – kõik see, mida inimene arvab lõppevat/ ära muudetavat siis, kui tema saavutab teistsuguse iseenda – parema, õigema, normaalsema, teisega, õigel moel, arvestava.

Süsteemid ei muutu, kuna ja kuni nende toimimiseks ja nendes toimetamiseks vajaminevad/ õiged tehnikad ei muutu – inimesed jäävad selle juurde, mis neid aitab, mida nemad oskavad/ mõistavad/ tahavad kasutada.

Vägivaldne ja vähendav süsteem on üles ehitatud nii, et vajaminevat tähelepanu antakse jao pärast, selle saab ära võtta, selle andmisest saab keelduda, sellele saab seada tingimused – see tähendab, et see, kes kaalub kellegi teis(t)e Mina üles, see jääb enesele vajaminevast tähelepanust ilma – seda ei jätku temale, tema kohapeal seda ei kasutata, seda valitakse muuta ja vältida.

See tähendab, et vähendatu jääb vajama, otsima, juurde looma informatsiooni, mille alusel saab temale pöörata teistsuguse tähelepanu, mille alusel on, temal, õigus teistsuguseks kohtlemiseks, teistsuguse tähelepanu osaliseks saamiseks, teistsuguse läheduse kogemiseks. See tähendab, et temast on saanud tähelepanust sõltuvuses olev inimene.

Marianne

03.11.2026.a

Elus olemiseks vajalik V - Kajana, kordusi korrates I

 

Ilmneb eluline vajadus – Minul on vaja, Mina ei tee nalja. Kuid selle vajaduse kirjutab üle, järgmisel hetkel, enesele teada antu - Minul ei ole, veel, vaja – Mina just käisin - Mina, veel, ei pea – Mina saan ilma hakkama – Mina ei tahagi.

Vajadus on reaalne, kuid selle järgi tegutsemise asemel järgneb tõrge – inimene ise ütleb endale, kuidas/ mida tema tohib/ peab/ tahab/ vajab. Inimese kompuuter on seatud järgima mingeid põhimõtteid, mis suunavad teda valima, mitte tegelikkuse alusel, vaid ise ennast keelates, piirates, reguleerides.

Vaimne aju kahjustus – pikaajalise manipulatsiooni tulemus. Minul ei ole vaja, Mina saan ilma, Minul ei ole = Mina ei tohi/ Mina ei saa = Mina tekitan probleemi, häirin kedagi, teen ennast nähtavaks, võtan vähemaks, teen liiga, kasutan teisele kuuluvat.

Oli tõsi möödunus, kuid aegu hiljem ei ole kedagi, keda häirida või ei ole karta, et tähelepanu saaks äratatud, karistust kaasa toovana. Inimene on üksinda, iseendaga ja ta kasutab, endiselt, möödunu põhimõtteid. Ilmnenud vajadus ei tähenda, et sellele peab vajaduse põhiselt reageerima. Vajaduse järgimise üle saab otsustada – Mina ei pea, Minul ei ole, Minul ei ole vaja – Mina saan hakkama, Mina pean vastu, Mina unustan ära, Mina talun.

Möödunu kogemused. Peab luba küsima, peab luba ootama, peab salaja ja nähtamatuna olema – võidakse keelduda, küsitavaks pidada, valetajaks nimetada, tagasi saata. Siis, kui luba ei anta, siis peab talumisega toime tulema – vot, mida Mina teen, kui Minul on, kuid luba ei ole – tuleb ära kannatada, enese mõtted mujale juhtida, millegi muuga tegeleda, ära unustada, üle kirjutada. Siis, kui ei lubata, siis hakkab ise endas kahtlus ärkama – Mina mõtlen välja, tahan tähelepanu, ei ole Sõnale kuulekas.

Siit tulebki harjumus – enesele sisse harjutatu – siis, kui vajadusele reageerimine vajab otsustavust, kuhugi minekut, tähelepanu kaasavat, selget välja ütlemist, kellegi poole pöördumist, rahalisi kulutusi – siis tuleb, automaatselt, kasutusele asendus, tähelepanu kõrvale juhtimine – see toimib väga sujuvalt, väga loomulikult – enese tähelepanu äratamata.

Siit tulebki harjumus anda enesele teada – Mina ei mõelnud tõsiselt, Mina eksisin, Mina liialdasin, ei ole tähtis, saan ilma hakkama, kunagi hiljem, Mina unustan ära – iseenda ja oma vajaduse vähendamine – Minul/ Minule ei ole vaja.

Möödunu kogemused. Oli öö, oli päev – toast välja minemine oli ärevaks tegev – Mina ei taha kohata reaktsiooni, Mina ei taha seada ennast ohtu, Mina ei tea, mis Mind ees ootab - enese voodis, enese toas, on rahu ja vaikus – ühises, teise territooriumil, olen ohus, kätte saadav, nähtav – Mind peatatakse, Mind keelatakse, Minu peale karjutakse/ Mind vaadatakse vihaselt  – Mina ei saa, Mina ei tohi.

Meeletu kogus tasa lülitamisi, valeks nimetamisi, ära keelamisi, vaikima kohustamisi, taluma suunamisi – Sinul ei ole vaja, Sinul ei saa olla, Sina mõtlesid välja, Sina tahad tähelepanu saada. 

Kajana järgnemas, nõustumine - Minule ei ole vaja, Minul ei saa olla, Mina mõtlesin välja, Mina tahan tähelepanu saada – nagu robot, kordamas „tegelikkust” – mis siis, et jalad on ristis, pisarad on voolamas, valu on valus, kõht on tühi.

Uskumine - Minu vajadus/ küsimus/ soov on välja mõeldud selleks, et teist segada/ häirida = tahtlikult olemine/ tegemine nii, et teine peab pöörama oma tähelepanu Minule, Minuga seonduvale – Mina tuletan ennast meelde – Mina annan teada, et olen olemas ega ole selleks luba küsinud – Mina astusin teise territooriumile, võtsin ära tema isikliku aja, segasin ära tema ise olemise – näitasin, et ei pea teada oluliseks, sest ei küsinud ega oodanud luba – kodus, kus elasin.

Sina oled ennast tähtsaks teinud = Sina tahad seda, mis ei kuulu Sinule. Tahad, et Sind vaadataks, kuulataks, et Sinule antaks = Sina tahad kehtestada Oma tingimused ja seada sisse Oma reeglid – Kes Sina selline oled, et seda teed/ Kes andis Sinule õiguse seda teha/ tahta?

Sina tahad seda, mis võtab Minult vähemaks = teed Minule, oma olemas olemise ja tahtmistega, liiga, tüli, häbi. Enese tegevusega kaotad Minu Mina ära – aset leiab võimuvõitlus - Mina olen, siin, see Kes ütleb, millal ja kuidas ja kas üldse!!! – Sina oled Eikeegi – Sinul ei ole õigusi, ei ole õigust, siin/ Minult, midagi tahta – Kas said aru, kas jõudis kohale!

Väga raske ja keeruline on olla laps, kelle olemas olemine ja isiklikud vajadused teevad teisele tüli ja nende jaoks peab luba küsima, õiget aega ootama. Kogemustest õpitu - Minul ei ole õigust - tahta, et teine Minuga arvestaks. Kuid Mina olen olemas = Minuga tuleb arvestada – Mina ei saa ennast ära kaotada – Minu vajadused ei kao ära = Minul tuleb, jälle, ennast nähtavaks ja teatavaks teha – Mina, jälle, eksin/ ületan teise piire.

Vajadus, mis on inimesele loomulik – Mina vajan tähelepanu = et Minuga arvestataks, et Minu olulisust kinnitataks - Mina olen olemas - Mina näen seda kinnitust ja Mina saan sellest aru – Minu vajadust, minna pissile/ küsida süüa/ tahta tähelepanu, et küsida vajaminevat, mõistetakse ja sellele reageeritakse, Minu vajaduse põhiselt.

Pissile mineku vältimine, söögi otsimise/ ostmise/ vastu võtmise tühistamine, vajaminevast loobumine, olulisest keeldumine, vajaduste küsitavaks pööramine - on kõik ühe ja sama mustri osad – enese peatamine, enese tasa lülitamine, enesele mitte vajamine, enesele keelamine, olulisest ära ütlemine, enese teelt kõrvale astumine.

Kõige selle taga on suurem ja sügavam kogemus – Minu vajadus, millega ei arvestata – turvatunde vajadus – on olnud hirm, ehmatus, kaotus – on vajadus läheduse ja ühes olemise järgi – Minule ei ole vaja seda, mida Mina vajan – Mina ei vaja, ei otsi, ei küsi = sest Minul ei ole selleks õigust ega põhjust – Minul ei ole seda, kelleltki küsida.

Kas Sina tahad tähelepanu – küsimus, mis peaks olema täiesti asjakohane – kas Sina tahad, et Sind kuulataks, mõistetaks, toetataks – kõlab vägivaldses keskkonnas tapvalt – Ei, Mina ei taha tähelepanu = Mind ei pea kohtlema vähendavalt, karistavalt, välja naervalt, hukka mõistvalt.

Vägivaldses keskkonnas on sõnadel, ja nendega kaasneval, teistsugused tähendused – Kas Sina tahad tähelepanu! = Kas Sina norid tüli/ kas Sina tahad rusikat maitsta/ miks Sina topid ennast Minu ellu/ kas Sina hakkad jälle Minu ajusid nussima/ miks Sa ei võiks mujal olla, ise endaga toime tulle, Mind rahule jätta!!!!!

Kompuutri kokku jooksmine – Mina tahan ja vajan tähelepanu – lahendust vajavale teemale/ olukorrale – kuid Mina ei taha ega vaja tähelepanu Minu isikule – et kas olen teise poole pöördumise välja teeninud, selle vääriline, selleks õige isik, selleks õige aja valinud.

Siis, kui küsimus – Kas Sina tahad tähelepanu! – toob kaasa, automaatse, eituse, enesetõestuse – et Ei, ei taha ning samal ajal on hirmu sööst, ärevuse kaos, paanikahoog. Siis see tähendab, et küsimuse esitamise viis ja selle välja ütlemisega kaasnev intonatsioon andsid teada, mille jaoks küsimus esitati – ja seega kõlas vastuseks – EI - Ei sellist tähelepanu Mina ei küsinud ega taha – Mina ei taha sellist kontakti ega sel moel Minule pööratud tähelepanu.

Enese sees oleva vajaduse täitmine on, kui põhjatu tühjuse täitmine siis, kui on olemas ja endiselt kehtib informatsioon, millega vajadus kaasneb – enese sees on olemas kogemus/ informatsioon, mis kinnitab enesega seotud tõde.

See on tõde, mille teevad avalikuks ja nähtavaks, kellegi sõnad, pilgud, hääl, keha keel - Sina ei ole oluline, oled üle, Sind ei ole vaja, Sina pead ära minema, Sina ära siia tule, Sina oled tähtsusetu, Sinul ei ole vajadust, Sinul ei ole õigust nõuda, Sina oled Ei-keegi jne.

Sina nõuad – tähendab vägivaldses keskkonnas inimese tegevusele osutamist ja sellele hinnangu andmist – inimene, kes vajab, midagi elulist – inimene, kes vajab seda, mida tema saab läbi teise – inimene, kes tahab saadavat, kuid seda teisiti/ teistsugusena – saab teada, et tema nõuab teiselt = see tähendab, et tema õigused, enese vajaduse väljendusele ja iseoma teadmisest teada andmine, on teise vastu ülekohtused, üle piiride minevad, keelatud, kohatud.

Sina nõuad – vägivaldses keskkonnas kasvanud/ elav inimene saab aru, et – tema peab ootama/ tema peab loa saama/ tema peab vastu võtma selle, mis antakse/ tema peab nõustuma sellega, kuidas ja millal temale vajaminev antakse/ tema peab olema tänulik selle eest, mis ja kuidas tuleb läbi teise – tahe, midagi teha, kuidagi olla, midagi anda peab tulema teiselt – teist ei tohi sundida.

Sina nõuad - vägivaldses keskkonnas kasvanud/ elav inimene saab aru, et - nõustumine koos olla, samas olijat/ elavat näha – ühist ruumi jagada, ühes ruumis olemist taluda – peab tulema enne, kui tema tohib sinna minna ja seal olla – ei tohi teha isetegevust – tuleb küsida, oodata, õiget hetke tabada, märkamatuks jääda.

On sage, et vägivaldses keskkonnas tõuseb torm siis, kui laps teeb, räägib ja on ise – näitab välja enese tahtmist, olemist – vanemale on see, kui punane rätik härjale – Mina ei kontrolli olukorda, Minust minnakse mööda, Minuga ei arvestata, Minu käest luba ei küsita, Mina olen Eikeegi – Mina panen oma sõna maksma, Mina olen oluline, Minuga tuleb arvestada – Mina kontrollin olukorda, enese ressursse, Mina ise otsustan enese valikute ja kohustuste täitmise üle – kellele, kuidas, millal, mida – Mind ei sunnita selleks.

Siit järgnebki korrale kutsuv ja õiges järjekorras käivat õpetav käsitlus – Sina oled vähem – Mina olen Olulisem – Minuga tuleb arvestada – ei ole õigust Minust mööda minna – Mind käsutada. Siit järgnebki kajana kordamine – Minul ei ole vaja, Mina ootan, keegi teine on tähtsam, Mina ei ole luba saanud.

Inimene, kes ei ole mõistnud enesega toimuvat – isiklikud vajadused, iseoma aeg, enese ressursid – miinus poole peal. Minule jäävad tagajärjed, kust Mina võtan, miks Mina pean andma ja tegema – kes Minule annab, kuidas Mina saan – iga nõudmine näitab - kuidas Mina pean, jälle – kuidas Minule jääb vähem – kuidas Mina ei saa puhata, ise olla.

Lihtne ja loogiline, eluga kaasnev – kuid – suur inimene on kaotanud ära teadmise – laps on Minu enda valik/ lapsel ei ole, kedagi teist/ laps saab läbi Minu/ lapsel on oma vajadused – laps on inimene, temal on õigus enesemääramisele – ta ei mõtle ennast välja ega tee nimme, et Minu elu raskemaks teha – Mina reageerin, sest Mina olen väsinud, üksinda, kohustustega, jne.

Suur inimene ei ole pannud, teadlikult, paika piire, mida tema, inimesena vanema rollis olevana, hoiab – Mina ise annan selle, teise, hoolitsen selle eest ja Mina arvestan lapsega – laps on see, kes teab, oskab öelda, kogeb – Mina saadan teda, tema teekonnal.

Selle asemel on inimene rollina – ta annab siis ja selle, milleks näeb vajadust, mida peab õigeks, millal temale sobib – kuid siis, kui laps on ise ja see häirib vanemat, siis annab inimene teada oma piiridest – Mina, Sinu jaoks, ei pea – Sinul ei ole õigust Minu käest tahta – Sina, Mind, ei käsuta – Minu kodu/ ressursid ei allu Sinu reeglitele, kontrollile.

Sellel hetkel, kui see piir saab tõmmatud, siis katkeb lapse ja vanema seotus – inimene märgib maha piiri, teise inimese ette – laps, kes on vähem, kes on seotud, kes ei saa ise, kelle jaoks ei ole, kedagi teist – see laps jääb üksinda – temast ei piisa – tema rollist ei piisa – tema peab ostma/ vahetama/ hankima endale selle, mida ja kuidas tema ise ei saa.

Temast saab enese müüja ja enese vajaduste vähendaja – Minul ei ole vaja, Mina ei taha, Minul ei ole õigust/ põhjust = Mina ei saa seda/ teist endale, ise, anda/ tagada/ osta/ võimaldada – Mina sõltun teisest.

Senikaua, kuni selline kogemus jääb suletuks – jääb avamatuks, läbi töötamatuks, mõistetamatuks valuks ja kurbuseks – senikaua „unustab” laps oma vajadused – ta teeb sedasama, mida möödunus õppis tegema – mis siis, et ta on suur ning saab ja otsustab ise – kellegi teise vajadused tulevad enne, kelleltki tuleb luba küsida/ oodata, keegi teine teab tema vajadusi/ soove paremini – enese vajadustest ei tohi märku anda, need tuleb tahaplaanile jätta, ülekirjutada.

See tähendab, et möödunud aja laps elab, endiselt, vähendava ja olulisuse tõestamistega tegelevas keskkonnas – ta ei ole võrdne, ta ei saa olla võrdne – ta saab selle, mille jaoks temal on ressurssi ja seda siis, kui keegi teine, kes on olulisem, kes vajab rohkem, on oma saanud, on temale loa andnud.

Aegu on erinevaid ja vahel on võimalused piiratud ja kõigile ei jätku samal moel – KUID – inimene ei mõista möödunu käsitlusega kaasnenut ja sellele järgnenut – enese piiramist, ka nendes asjades ja siis, kui seda tegema ei pea – pissile minekut, söögi lubamist, vajaduste välja ütlemist ja sõnastamist – alustades iseendast – Mina tean, mida ja kuidas Mina tahan, vajan, soovin, unistan – Mina, ise, ei valeta endale/ Mina, ise, ei vähenda ennast/ Mina, ise, ei kirjuta ennast üle – Mina, ise, räägin ja tean tõtt. 

Siis, kui Minul on häda, siis Mina ei hoia seda tagasi ega keela, endale, vetsu minemist - Mina lähen esimesel võimalusel. Siis, kui Minul on mingi vajadus, soov, siis otsin selleks lahendust ja võtan selle eesmärgiks. 

Mina olen võrdne - Minu vajadused on sama olulised, kui teis(t)e omad - neid ei pea ära kaotama, vähendama, tahaplaanile jätma - suurena mõistan, et vahel tuleb jagada ühist nii, et kõik ei saa kohe ega täies ulatuses ning mingil hetkel tuleb teha valikuid. 

Kuid oluline on peamine - Minu vajadused on sama olulised - see, et kohe ja praegu ei saa, ei tähenda, et Mina oleksin vähem ja vale - see on möödunu kaja - möödunus pidin, ise, ennast piirama, lõpetama vajamise, keelama endale - seda Minuga manipuleerinud suure valikutes ja piirides.

Need piirid ja valikud ei arvestanud Minu huve ega käinud kokku Minu õigustega - need olid mõeldud Mind vähendama ja takistama - seda selleks, et teisele jääks ruumi ja ressursse, mida too ei tahtnud Minuga jagada, Minule vajamineval hetkel.

Marianne

03.11.2026.a

Elus olemiseks vajalik IV - Paigast ära neuronid

 

Inimese puhul räägitakse haavadest – hinge ja keha haavadest, mida, väidetavalt, parandavad rohud ja aeg. Siis räägitakse traumadest, mis on, kuid mis ei parane, sest neile ei ole rohtu. Siis räägitakse, et inimese valikud lähtuvad lapsepõlves kogetud traumadest – muidu ei oleks, kuid selle või tolle kogemuse pärast on, teeb, tunneb, usub, vajab.

Füüsiline trauma on kaastunnet äratav ja reageerima panev automaatne instinkt – tuleb abi otsida, tuleb ära parandada, tuleb aidata, tuleb lohutada, tuleb kaitsta. Füüsiline trauma on silmaga nähtav ja seda ei pea ära tõestama. Veri, lõige, murd – haavade parandamise jaoks on õpetused ja pädevad inimesed/ institutsioonid olemas. Kõik toimib inimesega toimunut silmas pidades, inimese jaoks olemas olles.

Oma olemuselt on turvatunde kaotus samasugune energeetiline haav, kui verine lõige, füüsilist valu tekitav murd. Kuid, kuna seda palja silmaga ei nähta, siis ei peeta seda tõsiseks ega inimese elule ohtlikuks. Vastupidi – sageli väidetakse see välja mõeldiseks, üle pingutuseks, kapriisiks, teisi koormavaks, teist süüdistavaks.

Turvatunde kaotus tähendab informatsiooni, mida ei saa olematuks teha - midagi kindlat on tehtud, öeldud, välja näidatud – see on fakt. Hirm, ärevus, paanika, kaotus, kurbus, valu, viha, solvumine – energeetiline foon, infoga kaasnevad sõnumid – inimene on haavatud, haiget saanud, ehmatanud – ta vajab abi, toetust, lohutust, parandust – kohest peatust ja kohest, teema kohast, lahendust.

Oma olemuselt on turvatunde kaotus haav – tühi auk, haigutav vahe – see Maailm, mis seni oli tervik, on nüüd mingist kohast katki. Last ümbritsevas infoväljas toimus muutus – üks fail kaotas kehtivuse – senine ei pea enam paika, sest olemas on informatsioon selle kohta, mis ja kuidas leidis aset – laps sai haiget, laps koges valu, hülgamist, üksindust, vägivalda, hirmu, negatiivsust.

Turvatunde kaotus tähendab ühte kindlat informatsiooni, mis muudab senist – lapse eluolu oli turvaline, kuid siis koges laps valu, ehmatust – lapse jaoks oluline ja turvaline inimene tegi, midagi sellist, mis andis selle inimese ja tema-lapse suhte kohta, midagi olulist teada – too ei arvesta lapsega, too on võimeline lapsele haiget/ halba tegema/ tahtma.

Kuna muutus toimus lapse infoväljas, siis peab laps kirjutama ise endale uue faili, mis oleks tõsi – laps peab koostama fali, mis peaks tema olemise turvaliseks tegema – ümbritseva ära parandama nii, et katkine koht ei oleks enam katkenud ühendus, vaid terviklik ühendatus kõige ülejäänuga.

Selle jaoks, et see fail saaks õige – peab laps teadma ja nägema enamat – ta peab oskama ise endale ära seletada, mis temaga toimus, et tema reageeris, miks ja kuidas tema sai haiget/ ehmatas/ hirmu tundis, mida ja miks teine tegi, et laps sel moel reageeris.

Laps peab saama uue informatsiooni – mis annab temale teada, et teda ümbritsev on tema jaoks turvaline – sinna käib ka see, et teine mõistab lapsele osaks saanut – teine annab teada, et tema enam ei tee – tema ei taha lapsele haiget teha = ei oleks teinud, kui teadnuks tagajärge = tema tahab seda sammu olematuks teha – lapse valu, ehmatuse/ hirmu ära hoida.

Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas tähendab tagajärjele osutamine solvumist, süüdistamist, häbi – inimene tahab oma sammu ära kaotada, selle teiseks nimetada, selle teise mälust ära kustutada, et kaotada enesega seos – et Mind ei vaadataks, et Minu kohta ei teataks, et Mind ei koheldaks – enese Mina on tähtsam, kui teisele osaks saanu – enese turvatunne ületab teise oma – seega ei saa laps endale vajaminevat informatsiooni.

Väikesel lapsel, kellel puuduvad mõisted ja põhjus-tagajärg seoste kohta arusaam – selgitab ise endale, enese aja teadlikkuse järgi, mis ja kuidas leidis aset. Ta kasutab selleks enesega samas olevat ja temale edastatavat informatsiooni – kellegi teise reageeringuid, seletusi, väljendusi, hääle tooni, keha keelt, tähelepanu.

Kuid see on pealispind, sest samal ajal, kui laps on väikene inimene, on avatud tema vaimne taju – ta tajub ära ennast ümbritseva Maailma tegelikkuse – ta teab, kogeb ja näeb seda, mida sõnadesse ei panda, kuid ta elab samal ajal paraleelset elu, nii nagu teisedki.

Last ümbritsev toimib varju jääva alusel, kuid teeb seda nii nagu seda ei oleks – inimesed käituvad, valivad, väljenduvad enese sisemusse jääva tõukel, kuid nad jätavad selle tõsiasja kõrvale ja loovad pealispinnal uued seosed, seletused, põhjused, tagajärjed, mis õigustavad nende valikuid ja väljendusi, kuid mis rikuvad ühises tasakaalu ja ületavad, kellegi teise piire.

Vägivaldne ja vähendav keskkond tähendab traumat, trauma järel, ilma, et oleks aega, oskust, võimalust, tuge - enese tunnetest, enese sees toimuvast välja ujuda, ära paraneda. Viibimine samas keskkonnas, kus kordub – viibimine sama inimese kõrval, kes kordab – oma olemuselt ühte ja seda sama, lisab järgmised kogemused – turvatunnet kindlustavate failide kaotused, ülekirjutamised, asendamised – haav suureneb, see ei saa paraneda.

Inimlapse närvisüsteem on pidevas häireseisundis – kuigi sellest saab tulla tundetus, sarkasm, enese lõhkumine, enese tühiseks pidamine, loo ümber keeramine - on selle tegevuse taustal haav, millest järgnevate kogemuste kuhjumise tagajärjel saab üle elu suurune haav – lapse turvatunde jaoks vajaminevat informatsiooni ei ole olemas – see on temale kätte saamatu.

On normaalne ja eluterve, kui ehmatanud, hirmu tundud, valu kogenud last lohutatakse, hoitakse, talle informatsiooni antakse. Tema energeetilist haava parandatakse – Sina oled, nüüd, turvalises kohas, see ja see on turvaline, Mina olen turvaline, nii ja sel moel on turvaline – Sina saad sellele toetuda, siin oled Sina hoitud – Mina olen Sinuga.

On selge, et enese alguses, annab laps selgelt ja koheselt teada, kui tema on, midagi ehmatavat kogenud, teada saanud. On selge, et ta jätkab enesega toimunu kohta info edastust nii nagu teda õpetatakse seda tegema – vägivaldses keskkonnas tähendab see vaikimist, enese vaigistamist, enesele osaks saanu vähendamist, ümber muutmist, kellegi teise tõlgenduse kasutusele võtmist.

On ebaterve ja vägivaldne jätta hirmu ja valu tundnud laps üksinda, pilgata teda, karistada teda selle eest, et ta oma kogemust väljendab, välja ütleb. On kuri tegu lisada raskust, suuremaid haavu tekitavaid infokilde - Sina ise oled süüdi, oled üksinda, oled vale, ole ise – tee ise ennast korda, ära tüüta, ära mõtle välja, ära tee ennast tähtsaks.

On vägivaldse keskkonna reaalsus, et laps, vajades turvatunnet, seda luua ja hoida aitavat informatsiooni – tekitab ümbritsevates raskust, häiritust, probleeme – laps, ise endast rääkides ja enesele, vajaminevat, vajades, teeb teis(t)ele, justkui/ tegelikult/ liialdatuna/ välja mõelduna, liiga – teis(t)e elu, temaga koos, on halb/ halvem.

Üle elu suurune valik – kas Mina või Mina. Kas Mina olen, endast ausana teada andes või Mina olen teise jaoks Hea/ Tubli/ Õige = Mina ei riku teise elu ära/ ei tee teisele haiget-halba, sest muidu olen Mina Vale = siis on õigus Mind karistada, välja jätta, minema saata, Minule haiget teha.

Kumma võimaluse Mina valin – haiget saanud ja turvatundeta lapse, kes on üksinda või lapse, kes, jätkuvalt, kogeb turvatunde kaotust, kui üksinda jätmist, sest on koos sellega, kes seda põhjustab. Kumb hirm on tapvam – kumb surm on hirmsam.

Elades, ja olles vägivaldses ja vähendavas keskkonnas, on üks asi kindel – baasturvatunde taastamiseks vajaminevat informatsiooni ei ole saadaval. See turvatunne, mis on võimalik, on kahe vägivalla kogemuse vahele jääv aeg – siis on turvalisem – siis ei ole vähendav ja tegelikkusest teada andev informatsioon aktiivne – siis, näiliselt, on rahulik argipäev.

Kuid see ei tähenda, et lapse närvisüsteem saaks puhata – tegelik tõde – vägivaldses keskkonnas elav laps ei ole kunagi täiesti vaba, lõõgastunud, rahus – midagi on temas endiselt valvel ja valmis reageerima – ennast vaigistavalt, ennast kustutavalt – laps kardab vale olla, valesti teha, valesti vastata = ta ei tea, kunagi, ette, mis ja kuidas, tema puhul/ tema elus, saab vale olla, valesti minna.

Vägivallal on mitu tasandit ja mitu nägu – midagi sellest on talutavam, midagi mitte. Küsitakse ja imestatakse – miks talutakse, miks lepitakse, miks ära ei minda, miks ei keelata, miks abi ei otsita – miks lastakse jätkuda.

Pikaajalise vägivallaga harjutakse - see tegevus, mis vägivallaga koheldu osaks saab, teod, mis tema vastu tehakse ja need sõnad, mis talle öeldakse, ei ole pahim – vaid see teadmine, et kes seda teeb ja miks seda teeb ja kuidas seda teeb, on informatsioon, mille ees laps vangub – vangub, kuid jääb samasse ja võtab osaks saava vastu, sest teisel on selliseks käitumiseks õigus, põhjus.

Suletud keskkond – ära ei saa minna = Mina pean taluma. Hoolimatust, ükskõiksust, tähelepanu kaotust on raskem taluda, kui pihta suunatud viha, raevu, sarkasmi, vähendamist, löömist – Sina rikkusid Minu elu ära/ Sina ei lase Minul rahus elada/ kas Sinul häbi ei ole/ oled nüüd rahul = Mind ei taheta/ Mind ei peaks olemas olema, Minu Ema/ Isa ei taha Mind, Mina ei tohi selles kohas olla – saan olla ainult siis, kui selleks on luba – muidu pean ära minema, üksinda olema.

Laps, vägivalla ja vähendamisega kohutudes, elab tema poole suunatud info väljas – sõnad on valusad, haiget tegevad, hirmutavad – KUID – kuna selline tegevus on vägivaldses keskkonnas kasutusel olev tehnika, siis need sõnad ja nendes sisalduv on teise tegevusega kaasnev – teise tegevus, jätkuv kordumine, on see, mis leiab aset ja millest ei pääse – sõnad, teod, liigutused, pilgud, hääl on selle tehnika osad.

Kuna vanem last ära ei saada, lapsega on, lapse jaoks on – siis see, mis aset leiab, on vaimne ja füüsiline vägivald ja vähendamine, mida ära ei lõpetata – sellest saab selle suhte normaalsus, sest see on selle keskkonna normaalsus – muster, mida mõlemad osapooled järgivad.

Energeetiline haav on infovälja katkenud ühendus – omal moel on see katkestatud ühendus, sest laps ei taha faili kirjutada nii nagu see oli ja on – laps ei taha tunnistada tõeks seda, mis muudab tema Maailma ja enese Mina pilti. Laps ootab uue faili kirjutamisega – selle asemel proovib ta taastada vana, selle asemel üritab ta kirjutada uut, mis ei sisalda teada saadut, kuid see peab sisaldama kogemust kummutavat.

Tunde reaktsioonid – Mina Ei – Mina ei talu, Mina ei taha teada, Mina ei saanud aru, Mina eksisin, Mina ei nõustu – tähendavad, automaatset, informatsioonist eemale põrkumist, selle eemale tõukamist, sellest mööda vaatamist, selle asendamist, selle ülekirjutamist.

See tähendab, et laps ei astu edasi – ta jääb sellesse kohta pidama. Omal moel aitavad teda, seda teha, füüsilised reaktsioonid, mis annavad lapsele tegevuse ja väljenduse – hirm, viha, häbi, valu – kuhjunud tunded loovad segase seisundi, mida saadab lühis, sundreaktsioon. Ülepinge.

Selle jaoks, et laps saaks enesele teatavaks saanud informatsiooni avada, seda töötlema hakata, on tal vaja rahu, turvalist aega ja kohta ning ka seda, kes annaks temale teada, mis ja kuidas tehti, sai olema – mis ja kuidas on see, mida/ kuidas ei tohi lapse vastu teha, mida ei ole õige lapsele öelda/ lapselt nõuda – lapsel on vaja teadlikumat inimest, kui tema ise seda on – lapsel on vaja seda informatsiooni, mis seletab ära, mida laps saab kasutada, millele laps saab toetuda.

Vägivaldses keskkonnas kasutusel olev ja kasutusse antav informatsioon õpetab, et lapsele osaks saanu oli õige ja paras – laps pidigi haiget saama, valu kogema, karistust tundma – laps tegi, oli, on sel moel, et teda pidigi sellisel viisil kohtlema – laps ise on põhjus, miks tema osaks sai selline tagajärg.

Järjekindlalt, mitmel viisil üle kinnitatud info jääb lapse kasutusse – see on tema baas, millele tema toetub. Mina pilt, mille hoiavad alles Mina kogemused – Mina olin, Mina tegin = Minuga tehti, Minule vastati – Minu enda pärast, sellisena, sel moel. Vahel Mina ise ei teinud seda, mida ja kuidas tegin – kuid teine teadis, mida ja kuidas olin Mina teinud. Seega on lapse elu paika pandud – kuna tema, iseendana, on olemas, siis tema elu jääb sellisena olema.

Selle jaoks, et avada informatsioon ja vaadata seda üle, on vaja rahu ja turvatunnet – laps, kelle närvisüsteem on, pidevalt, üle erutatud ja üle reageerimas, ennast tasa lülitamas – see laps vajab leevendavat, lõdvestavat, vallandavat tegevust, väljendust, abivahendit, päästikut – see, mille peale saab/ tohib/ tuleb reageerida – see, mida saab kasutada – see, millega saab asendada, üle kirjutada.

Väga raske on parandada oma haava, millega seondub nii palju, nii erinevat – inimlaps, kelle elu koosneb haavadest ja valedest lahendustest, tegeleb kõige selle muuga, mis on kaasnenud/ järgnenud, kuid ei sellega, mis on haava põhjus – info teise inimese ja lapse-selle teise suhte kohta.

Minu Ema ei ole turvaline - Minul ei ole Oma Emaga turvaline - Minu Ema teeb Minule haiget - Minu Ema ei anna Minule vajaminevat informatsiooni – Minu Ema ei kahetse – tema tegudele ja valikutele on olemas põhjus – Mina = temaga koos olles Mina ise põhjustan endale osaks saava – Ema ei taha/ ei saa Mind teisiti kohelda.

Kafkalik olukord – Lapsel on Ema – laps vajab turvatunnet – Laps ootab seda oma Emalt – Ema käitumine/ valikud annavad teada, et lapse elu ei ole Emaga koos turvaline. Laps on seotud Oma Emaga – laps vajab, et tema Ema täidaks oma rolli – tagaks lapse turvatunde. See, rollide põhi, on põhjus, miks laps pöördub, ikka ja jälle, Ema poole ja, miks laps ootab, oma Emalt, lapse turvatundega arvestamist/ selle taastamist.

Ema rollis olev inimene ei ole selleks võimeline, enese kasutuses olevate lahenduste/ tehnikate tõtt – vanem kasutab last vahendina, et ise ennast ventileerida, filtreerida, rahuldada – laps elu, sel moel valiva vanemaga, ei ole kunagi turvaline – mingil hetkel jõuab iga ühes olemine sellisesse punkti, kus vanem pöördub lapse vastu, kasutab teda ära, laseb temast lahti – rollide ühendus katkeb, muutub, teiseneb – inimene kohtub inimesega.

Vaja on suurt tugevust ja kogu loo mõistmist, et laps saaks ära teha selle sammu, mis toob tema ellu rahu – tema peab lõpetama ühenduse, lõdvendama sidet oma Emaga – eemale, kaugemale, üldse ära. 

Mina ei hoia, enam, Sinust kinni – Mina olin ja olen piisav – Sina valisid Mind kasutada, kuid ei Minuga koos kasvada – Mina olin Sinu, kui sõltlase, kaassõltlane.

Mina olen normaalne – Minu infoväli on saanud kahjustada, sest olen elanud/ olnud koos inimesega, kes ei ole olnud vaimselt stabiilne/ täis kasvanud – sellel inimesel olid sõltuvused, mis muutsid tema käitumist – inimene vajas midagi, väljendus kuidagi, sõltus millestki.

Mina ei põhjustanud sellist käitumist - see ei saanud alguse Minust ega see sõltunud Minust, see oli olemas juba enne Mind ja oli olemas ka Minu eemal olles – Mina pidin kohanema, õppima vägivaldses ja vähendavas keskkonnas toime tulema.

Minust sai kaassõltlane, sest Mina sõltusin teisega toimuvast – Mind õpetati teise sõltuvusliku käitumisega arvestama, sellest mööda vaatama, seda õigeks pidama, seda lubama, seda normaalseks tunnistama - Mina ise püüdsin ennetada, minimeerida teise reaalsust, et vältida enesele osaks saavat ja ka selleks, et olla parem sellest Kes Mina, teisega koos olles, olin.

Sõelaga vee kandmine – mõistmine, miks sõltuvuslik seotus kestis - Mina ootasin kaitset selle inimese käest, kelle eest Mina kaitset vajasin – Mina ootasin seda tema käest, sest see oli tema rolliga kaasnev ülesanne – Mina ei saanud seda ülesannet, kellelegi teisele anda. Minul ei olnud õigust/ põhjust/ võimalust, kelleltki teiselt selle ülesande täitmist oodata.

Seega jäi järele vajadus, mida ei täidetud – jäi järele vajadus, kui puudus – midagi eluliselt olulist oli ja jäi puudu, sest elasin, olin keskkonnas/ inimese kõrval, kes kasutas vägivalda, mis tekitas haava Minu ja meid ühendavas infoväljas.

Mina vajasin informatsioon, et Minu elu-olu on turvaline – seega pöördusin teise poole, et ta ei teeks haiget – kohtasin vähendamist, vägivalda, vaigistamist, valeks nimetamist – seega vaikisin, proovisin ise ennast ära parandada.

Olin kuulekas ja suutsin uskuda, et viga on Minus endas - suutsin uskuda, et Mina ei tohi tüli tekitada ega ennast tähtsaks teha – teine on, Minust, Olulisem. Teadsin, et Mina ei tohi olla Vale, et teine ei peaks tegema seda, mis on tema õigus – anda Minule, vägivalda kasutades, teada, et olen rikkunud tema õigusi, temale haiget-liiga teinud, teda süüdistanud, teda laimanud, temale vale tähelepanu pööranud.

Pooleli olevad lood tuleb taandada algusesse – mitte rollidele, vaid inimestele – inimesel on olemas valik – inimene valib enda väljenduse, käitumise, lahendused – inimene saab muuta oma valikut. See informatsioon, mis takistas lapsel iseoma infovälja tervikuks kirjutamast, tuleb vastu võtta ja enese loo osaks teha.

Minu Ema rollis olnud inimene oli võimeline Minule haiget tegema – ta pidas seda enese õiguseks, ta ei kahetsenud seda – ta nimetas selle vajalikuks, välja teenituks.

Minu turvalisus on Minu enda ülesanne – see tähendab, et Mina ise vaatan üle, millised inimesed Minu elust osa saavad ja Minu lähedal olla võivad. See tähendab, et Mina ei oota enese turvalist kohtlemist teiselt – et kas ja kuidas on see, temale, võimalik/ kasulik/ kohustuslik.

Siis, kui enese ette saab piir tõmmatud – Mina harjutan ennast uuel moel mõtlema – tõese informatsiooni alusel ühendusi looma ja alles hoidma. Siis on tavaline, et need, kes ei saa vanal moel, sest nendega ei olda enam vanal moel – et ka enese seest tõuseb näriv küsimus – aga oli ju ka head, aga Sina/ Mina ise – oled/ olen tänamatu.

Tegelikkus – on loomulik, et ühises ja ühes oldud ajas on erinevat – on head ja on halba – on päevi, mil päike paistis ja varjud püsisid paigal, mil ühes sai rääkida ja koos sai midagi tehtud. See, et oli ja sai ka head – on tõestus, et saab, kui tahetakse ja valitakse – on tõestus, et siis, kui valiti haiget teha, vähendada, välja jätta – siis see oli valik – sest taheti sel moel, sest vajati sel viisil, sest peeti õigeks sellisena.

Tõsiasi, millest ei saa mööda vaadata – vägivaldne ja vähendav keskkond tähendab inimesi, kes valisid vägivalla, kes nõustusid sellega, kes toetasid seda, kes tahtsid, et seda kasutataks. Elutervelt mõtlev ja enese turvalisuse eest hea seisev inimene ei vali vägivalda ja vähendamist kasutavaid inimesi enese ellu.

Jah, saab olla kurb, kui melanhoolne ja hirmu tundev – milline karistus järgneb, kui valida ise ennast – see on rollide Maailm, milles elades on kasutusel ennast piirav uskumus – sõnaga – LÄHEDANE – kirjeldatud inimene, kellega peaks olema lähedalt seotud, kes peaks hoolima, kuidas Mina ennast tunnen ja arvestama sellega.

Kuid elu õpetab - aegade teel lähedal seimine tähendab inimesi, kes saavad olla lähedal ja kasutada seda lähedust haiget tegemiseks, vähendamiseks, valetamiseks, manipuleerimiseks. Inimene - ei midagi isiklikku - Just a Buisness - inimene valib = Mina, inimesena, valin.

Marianne

28.10.2026.a

Lahendus, mis ei aidanud kasvada

 

Üsna sageli tullakse inimesele appi, aidatakse teda – antakse talle lahendus, mis pikendab lahendamatust ja toob kaasa agoonia – kestab, kuid ammu üle oma aja – aeg on lõpetada, lugeda lõppenuks, kuid seda viimast niiti ei lõigata, ikka veel, läbi.

Seni veel lõpetamata lugu tähendab, et on sekkutud inimese iseoma elu valikutesse ja kohustatud teda asjadeks/ tegudeks, millest TEMA ON JUBA OTSUSTANUD KEELDUDA. 

Inimene valib vastu oma tahtmist ja see teadmine jääb temaga – ta ei tee enese valikust enda oma – see on, kellegi teise pärast ja jaoks – tema kaotab sellega ühes – tema elab elu, mis ei ole tema oma.

Valiku tegemise koht ja aeg – mina olen ära sündinud – mind sünnitanud naine on otsustanud, et tema ei taha mind. Mina kogen üksindust, hüljatust, segadust – mis toimub, mis minust saab.

Foon on ärev – mind justkui topitakse inimesele, kes minust keeldub – on külmus, emotsioonitus, ükskõiksus, vastikus – mind antakse, minust keeldutakse – ping, pong.

Мамочка – kohusetundele rõhumine, ärritunud surumine. Ei minule mõeldes ega mind kaitstes – et mõelge, mis temast saab, kuhu ta läheb, vaadake teda ometi. Selle asemel – peab, peate, kelleks teie ennast peate, ise tahtsite, ärge tekitage teemat, kõik kahtlevad, kõik tulevad toime.

Inimene valis – jäin temaga. Mida mina sellest õppisin – siis, kui on keegi, kes on oma valiku teinud – tema ei taha mind oma ellu, kuid minu arvates on tema minu elu osa – meid ühendavat ei saa ära kaotada – siis tuleb leida see, kes ütleb ja kohustab, seda teist – Sina PEAD, Sinul TULEB.

Sel moel ei õppinud, mina, toime tulema ja arvestama teadmisega – teise valik on tema otsus – temal on õigus selleks. Ka siis, kui teine valib vastu oma tahtmist, allub survele, välisele tähelepanule, väldib millegi kaotust – siis, tõde teadvana, tuleb minul sellega arvestada, mitte otsida möödunu lahendusest abi.

Mina teadsin teed, kuidas minna, teises otsusest, mööda ja saada see, mida vajasin – teine püsib minu elus – minu Maailm püsib tervena. Ega see, ringi sisse tegev, tee kaotanud ära tegelikkust – see tõi kaasa kurbuse, solvumise, üksinduse, viha, väärtusetuse, enese tõestamise, enese müümise – Maailm peab õigesti käima – Minu lahendus peab töötama. Mina olen, Sina oled – Sina pead.

Inimene, kes on oma valiku teinud, kuid ei saa seda ära vormistada – teeb ise oma järgmise(d) sammu(d) – tema ise markeerib ühist, väidab koos olevat, osaleb ühises. Kuid samas peab, püüab, võitleb, väldib, valetab, manipuleerib – otsib põhjust, et lähedust vältida – otsib süüd, miks ja kuidas tema ei saa teisega koos/ teise lähedal olla.

See tähendab, et tema teeb ühise mõruks, põhjatuks ja nimetab, kohustusega kaasnenu, valeks – Sind ei pea, sest Sind ei saa – Sina ei ole, mitte ühelgi moel, õige.

Sellest mitte Õige olemisest – Valena olemisest – saab kaotuste, kurbuste, üksinduse jätkuv teekond – siis, kui oleks see, mida ei ole kusagilt hankida, mis on ära kaotatud, võimatuks osutunud, millest on ilma jäetud, milleni ei küündi – siis, kui ei oleks seda, mis ja kuidas olen Mina – siis oleks teisiti, siis oleks Õigena olemine võimalik.

Õige ja Vale pendel - teine ei lõpeta valetamist – teine ei tunnista ausalt, et mitte millestki ei piisa ja mitte midagi ei muudaks ja tema valiku põhjus ei ole mina, vaid tema endaga seonduv – tema on pannud paika enese Maailma piirid ja selles sisalduva/ selles olijad – mina selle sisse ei kuulu.

Õige ja Vale pendel - Mina, ise, ei lõpeta valetamist - ahastus, jõuetus, enese hülgamine – Minust ei piisa, Mina ei saa muuta enese Maailma – teise informatsioon jääb samaks. Mina olen proovinud muuta – mina olen olnud keskendunud muutusele, sest minu kasutuse oleva informatsiooni alusel oli see võimalik.

Seega kurvastasin, vihastasin, solvusin, kogesin hüljatust ja üksindust, kui sain, järjekordselt, aru, et olin välja jäänud, välja jäetud, teisest eraldi, valeks nimetatud, vägivaldselt koheldud – mina ju muutusin, kasvasin, oskasin, sain, tegin – Mina ei olnud sama, enese möödunuga, kuid teise jaoks olin ma seda ikka.

Sellel hetkel, kui mina sündisin, ei tehtud valikut, minu, kui inimese põhjal – et nagu oleks hinnatud väärtust, ilu, headust, osavust, naeru, iseloomu, vaid valiku tegi inimene, kes otsustas ise oma elu üle – Mina tean, et mina ei taha sel moel oma elu elada – Mina tahan elada ilma, selle, lapseta. Teised valikud, teised teed, teised lood – teistmoodi, teisel alusel, vaba sellest piirangust, sellest suhtest, nendest kohustustest.

On täis kasvanud inimese tunnus, et ta ei astu sisse väravatest ega tee lahti uksi ega mine kohale ega istu laua taha, kui see tähendab inimest, inimesi, kes ei ole teda valinud – nad saavad teda tunda, mäletada, temaga kokku saada, tema elus osaleda, kuid neist on näha ja aru saada, et nad ei tee seda südamega, vaid kohustusega – taluvana.

Kuigi nad võivad seejuures olla võluvad, naervad, lahked, sõbralikud, elusad, huvitatud – kuid alati jääb sellest, midagi olulist puudu – alati peatub või lõppeb see ära siis ja enne, kui nad saaksid tõelist ühes olemist teoks teha, välja näidata.

Seega, varem või hiljem tuleb tõde päevavalgele – seda ei saa eirata, kuid ometi sel moel valitakse teha – seda varjatakse, moonutatakse, nimetatakse valesti mõistmiseks, karistuseks, ajutiseks. Kätte saadav, mis jääb alati kätte saamatuks.

Mind valitakse – teab inimene, keda ei ole valitud – mina saan olla siis, kui selleks luba antakse ning senikaua ja sel moel nagu lubatakse. Mina ise valin – teab inimene, kes paneb paika enese Maailma piirid ja valib, ise, need, kes sinna kuuluvad, kes mitte.

Valik seisneb kokku kogutud ja töödeldud, reaalsuses olemas oleval informatsioonil - seega on täiesti loomulikud arutlevad küsimused - kas keskkond, ümbritsev võimaldab, minul, inimesena olla või mitte – kas ühes olemine käib piiravate ja vähendavate reeglite alusel, kellegi tingimustel, neid ei ole, minul, võimalik muuta – kas ühes olemine on mind ära kasutav, võttev ja jättev, keelav – kas ühes olemine on võimalik, kuid see jääb teatud piiridesse – kõik või enamus samad kogunevad kokku ilma, et kutsuksid, ühendaksid, mind.

See koht on see koht, kus, tavaliselt, inimene komistab mustrisse - Ohver/ Kannataja/ Süütu/ Süüdlane - Mina - Minu vastu, Minu pärast - meelega, tahtega, ei ole Oluline - muidu kohtleks teisiti = muidu ei räägiks seda, mida Mina kuulda ei taha - muidu ei teeks seda, kuidas Mina kogeda ei taha. Teine on teinud valesti - lugu tuleb korda teha - Mina olen, Sina oled - meie oleme Meie - see tähendab, et Mina olen Sinuga, Sina oled Minuga - Sina ei jäta, ei väldi, ei hülga Mind.

Valu ja kurbus on loomulikud reaktsioonid – minuga, minule, minu pärast. Leinaga töö, leinale aeg – uue informatsiooniga, mõistmisega harjumine – minu elu sellisel moel, selliste võimalustega. Ennekõike inimesena kasvamine – teise elu kuulub temale, teine ise teab, miks, mida, keda tema valib, keda mitte.

Ei ole õigust seda otsust vaidlustada – iga inimene maksab ise oma valikute, teekonna ja iseoma tagajärgede eest. Üle aja venitatud ühine ja enesele mitte antu kasutamine läheb osa võtnule maksma – mingil hetkel on käes see sekund, kus enam ei saa eitada ega ära peita – tõde on nähtaval ja seda ei ole võimalik ära muuta, ära kaotada. 

Valu on suurem just selle aja tõttu, mil taheti/ suudeti uskuda ühist/ ühes olemist = päriselt valimist, mida ei lõhuta, ei soovita kaotada – Mina elasin vales – nii palju valikuid ja samme, mis siis oleksid teisiti olnud ja teistmoodi tehtud.

Siis jääb üle leppida – leppida ise endaga ära – Minu elu, Minu teekond, Minu valikud, Minu sammud – kõik need jäävad Minuga – Mina tegin nähtavaks iseenda. Mina ei kaotanud – mina, ise, elasin oma elu, enese valikuid tehes ja ka see, tõega kohtumine - vana lõpetamine ja uue alustamine, on mingi minu enda valiku tagajärg.

Marianne

26.10.2026.a

Elus olemiseks vajalik III - Jälg mälus

 

Mina tegin seda, mida Mina ei teinud – inimese ennast kaitsev reaktsioon on eitada, muuta, kustutada – et see informatsioon, mis on tema kohta teatavaks tehtud, nähtavaks saanud – et see informatsioon kaoks, kustuks, muudetaks ära – et see ei oleks temaga seotud, et seda ei oleks võimalik temaga siduda.

See on vaimselt väga raske kogemus – võtta vastu informatsioon, mis muudab, kuid mida ei saa muuta. Mina – sellisena, sel moel – samm oli Minu – kuid nähtavale jäi vaataja, kogeja otsus selle sammu, kui Minu terviku kohta.

Raske on kanda koormat, et ise on astutud samm, mis tõi, kellelegi, kaasa tagajärjed, mida ei saa enam teiseks teha. Teise kogemus, teise tunne, teise mälestus on teisega – ta ei unusta seda ära – ta mäletab, mida on tema vastu/ temale tehtud – tema on olnud kannataja.

Raske on kanda oma koormat – kogu informatsiooni, et millest sai alguse ja kuhu maani see ulatub, mida kõike endasse haarab – liigagi sageli on nii, et kannatanu on jaganud enese kogemust ja sellest on saanud avalik/ mingi seltskonna ühise mälu sisse jäänud jälg.

Teine saab öelda ja näidata välja oma kogemuse/ arvamuse/ otsuse ja see elab oma iseseisvat elu edasi – see mõjutab Mind, kuid Mina ei saa sellega, midagi teha. Mind nähakse, vaadatakse, koheldakse ja teatakse teise tõlgenduse/ vahenduse alusel – tema osa loost on suurema tähtsusega – teda usutakse ja tema sõnu võetakse tõena ning suhtuma kohustavana.

Mina ei saa oma sammu selgitada, tasakaalustada ega parandada – Mina tegin, kuigi ei teinud. Häbi, süü, kahetsus, kurbus, valu, tühjus, viha, solvumine – Mina seisan vastamisi tulemusega – Minule ei anta võimalust vastata, selgitada, vastutust võtta – ennast näidata – mida ja kuidas Mina tegin/ valisin oma sammuga seoses - mida ja kuidas Mina valinuks/ teinuks siis, kui teadnuks, kuidas teine koges ja nägi.

Mind jäeti otsusest välja ja kõrvale, kuid Minu kohta öeldi välja teise tõlgendus ja see jääb kestma - mitte keegi ei näe ega tea tõelist Mind. 

See on teadmine, et sellest punktist saab luua palju suurema valu – keegi võtab kasutusele tõlgenduse ja järgib seda – lugu kinnistub – info – tema on, tema teeb. Vaimne äng, ahistus – uppumine, lootusetus – Mina ei saa, enese heaks, mitte midagi ära teha.

Möödunu pärandus – nimetatuks jäämine, kohelduks jäänu – tema, selline, sellisena. Mitte midagi ei ole saanud muuta – see, mida tegin, kuigi ei teinud – elab oma elu edasi. 

Minu elu – Minu elu, kelle ja millise informatsiooni alusel. Minu samm sünnib ju Minu seest, Minu otsus saab tehtud ju Minu arvestuste järgi, Minu valik on mõeldud ju Minule.

Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas kasvatatu valikud on vindiga – Mina valin endale, kellegi teisega arvestades – Mina valin, et olla õige – kellegi teise hinnangu alusel. Hirm olla vale, hirm olla eksinu – Mind mõistetakse hukka, Minule osutatakse, Mind arvustatakse, Minust pöördutakse ära, Mina pean maksma, Mina pean kandma tagajärgi, mis ei ole proportsioonis tegelikkusega.

