Kahestuva kahetsuse mälestuse jälgedes

 

Tänases tean,

et kui Sina,

vaid oleksid valinud,

siis Sina oleksid saanud

mind näha ja näidata

sajal ja tuhandel erineval moel -

kõik need erinevad võimalused

olid eilses

ja on ka tänases minus olemas,

kuid Sina valisid enese järgi -

valisid mind vähendada

ja ka minu kohta valetada -

Sina ise valisid,

enese lugu esitledes -

tegeliku minu, 

selle loos sees, 

ära peita

ja teiseks nimetada.

Sinul oli olemas roll

ja Sinul olid olemas rollid -

Sina valisid mind näha nii,

et saaksid enesele kinnituse -

Sina näitasid, et mina olen,

et saaksid ise olemas olla,

Sina näitasid, et mina olen,

et ise mitte olemas olla -

väites mind olevat

Sina justkui lõid mind olema

ja ennast, Sinu sõnade järgi,

ka päriselt kogema ja nägema

ja sellega Sa kaotasid mind

enese kõrvalt ära -

mina ise kadusin,

sest kaotasin ennast ära.

Minuga seotud loos

olid Sa ära varjanud ausa ja eheda enese -

Sina olid valinud rollide Maailma -

inimesena olid teinud oma valiku,

mida hiljem, inimesena, 

enam endale ei valinud -

siis Sa kahetsesid -

kuid selle teekonna alguses

tahtsid rolli ja vajasid võimalusi

ja selleks kasutasid võimalust -

said lapse,

kes osutus

eraldi olevaks

ja isekaks iseendaks -

Sa ei saanud elu,

mida ootasid -

Sina said elu,

mis Sinu valikuga kaasnes

ja Sina ise endale elasid.

Sina, inimesena,

olid kohanud piire

ja elanud üle elamusi,

Sinu elus oli aset leidnud murranguid

ja olema saanud valusaid kogemusi -

selleks, et toime tulla

ja edasi elada -

andsid Sa enesele uue

vajadusel ka järgmise rolli -

Sa ei peatunud

ega vaadanud otsa enese osale loos -

Sina ei nõustunud eluga -

Sa jätsid kõrvale enese vastutuse loos -

Sa valisid rolli

ja ehitasid enese mineviku ja oleviku ringi,

et Sina saaksid,

selles rollis olevana,

õige ja parem olla

ja Sinu elu oleks talutav -

Sina lõid enesele Maailma,

milles see võimalikuks osutus

ja kasutasid selles olevaid

ja olevat,

et ise ennast,

rollis olevana,

enesele tagada.

Sa ei lasknud rollidest lahti -

Sa valisid enesele teisi lisaks -

Sina vahetasid oma nägusid

ja väljendusi -

hüppasid, kui kivilt kivile,

et jalgu mitte maha panna

ja enese jälgi mitte järele jätta –

Sa keeldusid astumast

ja nähtaval olemast inimesena,

kuigi elasid ja valisid

ikka ja jälle inimesena -

kuidas Sa ka püüdsid

ja proovisid -

Sina ja Sinu elu,

inimesena,

ei kadunud kuhugi -

Sinu enese jäljed jäid

aegade teele maha ja näha.

Siis, kui Sina tegid ära oma sammu

ja läbi selle tegid ennast nähtavaks,

siis mina oleksin võinud ja saanud

ära valida saja ja tuhande võimaluse hulgast,

kuidas olla ja sellesse suhtuda -

mina valisin selle tunde,

mis näitas minule,

minu mõistmise järgi,

minuga seonduvat.

Kuidas olla nii,

et ma lahendaksin mõistatuse,

kuidas olla nii,

et mina ise lahendaksin ennast,

kui mõistatust -

valisin tunde ja osutasin sellele tundele -

tunne oli olemas Sinu pärast,

sest mina nägin selles Sinu osa -

Sinu samm oli märkinud koha,

kuhu asetusid Sina.

Valisin tunde,

et anda Sinule teada,

mis minuga toimub

ja kuidas ennast tunnen -

see oli minu sõnum Sinule -

Sina vaatasid minule otsa

ja ütlesid täiesti tõsiselt,

et minuga seonduv ei puuduta Sind -

olin vale aadressi otsa komistanud -

olid oma rolli juba ära vahetanud.

Seal, kus oleme Meie,

on ka Sinul vastutus,

kuidas Sina oled ja Sina valid -

Sinu valik näitab kätte,

kas seisad rollina

ja otsid/ vajad

sellele rollile partnerit

ja nimetad valeks kõik selle,

mis ja kuidas

ei kõla kokku Sinu mänguga

või hoiad seda,

mis oleme Meie -

inimestena.

Otsa vaadates sellele tundele,

mis minus oli

ja väljudes rollide segadusest

ning pikalt kestnud emotsioonidest –

saan öelda,

et mina olin ja olen kurb.

Olen kurb sellepärast,

et meie ühise aja prügikasti viskasid,

et selle enese jaoks valeks nimetasid,

et Sina vajasid seda aega,

kui ajakapslit selleks,

et mind – mitte minuna,

vaid Sinu poolt väljavalitud

ja kokkupandu moel

selle sees alles hoida -

seda mind ikka ja jälle näidata

sellele osutada,

et enesele vajalik roll,

kui kroon ja troon,

jääks Sinule alles.

Olen kurb sellepärast,

et Sina ei hinda enese aega ega teekonda,

et Sina ei näe selles väärtust enese jaoks,

et Sina ei näe ennast ega mind inimesena,

kes kõndisid kõrvu ja alles õppisid elamist.

Olen kurb sellepärast,

et meie ei istunud,

rahu teinuna, maha

ega vaadanud tagasi ühiselt -

Sina ja Mina need seal olime Meie.

Mina väärtustan ja hindan

oma enese aega -

see oli ja on minul olemas

see olin ja see olen mina -

teist ei ole olnud

ja teist ei tule.

Võin ju häbeneda

ja saan ju süüd tunda

iseenda olemist

ja enese möödunu pärast,

kuid mida see aitab -

ära minemine ei lahenda,

ära peitmine ei kaota,

vaikimine ära ei kustuta.

Olemas olemine

on lahendus

ja on võimalus –

enese sammude

maa peale jätmine -

see on võimalus,

kuidas näha ise

ja näidata ühes olevatele,

kuidas olen enese möödunust õppinud -

olles mõistnud ennast ja enese möödunut -

ma ei valinud vahetada rolli,

vaid olin inimesena edasi kasvanud.

Edasi kasvava inimesena olemas olemine

on parim, mida saan valida

ja kuidas olevas olemas olla -

iseeendana,

kui inimesena

enese kasvamise üle uhkena - 

valguses kõndides,

Maailmale silma vaadates

ja pead püsti hoides

enese teel edasi astudes.

Marianne

01.02.2025.a