- hei, minä täällä ja sinä siellä -

Milliste ja kelle määratud reeglite ja standardite järgi peab inimene suutma õigesti õige olla? Mis saab siis, kui indiviid ei oska olla veel õige, kuid määrib sellega kollektiivi näo? Öeldakse – ära tee seda, milleks ei ole oskusi – st suudad ja oskad küll, kuid mitte piisavalt õieti – eksid, teed vigu ja sellest saab üldine Maailm vale värvingu ja selle tulemusel jääb teistele teistest vale mulje.

Õige olemise reegel - üldsuse tähelepanu on suunatud vigadele, mitte inimese panusele. See, mis kogumist väljaspool on inimesele iseloomulik ja omane, muutub koos olles veaks ja sellest saab koorem teistele. Neile teistele, kes tahavad, et säiliks veatus ja puhtus, et nende endi väline nägu oleks puhas.

Iga inimese poolt antav on koosolijate jaoks oma kaaluga ja seni, kuni see kaalub üles vead, on kõik nagu hästi. Kuid, kui saadav muutub väärtusetumaks, siis juhtub sama selle inimesega – koos olijad ei taha teda enese keskele, sest see viib ka nende maine alla. Inimestes on hirm, et koos olles nende väärtus ja nägu ei ole enese teha, sest neil on üldine nimetaja, mis justkui tähendaks, et kui üks on kuidagi teine ja teistest liiga erinev, siis kõik need, kes on koos, ongi seal sellised.

Teistes kasvas hirm selle ees, et mina võin määrida neid ja nemad ei saa seda ennetada, sest mina olen juba nuppu vajutanud. Neis kasvanud hirm, sundis neid suurendama kontrolli minu sõnade üle, et vältida valesid tulemusi. Minu sees kasvas hirm, et olles täna valesti, mina jäängi valesti – mina ei saa seda muuta, sest täna mina ei oska soome keeles vigadeta kirjutada. Ei olnud enam kindlust selles, et võin olla ja võin ka eksida, sest see ei olnud määrav - vead omandasid suurem kaalu, kui minu poolt loodav – oluline oli juba olemas, minu välja arvamine või tahaplaanile lükkamine ei oleks enam karavani peatanud.

Küsisin taas otse – Milline vabadus mul alles on - kui vaba ma oma sõnades olen – kas enne, nende lehel avaldamist, tuleb saada heakskiit ja lasta teostada kontroll? Leiti lahendus – postitusi avaldades märgin ära, kus on minu sõnad – eraldi olles võin teha seda, mida tahan, kuid avalikkuse ees, koos teistega olla, kasutan väljendit - hei, minä täällä ja sinä siellä – et kõik teised teaksid, kelle omad need vead on...

Marianne

16.06.2020.a