Informatsiooni turmtuli – kõike on korraga liiga palju ja ei ole täpselt selge, mis see on, mis kõige valusamalt haavas. Milline teadmine kõige sügavamalt puudutas – siis, kui Mina tegin seda, mida Mina ei teinud – kuid hinnagud, arvustused, suhtumised, pilgud, sammud, valikud andsid teada, kuidas olin olnud ja mida olin teinud.

On tavaline, et inimene valib oma tee – tahtsin kirjutada, et kergema, kuid see kergus on küsitav – iga valiku eest tuleb oma hind maksta. Nõustudes, alludes, üle võttes, järgides – hinnanguid, arvustusi, kohtlemisi vältides – tuleb maksta iseendaga – elu ei toimu enese informatsiooni alusel, vaid väliseid reaktsioone silmas pidades.

Õigeks kasvamine – välisele arvustusele õigena vastamine – saan parema hinde ja hinnangu, saan rahu ja vaikuse – Minuga ei ole põhjust riielda, Mind ei ole põhjust karistada, ei ole põhjust Mind halvustavalt vaadata, Minu puhul põlglikku tooni kasutada, jne.

Vägivaldse ja vähendava keskkonna kasvandik on tavaliselt tubli, korralik, kohusetundlik, ta on suunatud korda tegemisele, ennetamisele, vastutuse võtmisele, lahenduste otsimisele, asjade lõpuni viimisele, ta annab enese aja, panustab enesest, ta hoiab, korraldab, ületab – paremini, paremana, enamana.

On „õnnistus”, kui need lähevad kokku tema enda väärtushinnangute ja põhi mõtetega, siis on ta, veel, kordades kõike seda – kuid siis on temal üks teistsugune omadus, kui tavalisel kohusetundlikul kasvandikul – siis ta ei näe, et temale võlgu oldaks, sest siis tema seisab oma koha peal ja teeb endast parima – aitab inimest, toetab midagi, algatab millegi – see on tema enda kasvamise teekond ja võimalus panustada – ta ei oota selle eest tasu ja tähtsust – see oli üks hetk tema enda teekonnast.

Tema vastaspool on inimene, kes on samal moel kohusetundlik ja püüdlik, kuid too teeb seda käsust ja vabaduse puudusest ning tähelepanu ootuses – Hea, Tubli, Tark, Usin, Lahke. See inimene ootab tasu ja enese, kui rolliMina, kinnitust. Vahe tuleb välja siis, kui tema jääb oma tulemusest ilma – siis ta tahaks tagasi võtta, siis ta nimetab selle võlaks, siis ta vähendab saajat, siis ta räägib ära antust, enese ära kasutamisest, teise tänamatusest ja isekusest – teine sai tema arvelt – tema tegi sammud teise eest, teise teekonnal.

See on Mina tõstmine ja tõestamine, teise vähendamise teel – enese osa loost ja enese sammud, enese valikute alusel – kaovad ära. Enese vajadus oma Mina järele on olulisim, kui see, miks lugu alguse sai, kuidas kulges, millised otsused vastu võeti, milline tulemus sai olema.

See, enese Mina tõestamise/ tõstmise vajadus ja tehnika, on põhjus, miks tubli püüab olla veel tublim ja tema närvisüsteem kiirgab ärevust, kui ta  tabab ära, et tema sai olla vale/ teda saab tõlgendada valena - inimene tegi oma parima ja samm sai tehtud, kuid vägivaldses ja vähendavas keskkonnas ei saa see lõpetatud, sest aegu hiljem saab keegi välja öelda - Sina, siis ja seal, tegid Minule halba, olid selline, Sina põhjustasid.

Mina tõestaja, kelle tublidust, headust, lahkust, aktiivselt ja avalikult, enam ei mäletata, enam ei tunnustata - keda nimetatakse ja näidatakse teisiti/ teistsugusena - rolli asemel osutatakse inimesele ja tema tegudele - toob lagedale argumendid ja faktid, et tõestada enese Mina - Mina olen ise ennast ära tõestanud - Sina ei tohi seda ära unustada, kõrvale jätta.

Möödunus sai öeldud tänu, sai kiidetud, sai olla abi vastu võttev - siis näis lugu jäävat tasakaalu - teine nõustus, teine lõpetas, kuid Mina tõestamise hetkel ta avab loo ja osutab, et see on tasakaalust väljas - meelega, tahtlikult, halvasti, inetult - Sina sellisena, Sina sel moel - oled ja jääd. 

Tehnika - enese Mina tõstmise ja tõestamise tehnika. Kuid ei inimene, kelle käest abi vastu võtta - inimene, kellele ei tohi toetuda, kelle sõnu ei saa uskuda, kellega ei saa ühist luua ja hoida - see inimene astub eraldi, pöördub vastu, reedab, vahetab poolt, teeb haiget.

Vaimse kahjustuse algus - lapse vanem, last ümbritsev keskkond kasutab Mina tõestamise ja tõstmise tehnikat. Lapse elu ja olu ei ole turvaline - on tavaline, et ta on vale, osutub valeks, et tema tegusid/ väljendusi/ valikuid hinnatakse ja arvustatakse vähendaval moel, üha uuesti ja aegu hiljem - seda tegev inimene tõestab ja tõstab oma Mina.

Õpitud lahendus, millel on väga sügav mõju ja väga raskesti õigeks pööratavad tagajärjed - ei kõigil ole jõudu ja vastupidavust ning selgust, et seda teha. Palju sagedasem on, et sama tehnika võetakse üle - sellest saab ühine muster, mida antakse edasi nii nagu see oleks normaalsus ja vajalik.

Vägivaldse ja vähendava kasvatuse kaasavara - Minu osa, teise inimese loos – Mina päästan, vabastan, kaitsen, lahendan, muudan – sest Mina suudan, saan, oskan, võin – see on Minu ülesanne – Minuga kaasas käiv – Mina tõestan, et Mina olen selline – ilma faktide ja reaalselt olema saavata ei ole Minu kohta tõestust – keegi ei näe ega tea, milline Mina olen.

Oleme tagasi alguses – miks Mina pean tõestama, et Mina olen – miks ei saa Mina elada ja olla nii nagu olen, teha valikuid ja astuda samme, miks tuleb Minul enda headust, tublidust, usinust, kohusetundlikkust, abivalmidust, lahkust, oskusi, töökust, jne tõestada – miks Mina ei saa ega või olla nii nagu olen – mis Minuga juhtub, kui Minu kohta tõestust ei ole - Minu kohta on, juba, vastupidine info olemas ja see on kinnistunud, kasutusel.

Valed andmed – tagajärg ja põhjus ei lähe omavahel kokku või täpsemalt öeldes lähevad küll, kuid siis tuleb vaadata otsa tõele – milline põhjus, millise tagajärje kaasa tõi.

Mina olen – lohakas, tänamatu, laisk, isekas = Mina olin ja sellepärast Minu kohta öeldi seda, kinnitavalt. Minule öeldu oli, kellegi reaktsioon, millelegi – tema poolt valitud sõnad, keha keel, hääle toon, silma vaade – vägivaldsed ja vähendavad sõnad/ väljendus tähendasid, et neid kasutav ja sel moel väljenduv inimene filtreeris ja ventileeris ise ennast – tema oli enese ergutaja, soojendaja ja paugu lahti lööja.

Tema osutas vastutajale – temaga toimuva, temale osaks saanu põhjustajale – Sina, Sina oled, Sina tegid – selles informatsiooni tulvas ei olnud soojust, mõistmist, toetust, info juurde vajamist, enese tegelikule osale osutamist. Inimene ei kõnelenud inimesega – prokurör mõistist kohut, süüdistaja süüdistas, valvur valvas vangi. 

Tegelikult - inimene ületas piire ja käitus vägivaldselt. Kergem on võtta vastutus enesele ja uskuda välja öeldut/ välja näidatut – palju raskem on võtta vastu teadmine – teisele on okey Minuga sellisel viisil käituda, rääkida – teisele on okey Minule haiget teha, üksinda jätta, karistada – see ei kriibi teda, see ei tee temale halba olemist, ei too kaasa kurbust – teine, täiesti tõsiselt, teab, et tema on teinud õigesti ja ta teeb uuesti.

Siis, kui teine on läinud üle piiride ja see tegevus on kordunud – sellist tegevust on aidatud alles hoida ja seda on soodustatud, isegi õigeks peetud – Mina päästan, Minule saab kindel olla, Mina lahendan ära. Siis, kui enese teadlikkus on avardunud ja enese ära kasutamine teeb enesele liiga – siis tuleb õppida piire seadma – ise ennast peatama ja ise oma samme valima.

Halb enesetunne, peale piiri panemist, on seotud enese harjumuspärase olemise, reageerimise ära jäämisega – enese sõltuvusliku käitumise peatamisega – Mina ei teinud oma parimat, Mina ei andnud endast enamat – kõike teades ja selle/ teisega arvestades – Mina valisin mitte teha – Mina valisin ennast mitte tõestada.

Mina valisin – see on jahmatus ja ärevus – Mina ei ole õige, Minule antakse hinnang, Mind arvustatakse, Minule reageeritakse – ära tõukavalt, halvustavalt, süüdistavalt, üksi jätvalt, vaikusega.

Ära kaob positiivne ja huvitatud tähelepanu, head ja soojad sõnad, usaldus, toetuse andmine – asemele tuleb külmus, viha, solvumine, ärritus – teise inimese reaktsiooni on halb kogeda ja ebamugav näha – kui Mina oleksin teisiti olnud, teistmoodi valinud, siis teine ei oleks sel moel väljendunud – kui Mina oleksin teinud parima, siis teine oleks kiitnud, tänanud, soe olnud – Mina ise valisin, et teine ei saanud sel moel väljenduda – Mina ei andnud temale, selleks, põhjust.

Tegelikkus – Minu, enese ette piiri panemine, lähtuski teise võimest olla ühte ja teist moodi – võimest valida oma käitumist – olla hea ja olla vähendav – nimetada Minu valik, Ei, informatsioon isekuseks, tänamatuseks, lohakuseks – kutsuda Mind Kallikeseks, abivalmiks, heaks, tubliks, sõbraks siis, kui olen olnud ise ennast tõestamas ja enese väärtushinnangutest/ põhi mõtetest lähtumas.

Ära tee head tegu = ära võta teiselt tema vastutust ära – on teise õigus tegeleda ise sellega, mis on enese osa, enesele jõukohane, enese valik – on teise õigus küsida abi sellele, mis ei ole temale endale võimalik – on teise õigus küsida abi ja anda teada, mil moel tema selle abi tasakaalustab – on teise õigus anda sellele, kellelt abi küsiti, valiku võimalus nõustuda või keelduda – on teise õigus rääkida enese abivajaduse/ abi saamise kohta tõtt.

On inimese võimalus näha inimest, seista inimese kõrval - aidata seda, keda on ootamatult tabanud juhus, kelle kanda on üle jõu olev kandam, kes on selgelt vähem, abitu – teha seda, siis ja sel moel, et elu ei oleks ohus, et pind oleks pidav, et hingamine on taastunud. 

Seejärel tuleb lasta lahti, astuda eemale, ära minna - teise tee on tema enda kõndida - ei ole õigust seda, tema eest, ära teha, ära korraldada - ei ole õigust teda ära päästa ja säästa - ei ole õigust teda valiku tegemise võimalusest ilma jätta - inimesele tuleb jätta võimalus ise ennast nähtavaks teha, et tema saaks, kohtudes, enese sammude tagajärgedega, nendest õppida. 

Teise valikut, kuigi see saab haiget teha, üksikuks jätta, kurvastada - ei tule võtta isiklikult - see ei ole Minu ega Mina - see on Sinu ja see oled Sina. Valu, ülekohus, vägivald, mille valis vanem - näitas vanema rollis olevat inimest - tema väärtushinnanguid, põhi mõtteid, elu lahendamise tehnikaid. 

Ülevõetud mustritest lahti laskmine saab teha valu ja tunduda reetmisena ning näida enese hülgamisena, kuid selles kohas tuleb olla karm ja tunnistada tegelikkust - vaimne piiratus, vaimne ja füüsiline kahjustus, teadmatus ei ole vabandus, et valida ise ennast vähendavat - on aeg õppida ise kõndima ja ise oma elu elama - tuleb julgeda valida oma valikuid ja olla tugev, et panna enese ette piirid - Mina ei lähe ise ennast ära tõestama - see, kes teab/ tahab Mind näha ja kogeda - see valib selle võimaluse - see, kes tahab ise ennast näidata ja kogeda - see valib selle võimaluse.

Mida siis teha selle teadmisega, et enese kohta on olemas informatsioon, mis ei vasta tõele, mis on moonutatud, mida kasutatakse Minu vastu? 

On tugevus ja samal ajal ka vabastav seista enese informatsiooniga ühes - Minu sammud, selle ja selle alusel - mitte ainult enese mätas, vaid suurem ja avaram info hulk - terviku nägemine ja mõistmine - Mina olen teinud oma sammud ausalt, parimal võimalikul moel, enese kasutuses oleva info alusel - need ei ole olnud mõeldud halba tooma, halba tegema, ära kasutama - need on tehtud tasakaalu hoidvalt ja tasakaalu mitte lõhkuvalt.

Kuid on selge, et kõike ei saa ette näha, ette teada, ette ära kontrollida - elu teeb käänakuid ja Minu sammu kogeja/ pealt vaataja saab seda tõlgendada enese moel - see ongi selle hirmu - Mina olen vale - raskuspunkt - teise väide, teise sõnad - Mina tahtsin, Mina tegin meelega = Mina olin teise vastu valesti. 

Selles kohas tuleb lõpetada peeglisse vaatamine ja tunnistada enesele antud informatsioon tõeseks - Mina olen vale - Mina olen teise kirjelduses ja sõnastuses vale - see ei ole Mina, see ei olnud Mina - Minul ei olnud plaanis, Minu poolt ei olnud kavatsetud ega tahtega tehtud, et teine sel moel kogeks, tunneks - teise tunded ei allu Minu kontrollile ega ole Mina nende autor, need on tema enda sõnumid, temale endale. 

Kuid, hoolimata sellest, et Mina ei tahtnud ega teinud, tuleb Minul võtta vastutus selle eest, millega Mina ei arvestanud - enese sammudega kaasnevaga - üle piiride minemisega, tasakaalu rikkumisega, päriselt olema saanuga.

Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas tähendab paigast ära oleva loo tasakaalustamine seda, et üks saab, teise vastu, oma viha välja elada, solvumist välja karjuda, hirmu teise pihta lüüa, kaotust karistuseks pöörata, vaikimist relvana kasutada - enda sisse kogunenud tundeenergiale suuna ja sisu anda - vaata, mida Sina, Minule tegid - Mina annan sellest Sinule teada.

Sellises reageeringus ei ole rahu ega mõistmist - Minu tunded on Minu omad, Mina reageerisin piire ületades. Selles reageeringus ei ole vaimset avarust ega ruumi erinevale informatsioonile - enese tunded ja teise tegu, ühine/ ühendatud lugu on avatud sama aegselt.

Vaja on kohal olemist ja teadlikkust - Mina avan, töötlen informatsiooni enese sees - Mina talun seda protsessi - Mina saan aru, et Mina reageerin erinevatele infosõnumitele - info ja Mina oleme kihilised - mingil hetkel tundub seda kõike olevat liiga palju, liiga üle elu suuruselt - varem oli tavaks, et sellel hetkel pöördusin välja, otsisin ja vajasin seda teist, kelle vastu ennast suunata/ väljendada. 

Enese info talumatus - Mind oli koheldud valesti, Mina tundsin ennast valesti - keegi pidi Mind korda tegema, keegi pidi Mind puudutava loo, kohe, korda tegema - see oli see, kes oli olnud vale - vale informatsioon, vale käitumine, valed sõnad, vale tegu, vale väljendus. 

See vale tähendas informatsiooni, mida Mina ei olnud võimeline/ nõus vastu võtma, avama, lahti harutama, mõistma - seega vastustasin vale olija, tema tegevuse, tema sõnad - Minuga sel moel ei käituta, Minule sel viisil ei tehta.

Mida ei mõistnud - tõestasin enese Mina, sest aja alguses vajasin turvatunnet - Mina olen hoitud, kaitstud, hiljem sai sellisest käitumisest harjumus ja sellega saadud kogemusest sõltuvus.

Marianne

23.10.2026.a

Elus olemiseks vajalik II - Vaimude tund

 

Käes on vaimude tund – valguse kiired on vaibunud, on vaimude aeg Maa peal käia ja oma käike seada – neid ei saa piirata ega keelata – neil on luba ja võimalus. Käes on ärevuse tund – ärevil oleva närvisüsteemi sõnumid tõusevad teadvusesse – neid ei saa kinni hoida ega vaigistada - Mina ei saa, Mina pean, Minul ei ole õigust, Mina ei tohi.

Inimene ise pingestab enese – see, mida Mina teen ja see, kuidas Mina olen, on vale – see, mida Mina tegin ja see, kuidas Mina olin, on vale. Mina saan karistada. Mind mõistetakse hukka. Mina pean enese valikut, tegu, sammu, väljendust ära tõestama = et Mina ei tahtnud halba, et Mina ei mõelnud halba, et Mina eksisin, kuna see tuli sellisena välja.

Närvisüsteemi käivitumine tähendab alateadvuses toimuvat, mõistmatuks jäävat, tähelepanu alt väljas olevat – automaatset tööle lülitust, mis mõjutab kogu tervikut nii, et inimene ei saa olla rahus ega suuda saavutada tasakaalu.

See tähendab, et inimene ei saa magada, rahus olla, paigal olla, keskenduda. Tema kasutuses on informatsioon, mis teda käsutab, taga ajab, üleval hoiab. See on teadmine - Minu järgmine hetk ei ole turvaline – mis iganes saab juhtuda ja kuidas iganes saab olema saada – Minu samm on tehtud - Mina juba olen vale = Minule on öeldud, et olen - Mind on koheldud, sest olen – Mind teatakse, nähakse sellisena, valena – tasakaalu rikkununa.

Inimene saab endale öelda – Minul on aega, Mina saan, Mina ei pea, Minul on õigus. Inimene saab seda kõike öelda ja mõelda ja isegi teada, kuid tema ei usu ennast, tema ei saa uskuda – temal ei ole luba uskuda.

Inimese närvisüsteem on nii kaua pinges, valvel, vaigistamas, tagant lükkamas olnud, et sellest on saanud enese tegelikkus. Oravana rattas olev inimene ei saa maha astuda sellelt, mis on temale omane. Inimene ei saa välja lülitada seda, mis teda käigus ja tegevuses hoiab.

Informatsiooni töötlus ei anna oleva aja tulemust, vaid möödunu oma, milles see oli tõsi. Mina pean – siis nad ei ütle Minu kohta seda, siis nad ei vaata Mind selliselt, siis nad ei räägi Minust sellisel moel, siis nad ei tee Minust järeldusi – sellisena, sel viisil.

Närvisüsteem annab teada – Mina pidin olema, kuid Mina ei olnud õigel moel. Selle tõestus on sõnad, teod, pilgud, hinnangud – kõik see suur hulk informatsiooni, mis on läbi aegade, erinevate inimeste poolt edastatuna, inimeseni jõudnud ja see ei lase teda rahus olla. Samasisulised korduvad kogemused. Liiga palju. Liiga kaua. Energeetilised haavad, mis ei ole paranenud.

Mina olen – enese kirjeldus, enese pilt, enesele edastatud/ enese poolt vastuvõetud informatsiooni alusel. Võimetus olla, kellegi teise informatsioonist eraldi, suutmatus olla, kellegi teise info mõju alt väljas – olemine nii nagu on öeldud, koheldud, vaadatud, nimetatud, põhjendatud.

Suutmatus luua turvalist tühjust, ärevusest vaba ruumi, kus lisada enese oma, kus võtta ära, kellegi teise oma, kus arutleda, harutada, kus näha tervikut – ärevus ja hirm takistavad vabana olemist ja sisustamata vaimse ruumi olemas olemist.

Ärevus ja hirm kinnitavad ja korduvad kinnitusest - aega ei ole, kõik on ära otsustatud, mitte miski ei muuda seda, mis tulemas on – ei ole head, on halb – kuigi veel ei tea, mil moel, millisel viisil, kui haiget tegevalt, kui lõhkuvalt – kuid on nii nagu see oleks juba kohal. Ootuse hetk võrdub surmaga - ei ole pinge taluvuse võimet - on kaitse vajadus, on kaitsetus – Mina ei pääse pakku – Saatuse sõrm on Minule osutamas.

Inimene, kes ei tea, ei näe ega usu ise ennast, proovib, vägivaldses ja vähendavas keskkonnas, olla enese antipood – Mina olen see Kes Mina ei ole – Mina püüan olla, et muuta, et vältida = Mina olen, enesest, parem, õigem, tublim, osavam, julgem, targem, iseseisvam, üksinda hakkama saav jne.

Üle pingutamine, standardid, ette kirjutised – Mina olen selline, Mina teen sel moel, Mina jaksan, pean vastu, teen ära – vastupidine sellele, millisena olemist – millisena kohtlemist/ nimetamist ei talu – inimene loob olema informatsiooni, et teda saaks nimetada teistsugusena, kohelda teist moodi. Inimene annab põhjuse, annab aluse selleks – näe, vaata, võta kasutusele.

Enese sundimine ja enese kohustamine - mitte, et Mina ise olengi, ise jaksangi, ise suudangi, ise valingi, täpselt ja sel moel - vaid Mina pean sellisena olema – inimene, kellest sõltun/ inimene, kelle saan kaotada/ inimene, kellele tahan meeldida/ inimene, kellele pean ennast ise tõestama/ inimene, kelle vastu olen halb olnud – et tema teaks, näeks, usuks Mind - sel moel, sellisena.

Üle elu suurune hirm – pidev ärevus. Enese moel valimine ja olemine on vale, on ohtlik – ise kutsun endale pahanduse kaela, ise põhjustan enesele osaks saava. Kui Mina ei astuks enese sammu/ kui Mina ei valiks enese vastust/ kui Mina ei naeraks enese moel/ kui Mina ei jooks vett enese viisil/ kui Mina ei sööks enesele harjumuspärasel moel/ kui Mina ei küsiks valesid küsimusi/ kui Mina ei teeks ennast tähtsaks/ kui Mina ei läheks teise juurde/ kui Mina ei tahaks teisega koos olla/ kui Mina ei tuletaks ennast teisele meelde/ kui Mina ei vajaks abi, mõistmist – siis Mina ei kogeks seda vastust, mis Minule vastu paistab/ välja öeldakse. Siis Ma ei teaks ega näeks seda Mind, kellesse sel moel suhtutakse, keda sel moel koheldakse – siis saaksin teisiti uskuda, et Mina ei ole, sest Mina olen.

Seega – närvisüsteem annab käsu, seab valvele, sunnib käituma – Mina tõestan ennast ära, sest magades, puhates, mitte midagi tehes, väärtusetuna olles, tulu/ kasu mitte tuues, teisel jalus olles – saab Minu elu Mind kätte.

Olen ootel ja valmis, sest muidu Ma ei ole valmis, osaks saavat, vastu võtma - Mina ei saa ise ennast kaitsta, tasa lülitada. Olen tegutsemas ja parandamas, et anda enese kohta informatsiooni – olen mõistnud, olen ennast parandandanud = Mind ei ole vaja, välja valitud moel, karistada, kohelda.

Minu elu saab Mind kätte - teisel on õigus - Minu vastu halb olla, Mind karistada/ üksinda jätta, Minuga karjuda, Minu vastu vägivalda kasutada. On õigus Mind hirmutada ja Minule haiget teha. Seda ei nimetata küll sel viisil, kuid Mina kogen seda sellisena.

Oleva aja tegelikkus – olev kaotab tähtsuse ja tähenduse - möödunud aja reaktsioon saab siin, kohe ja praegu, Minu osaks. Mina ise põhjustasin ja seega Mina ei pääse – see on juba kohal – see otsustati ära – seda ei saa enam väärata – Mina tean, Mina näen, mida tegin, kuidas oli, millisena olin.

Siis ongi nii, et olles oleva aja informatsioonist teadlik – Minul on õigus, Mina saan, Mina ei pea, Minul on aega, Mina olen suur - on inimene samal ajal pinges, ärevuses, hirmul – seda enese alateadvuses, enese möödunus elades. Seega ei saa ta magada, rahus olla, vabalt olla. Närvisüsteem on teda sisse lülitanud ja kogu tervik toimib selle alusel.

Primaarne informatsioon - Minul ei ole õigust, Mina ei saa, Mina ei tohi, Mina ei või, Minule ei ole lubatud, Mina ei ole, Minul ei ole. Korraga kõik see, milles Mina olen vale olnud, mida Mina olen valesti teinud.

Mis siis, et ei ole, ei pea, on õigus, et saan – see ei loe ega lähe arvesse, sest midagi muud ja kuidagi teisiti on, plaadina, tagataustal käimas. Meeletu kogus ise ennast kohustavat ja kinnitavat informatsiooni, mis ei tõuse päevavalguse sisse ega saa avatud, et seda läbi vaadata – seega ei saa seda muuta, sinna informatsiooni juurde anda ega ole võimalik ise ennast mõista.

See, mida ja kuidas möödunus ei olnud – vaimne tasand on avaram, teadlikum, tervikut haaravam/ nägevam - Mina olen enese väärtushinnangud ja põhi mõtted – Mina ei pea sellisena/ sel moel ennast ära tõestama – Mina olen Mina ka siis, kui valin oleva hetke järgi, oleva aja mõistmise järgi, enesele vajalikuna/ loomulikuna ja Minul ei ole, sellisele Minule, avalikkuses nähtavat tõestust, et Mina ei ole, sest Mina olen.

Mina ei kao, Mina ei muutu, kui Mind koheldakse, näidatakse, nimetatakse nii nagu keegi teine valib seda teha – see on tema tase, tema teadlikkus, tema vajadus, tema eesmärk, tema informatsioon, et ise ennast kogeda, näha ja nähtavaks teha.

Tegelikkus – Mina, iseendana, olin olemas juba enese möödunus, kuid siis ei valitud seda näha, näidata ega Mind, sellele vastavalt, kohelda, sest teisel oli olemas oma eesmärk, oma vajadus – miks Mina olin selline nagu tema Mind nägi, näitas, kohtles.

Teine ei tahtnud, et Mina oleksin teine, näeksin ja teaksin ennast teisena, teisel moel – tema vajas õigust, võimalust öelda sõnu, elada ennast välja, teha nähtavaks sel moel ja sellisena nagu tema seda tegi. Tema vajadus, teda erutav ja rahuldav tegevus, keemilise muutuse esile kutsumine, sisemise segaduse välja valamine.

Ema rollis olnud inimene ei rääkinud Minu kohta tõtt, ei näidanud Mind õigesti, ei olnud Minuga aus – tema oli ise ennast rahuldav inimene. Tema ei kasvatanud inimest – tema kasvatas/ käsutas/ kasutas vahendit, käepärast olevat/ enesele kuuluvat vahendit.

See oli vägivald ja vähendamine – see ei olnud armastus, hoolivus, hoidmine, ausus, austus – see seal, Ema sõnades, silmades, tegudes, valikutes, hääle toonis, keha keeles, käe löögis ei olnud parim Mina ega enese vabadust/ võimalusi omav Mina.

See oli keegi, kes ei muutunud ega „paranenud”, sest teda vajati sellisena - kes valmistas pettumust, tõi kaasa häbi, andis põhjuse karistada, välja elada, välja valada – laps oli olnud vanema vastu halb – laps oli kurjast, sest tema ei tahtnud olla teistsugune/ tal ei olnud võimalik olla teistsugune – see oled Sina – oled ja jääd, sest Sina oled selline.

Enese ära tõestamine – usu, näe, tea, ütle, kinnita – Mina ei ole see, sest Mina olen teine. Vajadus olla enesest parem - möödunud aja laps saab teha, mis iganes, kuid ta ei saa, vägivaldses ja vähendavas keskkonnas, teistsuguse enese kinnitust ega suuda muuta endale osaks saavat.

Rahu ja tasakaalu puuduses oleva inimese sisselülitunud närvisüsteem annab talle teada, et ollakse samas situtasioonis, samas keskkonnas – Mina olen olnud vale = Mina pean tõestama, näitama, vältima, kuid Mina ei saa seda teha – Mina olen oma sammu juba teinud, Mina olen ennast juba nähtavaks teinud – Mina ei saa seda ära muuta.

Läbi enese aja kulgev kinnitus – Ema rollis olev inimene ei olnud võimeline ausat ja tõest informatsiooni taluma, kandma, välja andma, töötlema. Tema poolt tasakaalust välja viidud lood jõudsid tagasi möödunu kordamisele – sama tehnika, sama sõnavara, sama väljendus = Mina, nendes lugudes, olin tagasi – ei olnud vahet, mida ja kuidas oli olnud/ olin olnud – kõik oli sama – olin vale olnud, valesti teinud = Mind oli õigus ja põhjus kohelda, näha, näidata nii nagu tema seda valis teha.

Tegelikkus – mitte Mina ei olnud sama, vaid teise inimese piiratus, valikud, lahendused, tehnika, Minapilt olid samad. Ei saa olla konstruktiivset arutelu, koos tööd, terviku üle vaatamist, kui teine pool on destruktiivne, lõhkuv, vähendav, haiget tegev, vastutust vältiv. Tema õpitud käitumine ei tähenda Mind ega ole kunagi tähendanud ka.

Ärevuse tund, kui seisund - ennast rahustav/ välja lülitav/ tähelepanu mujale suunav/ muuga ametis olev – asendus, üle kirjutamine, vaigistamine, tasa lülitamine. Teada saadu ei ole loomulik, ei ole normaalne – Ema, Oma Lapsele, nii ei tee/ Ema, Oma Lapsele, nii ei taha = siis, kui teeb ja tahab, siis järelikult peab seda tegema – lapse pärast Ema teisiti ei saa, teisiti ei ole.

Siis, kui tunnistada üks informatsioon tõeseks, siis tuleb tunnistada teine informatsioon valeks – sest mõlemad ei saa, ühel ja samal ajal, tõesed olla – kuid, kes ütleb, kes lubab uskuda, õige valeks - Mina pean = Sina ei jäta Minule teist võimalust – Mina tahan = Mina vajan.

Kogu loole otsa vaatamine annab teada, milline informatsioon on tõene – kuid see tõde murrab Lapse – Minu Ema oli võimeline Minule sel moel tegema – ta ei peatunud, ei kahetsenud, ta ei vabandanud, ta ei olnud pimedas vihas, ta oli harjumuspäraselt, vajadustest kantuna – ta ei tahtnud Mind paremini näha, et Mind paremini kohelda.

Mina tahtsin teda paremana näha, et mitte tema tegudele vastavalt oma samme astuda. Minul oli raske vahe sisse teha, eemale hoida, vaikida, ära minna, ennast sulgeda – Mina tahtsin Emaga ühes olla, Ema käest tunnustust saada, Ema soojust kogeda – Mina vajasin ja tahtsin teistmoodi ühes olla – mitte kogeda, näha ja teada, kui halb tema elu oli, sest Mina olin olemas, et Mina olin selle sees olemas, et Mina rikkusin selle ära, et Mina olin tänamatu – et inimene kahetses Minule elu andmist.

Igavesti ei saa ennast ära petta, välja vabandada, teistmoodi uskuma sundida, oodata, ennast ära parandada ja tõestada – ei ole teist informatsiooni, on see, mis Minule/ teistele/ ühisesse kasutamiseks anti.

See, et mina ei tee, ei vali, ei pea õigeks - ei tähenda, et keegi teine ei saaks teha, õigeks pidada, valida - vahe on sõnumites ja nende kinnitustes - vahe on selles, mida inimene teada annab ja mille jaoks ta seda kasutab - armastav ja hooliv inimene ei vähenda seda, kellest ta hoolib ja keda armastab - armastus ja hoolimine on kantud teisest energiast, kui vähendamine ja vägivald - inimene, vägivalda kasutades, peaks astuma enese vastu ja muutma ennast, enesele vastupidiseks - see peaks temale endale halba ja haiget tegema, teda vähendama - inimene, kes naudib vähendamist ja õigustab vägivalla kasutamist, ei ole endale halba tegemas - ta on ennast rahuldamas ja enese energia taset tõstmas - temal on, peale sellist tegevust, parem olemine, parem enestunne.

Marianne

22.10.2026.a