Peale üht väga valusalt raputavat aega oma elus, kui mulle selgus, et nö tasuta antud kingitused ei olnud andjale kingitus, vaid õigus minu üle kohtu mõista, olin otsustanud, et kõigele vastu võetule pean kohe vastu andma. Tänama ja looma tasakaalu enese ja Maailma vahel, sest tasuta kingitusi ei ole olemas. See teadmine ja oma otsusest kinnipidamine mõjutas isegi minu sünnipäeva.
Uskusin, et ka niisama antud kingituse eest tuleb hiljem maksta ja kui ma seda kohe ära ei tee, siis võetakse minult hiljem mingis muus kontekstis tasu ja seega võin kaotada selle, mida ei vahetaks vastu. Pean andma ära oma, kuigi mina ise ei küsinud ega valinud seda, mida ja miks anti. Ma ei uskunud, et saan kingitusi selle eest, mis on olnud ega selle eest, et olen olemas, sest mina ei olnud olnud väärtus andja silmis.
Antavat vastu võttes tänamine ja rõõmustamine selle üle, et kink oli minule vajalik ja mind hoidev, muutus, kui seisin varemete vahel – antava suurus oli olnud andjale liig – ta ei olnud enese jaoks piisavalt vastu saanud – olin tarbinud Tema Oma ära.
Kirjutasin loo energiate tasakaalust ja mõistsin vaba energia endale võtmise hinda, kuid minu enese sees kasvas see hirmuks ja paanikaks kohtades, kus minule ulatati kingitusena head sõnad või esemed. See oli usaldamatus võtta antav vastu, kui tagajärjed olid teadmata – mina ei tahtnud enam kaotada oma Maailma ega seista taas hetkes, kus ära olnu oli vale olnud.
Mina ise hoidsin hirmu enese sees alles, et mäletaksin ja kustutaksin kohe ülekaalu, paanika tuli sellest, et kunagi ei teadnud, kui palju pidin tasuma, et oleks piisav. Ma ei küsinud enam asju ega hetki, mille eest ei olnud valmis maksma, kuid elus tuleb ette neid kordi, kus ulatatakse küsimata – sünnipäev või mõne hea südame tänu või võimalus.
Kui ma kirjutasin seda lugu, siis tajusin, et surun huuled ja hambad kõvasti kokku – kehas oli vabastamata pinge. Mina ise olen ennast karistanud – Ära unusta, Ära võta, Ära usu – maksa kohe tagasi! - võttes olen vang seni, kuni andja on oma tõelised mõtted ja tunded avanud – pealispind ja sõnad ei olnud olnud tõde. Ma ei tundnud enam siirast rõõmu kingituste ja soovide üle – see oli vahetuskaup, mis pidi saama tasutud.
Vaba energia vastuvõtmine on raske koht, kui ise ei ole küsinud ega vastu andmas – ei ole nähtavat tasakaalu – ära olnu on ära olnud ja homne veel olemata – mille eest, siis tegelikult antakse ja mis see tegelikult minule maksma läheb?
Täna on minu sünnipäev. Hommikus seisin uue julgusega – Minul on õigus õnnitlused vastu võtta, sest täna on minu sünni päev! Ometi olen praegugi veel teel ega tea täpselt seda, mis on õige või vale, kuidas olla avatud ja rõõmustada selle üle, et on olemas inimesed, kes ka tegelikult soovivad head ja ei taha, mitte midagi selle eest vastu – kontrollist tuleneva harjumuse jõud on nii tugev, et hirm on vabalt hingata ...
Marianne
10.09.2020.a
SEOTUD LOOD:
Universumi kingitus, Sinu vastutus - vaba energia hulk Maailmaruumis
https://marianneannemariblogi.blogspot.com/2017/06/miks-voivad-parandused-ja-kingitused.html
Energiate Vahetus või Kellegi/ Millegi teenimine
https://marianneannemariblogi.blogspot.com/2017/09/energiate-vahetamine-voi-kellegi.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar