Kui teine inimene on Minu oma! I - Hirm kaotada ja kaduda, sest kaotades ollakse ohver

 

Meie eludes on aegu, kus kohtume veel kord nende inimestega, kellega ühes oldud aeg jäi kunagi-kusagil pooleli. Tuldi teiste inimestena tagasi ja saadi uues ajas kokku, et kogeda aega, kuidas on olla, kui ollaksegi koos. Nendest inimestest hoiame kramplikult kinni. Nimetame neid enese omadeks siis, kui püüame neid hoida vaid enese jaoks. Selles kohas ja seal ajas olles on hirm kaotades kaduda.

Neist inimestest lahti laskmine tähendaks kõigile ja kõigele vabaduse lubamist, kuid selles kohas olles tundub see võimatuna, sest lahti laskmine tähendaks oma hirmu vabaks andmist. Seega on võimalus kogeda, et vabana olles, on kõigil võimalus vabalt valida st ise otsustada, kas olla koos või eraldi. Teadmatuse ees hirmu tundes, kogeme uuesti kaotuse kogemise hirmu – veel kaotamata oleme juba ette ära kaotanud ja nii me hoiame, kinnitume kramplikult ega peatu, et mõelda ja tunda läbi. Kardame ilma jäädes kaotada olemas oleva Maailma, et seda kaotades kaotame ise enda. Oleme kohas, kus võimalus olla see, kes ja millisena ihkame olla, on olemas ainult läbi teise olemas olemise – usume selle olevat tõese.

Inimene läheb ja astub, et kogeda seda, mille usub enda sammu valides ja tehes saavat versus koha peal olles nähakse, kuidas ja mis on, sest ollakse selles hetkes olemas – ei looda ette kujutist sellest, mida veel olemas ei ole – elatakse oma elu elavas hetkes.

Marianne

07.08.2020.a

Kui Sina tunned, siis Sina ei astu

Kui Sina tunned enese sees hirmu,

siis Sina otsid varju ja ei astu.

Kui Sina ei tunne ennast turvaliselt,

siis Sina kaitsed iseennast ja ei astu.

Kui Sina tunned valu või üksindust,

siis vajad Sina lohtust ja ei astu.

Kui Sina tunned viha või kadedust,

siis Sina tahad lõhkuda ja ei astu.

Enese tunnete sees olles

tegeled tundest tuleneva ülesandega

ja Sina ei astu.

Marianne

06.08.2020.a

Süütan valguse

Tänane lugu kannab järjekorranumbrit 1000 - see on pikk numbrite jada, väga mitmete erinevate päevade tee, on olnud ja olen olnud - need lood on minu aja hetked erinevate aegade sees ...

Süütan valguse, kui kuud ei ole taevas.

Süütan valguse, kui päike on pilvede varjus.

Süütan valguse, kui enese mõtete sisse ise olen ära eksinud.

Süütan valguse, kui lasen lahti ära olnust.

Süütan valguse, kui pühitsen iseenda olemas olemist.

Marianne

05.09.2020.a

Kui kutsub igatsus

Lähen ja tõusen kõrgele,

et minna eemale ja välja –

tahan vaadata üle ja kaugele,

et keeruline hetk

jätta oma elust välja ...

Marianne

04.08.2020.a

Millise õigusega ütled enesele sõnu, mis ei ole olnud tõesed

Inimeste eludes on hetki, kus täiesti tõsiselt tundub, et enam ei ole võimalik edasi elada. Ollakse oma tunnete sees ja tehakse otsus ära minna. Kord on igal inimesel aeg minna, see juhtub siis, kui ta teab, et käes on aeg minna. Kuid vahel valitakse ise hetk ja otsustakse lõpetada oma aeg siis, kui tegelikult tahetakse elada. Tahetakse, kuid ei saada – inimene tahab elada, kuid mitte oma elu elada. Otsustatakse minna, et vahetada olev elu ära, vahetada teise vastu välja.

Inimene astub ühest elust välja ja tuleb tagasi, et teise elu sees õppida ise ennast austama ja armastama. See tee on raske, isegi väga, sest kõige nö oma uute ja vanade lugude seas ja all süüdistab inimene iseennast, sest eelmiste elude mälestused on ühes Hingega inimese elus kaasas. Kuidas usaldada ennast hoidma seda, kes tegelikult ei hoidnud? Kuidas lubada endal olla tervik, kui tuleb iseendal ise ennast kontrollida – seda Mina, kes valis ära minna?

Ära minek ei olnud vaba astumine valgusesse, vaid füüsiliselt ja hingeliselt valus kogemus hetkest, mil inimene mõistis, et tagasiteed enam ei ole. Tema ise oleks võinud elada, sest veel oli alles aega, kuid tema ise otsustas teisiti valida. Vana keha tundis meeletut valu, sest see ei olnud rahus minemine, vaid meeleheitlik soov tagasipöörduda. Uus keha täidab endas Hinge mälestustega kohad, mis on vaimsete teemade füüsilised väljendused.

Oleks on igas hetkes süüdlase süüdistamine. Kuid, kui see süüdlane ollakse ise, siis iseenda ohvrina ei tunta armastust ja kuidas seda üldse õppida, kui väidetav enesearmastamine oli väga valusa lõpuga. Inimene ei julge iseennast armastada, sest ta tunneb, et tal ei ole ühelt poolt selleks õigust ega teisalt tahtmist, sest tema enese otsuse tagajärg on see, miks tema elab uues elus koos vana elu ülesandega. Seda küll teisel moel ja teiste kogemustega, kuid sisu ja tee kannavad sama mõtet – Luba endale armastus, Sinul on õigus olla armastus, Sina ise oled armastus Valges Valguses!

Eelmise elu valik oli üks kogemus, see oli otsus, mis tehti tunnete sees olles. See oli otsus, mis tehti selleks, et ise ennast aidata – anda enesele võimalus raskest kohast ära minna. Lahendus, mis seal oli lõplik, ei lõpetanud ometi mitte midagi ära, vaid Hingel tuli tagasi tulla, et kogeda seda, kuidas tema Inimesena õpib ise ennast armastama.

Marianne

03.08.2020.a

Sina tahad, et minevik muudaks olevikku

Kui olevas hetkes on keeruline, sest Sa ei tea veel vastust küsimusele - Kuidas edasi minna? - siis lähed oma mõtetes tagasi sinna kohta, kus usud teadvat, et just seal oli see põhjus Miks? on nii nagu on ja Sinul pole täna kerge ega hea oma elus olla.

Kui pühapildi ees seistes vaatad tagasi ära olnud aega ja ootad imet, et Sinu minevik muudaks end ja Sina saaksid tänases edasi minna – saaksid oma tahtmise.

Sina ise ei tea, kuidas astuda, sest Sina ei näe teed edasi ja oma elu elamise asemel anud mõtetes minevikku, et see muudaks olevikku, mida Sina ise täna muuta ei oska, kui Sina ei saa selle sees seda, mida uskusid end saavat.

Marianne

02.08.2020.a

Teise aja ootus

Inimesel on kasutada üks aeg. See on oma elu aeg, mis kestab selle algusest lõpuni välja. See on see aeg, mis on olemas. Ometi tahab inimene selle aja sees olles teist aega kogeda. Ta tahab aega, kus oleks teisiti. Tahab seda aega, kus tema saaks olla teisiti ja kogeda seda, mida ta usub olemas oleva aja sees mitte saavat. Inimene tahab vabadust valida ja teha seda, mida on võimalik valida siis, kui tema oleks vaba.

Kus ja millal on see aeg, kus inimene on ja saab olla vaba – selle teise aja sees usub ta seda olevat ...

Marianne

01.08.2020.a