Sina, kes Sa seisad kikivarvul oma kuristiku serval või köiel balansseerid ega julge hingata ootuses. Tahad teha järgmise, esimese sammu, et astuda vabaduse sisse – Sinul on võimalus, kuidas Sina ise saad aidata iseennast. Võta muusika ühes ja mine tantsi looduse sees. Liigu nii nagu Sina ise just sel hetkel soovid – vabalt ja loovalt. Kuula iseennast, looduse hääli ja muusikat. Loo liikudes side iseenda ja Maailmaga. Kuula enese südamerütmi ja tantsi enese viisil – loo side ise endaga. Ela läbi ja enese seest välja oma tunded. Nimeta need nimedega.
Tunnete energia on jõud, mis on voolanud ja pulbitsenud Sinu sees ilma juhtimiseta. Kasvatamist kogedes ei ole Sina kuulanud iseennast ega võtnud vastu vastutust iseendana kasvamise ees. Sina ei ole õppinud iseenda energiaid juhtima. Sina oled raamide sisse sündinuna liikunud kaasa reeglite ja teiste sõnadega. Tantsi nüüd iseenese tantsu, see on Sinu enese hääl ja sõnad – mine ja loo ise ennast – mina ja tee tööd iseendaga ise endaga ühes olles.
Tean, et Sina ei taha. Sinu sees kasvab trots – see on Sinu enese kaitse. Kõneled enese sees - „Kui mina nüüd lähen ja olen, siis, kas on sellel üldse mõtet? Kui olen nii nagu olen, siis on nii nagu on!”
Astu samm, pane muusika mängima. Kuula ja lihtsalt ole. Natukene nagu tahaksid minna rütmiga kaasa, et olla ja proovida. Tee samm ja liigu täpselt nii nagu oled – liigu nii nagu Sina ise seda oled. Muusika on teejuht, mis viib Sind endaga ühes – loob Maailma, mille sees Sina saad olla. Muusika on väljaspool Sind ja samas on ta ka Sinu sees – te olete ühes – liigud rütmiga kaasa. Sa kõnnid julgemalt ja tahad nüüd proovida, kuidas on, kui oled ühte moodi või sead end teisiti. Liikumine muusikas tundub huvitav ja köitev – Sina naudid iseenese liikumist.
Sina lähed teele enese sisse ja näed uksi – enese sisse suletud uksi. Sinus kasvab soov avada lukustatud uksed, lasta vabaks salatud lood. Tuua tuulega ühes maru enese sisse, et heita varjud enese seest välja. Liigud kiiremini ja jõuliselt. Kasvatad energiana tuhisedes pöördeid. Mitte miski ei seisa enam paigal – kõik Sinu sees mäsleb ja püüab ennast lahti rebides vabaduse poole. Sinu sammud kõlavad, kui plahvatused – see, mis oli hämaruse varjus, see on nüüd valguse käes.
Sa trambid jalgu, sest tahad, kuid ometi ei taha, sest Sina ei saa – Sinus on valu, on hirm ja on ennast varjav pimedus. On hinge kraapiv kuivus, ei saa hingata, sest vett ei ole. Sina ei saa tagasi astuda ja teed edasi veel ei näe. Oled paigas, püsid paiga peal kinni. Siis, keerad Sina ise, iseennast ringi – Sina olid enese peegelpildi sees vangis. Jalad on maas, kuid pea käib ringi – on tasakaalutus, sest nurka, millest Sina Maailma vaatasid, ei ole enam. Sina oled sirgunud ja seisad omil jalgeil. Sinu Maailmapilt on värve muutnud – Sina ise oled iseennast otseks keeranud.
Veel vajad Sa tormakust ja trotsi enese sisse, et iseennast vastu võttes veel vastu astuda. Tiivad laperdavad, sest veel pole päris selge, kuidas ja millal. Sina mõistad, et oskad lennata, kuid veel vajab harjumist mõte, et veel vajad harjutamist - kohe ei saa, sest kohe ei ole. Sina liigud ja lendad, tantsid ja liugled Maailma sees iseendana. Aeg voolab ja energia Sinu sees rahuneb. Toetad jalad maha ja kasvad juurtena maast üles. Sinu käed, kui oksad ulatuvad taeva – oled ilmapuu. Sinu selgroog on tee, mida mööda kõnnid juure algusest ülespoole – tõused enese sees üles, kõrgemale – valguse poole.
Energia voolab, on värvid ja on elu – see on Sinu elu. Rahuned ja tasaned. Hoiad kätega enese ümbert kinni. Sina hoiad ise ennast. Õõtsud muusikaga ühes – oled hoitud. Oled iseenda poolt hoitud, sest Sina ise oled iseennast üles leidnud. Armastuse hell puudutus on soe paitus, mis hoiab Sind enese embuses. Olles sees oled ka väljas, olles all oled ka üleval – Sina oled kõiksuse igavikuline Aeg – Sina oled, sest Sina olid ja Sina saad olema – Valge Valguse energia Alguse Allikaga ühes.
Marianne
17.09.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar