Inimesena elamise väsimus hiilib ligi, kui see külg inimese
tegevusest, mida ta seostab iseendana olemisena ei saa väliselt
positiivset ega toetavat tähelepanu. Valus vaikus saadab ja
ümbritseb inimest, kui see, mida tema oskab ja saab Maailmale anda
ei kohta huvi ega leia vastust, siis tundub inimesele, et kuna tema
poolt tehtul ei nähta mõtet, et sellele positiivselt reageerida,
siis järelikult on tema ise mõttetu.
Ühiskonnas elades on välisel ootus sellele, mida saab inimene oma
elu elades teistele inimestele anda. Sellel, nö enda teistele
jagamisel on toetuse ja tähelepanu saamisel suurem tähtsus, kui
sellel, kas ja kuidas elab inimene oma elu iseendale sobival moel.
Inimese olulisus selgub mõõdetavate parameetrite järgi st kui
palju oldakse talle, tehtu eest, nõus nähtavat tasu maksma - „Tee
seda, mille eest tasutakse, sest siis tead, et seda on teistele vaja
– tee seda hästi ja rohkem, siis saad enam ning lisaks lunastad
loa ausalt aupaistes elada!”
Tehes seda, mida inimene seostab iseendaga, elades nii nagu tee tema
ees laotub ja kogedes oma raja olulisust iseendale, kuid saamata
teistelt tagasisidet ja tähelepanu, tunnebki inimene, et ta peab
iseendana olemise väljendumist õigustama ning ennast ära tõestades
kaitsma oma olemas olemist nende eest, kes tahavad, et igast
inimesest oleks oma elu elades nähtavat ning käegakatsutavat kasu
ja tulu kaasinimestele.
Leides iseennast on inimene elanud iseendaga rahus, kuid välise vastus, st positiivsest tähelepanust ilma jäämine ja ootus teha,
midagi tähendusrikast, sunnib teda enda ja oma tee õigsuses
kahtlema. Inimene tunneb survet ja sundust teha seda, mida tema ise
endale ei valiks, sest see tundub enda lõhkumise ja müümisena.
Inimene läheb katki, kui temale olulise iseendana elamise tulemuse
puhul ei ole tegu Maailma jaoks tasu võimaldava ja toetust leidva
hinnatud väärtusega. Inimese teeb katki üldlevinud „tõde” -
kui inimene teeb ja loob „õiget”, siis avanevad tema ees uksed
ning ta saab ülekullatud ja medalid – kõik vajalik voolab temani,
siruta ainult käsi ja võta vastu. Kui tasu ei tule ja tähelepanu
ei jagata, siis öeldakse, et vali uuesti ning leia see miski, mis
töötab, kus energia liigub kahes suunas – annad ja võtad, sest
saad, kuna antakse.
Inimest toetab see, kui ta saab, mitte peab, ise anda endale
soovitut, luua ise muutusi ja valida oma ellu seda, mis teda toetab,
et tasakaalustada isennast. Tiivad ja vabana elamise tunde annab see,
kui inimene ise saab valida endale väljundi ja selle eest saab
vastusena toetavat ning positiivset tähelepanu. Kui tehtu toetab
inimest, siis on ta ise ring, mis algab ja lõppeb inimesega. Kui
see, mida inimene teeb aitab ja toetab teda ennast ning viib edasi,
siis lahendades ühe teema avab ta uue ukse järgmisesse hetke ja
aega. Inimene on olemas, sest ta hoiab, toetab ja jagab endale
tähelepanu. Igal inimesel on oma ülesanne ja see, et ta seisab omal
kohal ning elab oma elu enda teed mööda käies on oluline tema enda
jaoks ja läbi selle välise jaoks. Suures ringis liigub energia,
sest see inimene e üks osa ringist on elus. Energia voolab, sest
inimese samm oma teel edasi viib samas ka suuremat ringi edasi - kõik on omavahel seotud, sest see, mis läheb välja, see jõuab ka tagasi ...
Marianne
18.08.2019.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar