esmaspäev, 7. september 2020

Nimelised energiad II - Teekond ühes iseendaga iseendani - Maa

 


Inimene kasutab iseennast kui vahendit tegemaks ja saamaks seda, mida ta tahab. Mis on see, mida tema ise annab iseendale vastu? Kuidas ta hoiab ise ennast? Inimene tunneb, et tema on olemas ja temal on olemas – rohkem pole tähtis ega oluline küsida, et kaua ja kuidas. Ta on ja järelikult võib – teen ära, elan oma elu täna ära.

Alustades kogeb ja katsetab inimene, mis on see, mis on võimalik, kuidas, millal ja mis moodi ta toimib. Inimene avastab, et ta liigub ja toimetab, suudab, oskab ja jaksab. Inimene kasutab ennast täiel rinnal, et nautida oma elu elamist. Nautida neid võimalusi, mis on juba olemas ning samas mõtleb koguaeg juurde, mida ja kuidas ta veel tahab teha, et kogeda täiega elus olemise tunnet. See on vabadus, kus taevas on kättesaadavas kõrguses, kõik uksed avatud ja teed, kui vaibad ootele laotatud – mine, ole ja ela.

Ise ennast kasutades kulutab inimene ise ennast, kulutab läbi ja katki, kui ei kuula ega anna enesele vastu, et ise ennast hoida – töökorras hoida. Inimene annab küll vastu, kuid seda, mis teeb mõnu ja maitseb hea ning on huvitav kogeda – enese tahtmiste vajadused on määrava tähtsusega.

Kasutades ja kulutades seab keha järjest väiksemaid piire, mille sees saab inimene liikuda. Maailm ja võimalused muutuvad kitsamaks, enam ei ole võimalik saada ja teha kõike, sest keha takistab. Lõpuks jääb inimene ise endaga kahekesi, piir algab ja lõppeb temaga – mõte ja kujutlus võivad lennata kaugele ja kõrgele, kuid tegelikkus toob valusalt keha sisse tagasi – enam ei saa minna. Keha vangistab InimHinge paigale – olema kohal koha peal – on aeg olla ja kuulata, et hoida alles need viimased võimalused, mis on järele jäänud.

Milline ja kus on piir selle vahel, mida ja kuidas on võimalik valida ja teha ning see, mis on hea - see sõltub olemas olemise vaatenurgast. Inimene ei hoia ennast, ta kaitseb ja katsetab iseennast ja selle teostamiseks kasutab ta ise ennast, et saavutada oma eesmärgid. Inimene on enese jaoks füüsiline vahend, keda kasutada iseenda haiget saanud Mina kaitsmiseks. Ta valib teha seda ja olla selline, millisena saab ta hoida ennast kaitsvad piirid ümber enese ning teostada ennast kohas, mis tagab soovitud tulemuse. Inimene ei tee koostööd iseendaga – ta kasvatab ennast lõpuni pingutades ja toites massi, arendab vaimset plaani, kuid keha jääb kõrvale ressursina, mille kohus on suuta ja väljavedada.

Jah, inimene kasutab iseennast, kasutades kõike seda, mis temal ja temas olemas on, et elada oma elu ja parimal võimalikul moel oma teel Inimesena kasvades luua iseennast. Kuid, kuidas valida teha nii, et mitte kasutada ära oma võimalused kaitstes ise enese Mina, vaid olla tervikuna olles võimalus olemas olla – hoida ise ennast mitte selleks, et tunda või mitte tunda, vaid sellepärast, et ollakse olemas hinnalise kingitusena iseenese jaoks – seni kaua kuni inimene on olemas, seni kaua saab ta olla ja kogeda – seni kaua on temal alles võimalused ja vabadus valida, kuidas ja millisena elada oma elu.


Marianne

07.09.2020.a



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar