Laps,
kelle vajadusi seati kahtluse alla, kellele keelati, keda vähendati,
keda sunniti, ise, ennast kontrollima ja piirama – kohtas teise
inimese poolt maha märgitud/ märgitavaid piire – inimene piiras
inimest, et anda, ise, endale ruumi, vabadust, aega, võimalusi,
ressursse – vähendades lähedust, lõpetades ühendatust – Mina
ei pea seda, mida ja kuidas Mina, ise, ei ole endale valinud.
Inimene,
kes valis saada lapse, ei valinud kõiki neid hetki ja kohti, mil
tema ja temaga seonduv, tema poolt loodu ja hoitav ei kuulunud
iseendale – lapse ja lapsega seonduvad vajadused ei mahtunud ära,
takistasid, keelasid, muutsid inimese elu - ei saanud iseenda moodi,
ei saanud, ainult, iseendale.
Mina
– Mina ka – Minule ka – Mina olen tähtis, Mina olen oluline,
Minul(e) on vajalik – Mina tahan, siin ja praegu – Mina vajasin
juba eile – Mina ei nõustu - Minaaaaaaa a a a
Iseenda
õiguste ja vajaduste eest võitleja ei teadvusta enese tegevust –
tema tegeleb tagajärjega – enese viha, solvumise, kaotuse,
kurbuse, kadeduse tunnete energiaga – tunded kirjeldavad inimese
vajadusi ja soove, kuid kuna need sõnumid tulevad/ korduvad lapse
tegevuse järgselt, lapse tegevusega ühes, siis peab vanem neid
lapse süüks ja seega ka lapse kohuseks teha nii, et vanem ei peaks
kogema, tundma, nägema pealt, kuidas laps võtab vähemaks, küsib
isekalt, teeb ise seisvalt.
Minuga,
Minule, Minul = laps tegi, oli – laps on põhjus. Mina sean paika
oma piirid. Mina õpetan last. Mina olen see Kes määrab, kontrollib
– Minust ei saa mööda minna – Minuga peab arvestama. Inimene
vastustab inimese, inimene keelab inimest – vanema roll ja ühendus
lapsega kaotavad mõtte ja tähenduse – igaüks peab seisma enese
eest.
Siis,
kui inimene, vanema rollis olevana, tõmbab piiri Lapse ette ja
keelab/ keeldub lapsele vajaminevast, siis lõhub ta algse rollide
ühenduse ja jätab lapse üksinda vana Maailma lavale, vanemat
tagasi ootama ja vajama.
Vanem
loob uue lava ja uue ühenduse – uutel alustel ja uuel moel – ta
nimetab lapse rolli – Sina oled Isekas, Laisk, Vähem, Rumal, Loll,
Tänamatu, Lohakas, Väärakas, jne – et ise olla, enesele
vajaminev väljendus, võimalus, lahendus – Mina, selline,
sellisena, sel moel.
On
tavaline, et inimene tõestab ise ennast, enesele ja Maailmale, vägivalda ja vähendamist kasutades –
selle jaoks, et üks saaks tõusta, peab teine langema – kõige
parem on seda teha intensiivset ja mitmekülgset tähelepanu
kasutades – see mõjub kõige paremini. Inimene kasutab seda, mida
on ise kogenud, pealt näinud, mille on ise omandanud.
Inimene,
kes vajab muutust, enese informatsiooni väljas – ise enesele
antus, ise enese kasutuses olevas, Maailmas olevas, Maailma poolt
edastavas – on ise pööranud tähelepanu, temale on pööratud
tähelepanu – inimene kogub kokku ja reageerib vastavalt osaks
saavale/ enese tõlgendusele/ enese Minale.
Inimene,
kes tunneb ja näeb ennast vähemana – siis, kui laps tahab Minult
seda, mis on Minu = siis laps osatab, vähendab, kontrollib, muudab –
inimene ise näeb ja kogeb ennast, võrdluses, vähemana = laps teeb
seda, mis kinnitab Vanema rolli, positsiooni – laps on võtnud Minu
koha endale – Mina tõestan, et Mina olen olemas – Mina võtan
oma koha tagasi.
Oma
koha tagasi võtmiseks, ja lapse, vale koha pealt, kõrvaldamiseks,
on vaja tähelepanu – Mina vajan, kindlat ja konkreetsest
tähelepanu, mis kinnitab Mind, selles kohas/ süsteemis – Mina ise
annan selle endale – Mina suunan, lapse, seda, Minule, andma.
Olles
see laps, keda on, korduvalt, vägivaldselt vähendatud – tähendab
olemist inimene, kelle infobaas on täis enese kohta käivat
informatsiooni – Mina selline, sellisena, sel moel – vähem, veel
vähem, vale, eksinu.
Vähendamine
tähendab paigast ära süsteemi – kogu lugu on ühes küljes,
teist poolt ära kaotades. Inimene, enese elu tasakaalus elavana,
vajab enese headust, ilus, võimalusi, tarkust, osavust, lahkust –
inimene vajab ennast, kui tervikut.
Vägivaldse
vähendamise käsitluse osaliseks saanu vajab enese tõe teist poolt
– seda elulistel põhjustel – et Mina saaksin teisega koos olla,
et Mind ei saadetaks ära, et Mind ei hüljataks, et Mind koheldaks
lahkelt, soojalt, toetavalt - et Minuga arvestatakse, Minu vajadusest lähtuvalt - Mina saan pissile minna, Minul on õigus võtta süüa, Minu keha hääli/ välimust ei kommenteerita, halvustavalt/ välja naervalt, jne.
Selles
vajaduses räägivad osaks saanud külmus, üksindus, kõrvale/ välja
jäetus – kõik see, mida inimene arvab lõppevat/ ära muudetavat
siis, kui tema saavutab teistsuguse iseenda – parema, õigema,
normaalsema, teisega, õigel moel, arvestava.
Süsteemid
ei muutu, kuna ja kuni nende toimimiseks ja nendes toimetamiseks
vajaminevad/ õiged tehnikad ei muutu – inimesed jäävad selle
juurde, mis neid aitab, mida nemad oskavad/ mõistavad/ tahavad
kasutada.
Vägivaldne ja vähendav süsteem on üles ehitatud nii, et vajaminevat tähelepanu antakse jao pärast, selle saab ära võtta, selle andmisest saab keelduda, sellele saab seada tingimused – see tähendab, et see, kes kaalub kellegi teis(t)e Mina üles, see jääb enesele vajaminevast tähelepanust ilma – seda ei jätku temale, tema kohapeal seda ei kasutata, seda valitakse muuta ja vältida.
See
tähendab, et vähendatu jääb vajama, otsima, juurde looma
informatsiooni, mille alusel saab temale pöörata teistsuguse
tähelepanu, mille alusel on, temal, õigus teistsuguseks
kohtlemiseks, teistsuguse tähelepanu osaliseks saamiseks, teistsuguse läheduse kogemiseks. See tähendab, et temast on saanud tähelepanust sõltuvuses olev inimene.
Ilmneb
eluline vajadus – Minul on vaja, Mina ei tee nalja. Kuid selle
vajaduse kirjutab üle, järgmisel hetkel, enesele teada antu - Minul
ei ole, veel, vaja – Mina just käisin - Mina, veel, ei pea –
Mina saan ilma hakkama – Mina ei tahagi.
Vajadus
on reaalne, kuid selle järgi tegutsemise asemel järgneb tõrge –
inimene ise ütleb endale, kuidas/ mida tema tohib/ peab/ tahab/
vajab. Inimese kompuuter on seatud järgima mingeid põhimõtteid,
mis suunavad teda valima, mitte tegelikkuse alusel, vaid ise ennast
keelates, piirates, reguleerides.
Vaimne
aju kahjustus – pikaajalise manipulatsiooni tulemus. Minul ei ole
vaja, Mina saan ilma, Minul ei ole = Mina ei tohi/ Mina ei saa = Mina
tekitan probleemi, häirin kedagi, teen ennast nähtavaks, võtan
vähemaks, teen liiga, kasutan teisele kuuluvat.
Oli
tõsi möödunus, kuid aegu hiljem ei ole kedagi, keda häirida või
ei ole karta, et tähelepanu saaks äratatud, karistust kaasa
toovana. Inimene on üksinda, iseendaga ja ta kasutab, endiselt,
möödunu põhimõtteid. Ilmnenud vajadus ei tähenda, et sellele
peab vajaduse põhiselt reageerima. Vajaduse järgimise üle saab
otsustada – Mina ei pea, Minul ei ole, Minul ei ole vaja – Mina
saan hakkama, Mina pean vastu, Mina unustan ära, Mina talun.
Möödunu
kogemused. Peab luba küsima, peab luba ootama, peab salaja ja
nähtamatuna olema – võidakse keelduda, küsitavaks pidada,
valetajaks nimetada, tagasi saata. Siis, kui luba ei anta, siis peab
talumisega toime tulema – vot, mida Mina teen, kui Minul on, kuid
luba ei ole – tuleb ära kannatada, enese mõtted mujale juhtida,
millegi muuga tegeleda, ära unustada, üle kirjutada. Siis, kui ei
lubata, siis hakkab ise endas kahtlus ärkama – Mina mõtlen välja,
tahan tähelepanu, ei ole Sõnale kuulekas.
Siit
tulebki harjumus – enesele sisse harjutatu – siis, kui vajadusele
reageerimine vajab otsustavust, kuhugi minekut, tähelepanu kaasavat,
selget välja ütlemist, kellegi poole pöördumist, rahalisi
kulutusi – siis tuleb, automaatselt, kasutusele asendus, tähelepanu
kõrvale juhtimine – see toimib väga sujuvalt, väga loomulikult –
enese tähelepanu äratamata.
Siit
tulebki harjumus anda enesele teada – Mina ei mõelnud tõsiselt,
Mina eksisin, Mina liialdasin, ei ole tähtis, saan ilma hakkama,
kunagi hiljem, Mina unustan ära – iseenda ja oma vajaduse
vähendamine – Minul/ Minule ei ole vaja.
Möödunu
kogemused. Oli öö, oli päev – toast välja minemine oli ärevaks
tegev – Mina ei taha kohata reaktsiooni, Mina ei taha seada ennast
ohtu, Mina ei tea, mis Mind ees ootab - enese voodis, enese toas, on
rahu ja vaikus – ühises, teise territooriumil, olen ohus, kätte
saadav, nähtav – Mind peatatakse, Mind keelatakse, Minu peale karjutakse/ Mind vaadatakse vihaselt – Mina ei saa, Mina ei tohi.
Meeletu
kogus tasa lülitamisi, valeks nimetamisi, ära keelamisi, vaikima
kohustamisi, taluma suunamisi – Sinul ei ole vaja, Sinul ei saa
olla, Sina mõtlesid välja, Sina tahad tähelepanu saada.
Kajana
järgnemas, nõustumine - Minule ei ole vaja, Minul ei saa olla, Mina
mõtlesin välja, Mina tahan tähelepanu saada – nagu robot,
kordamas „tegelikkust” – mis siis, et jalad on ristis, pisarad
on voolamas, valu on valus, kõht on tühi.
Uskumine
- Minu vajadus/ küsimus/ soov on välja mõeldud selleks, et teist
segada/ häirida = tahtlikult olemine/ tegemine nii, et teine peab
pöörama oma tähelepanu Minule, Minuga seonduvale – Mina tuletan
ennast meelde – Mina annan teada, et olen olemas ega ole selleks
luba küsinud – Mina astusin teise territooriumile, võtsin ära
tema isikliku aja, segasin ära tema ise olemise – näitasin, et ei
pea teada oluliseks, sest ei küsinud ega oodanud luba – kodus, kus
elasin.
Sina
oled ennast tähtsaks teinud = Sina tahad seda, mis ei kuulu Sinule.
Tahad, et Sind vaadataks, kuulataks, et Sinule antaks = Sina tahad
kehtestada Oma tingimused ja seada sisse Oma reeglid – Kes Sina
selline oled, et seda teed/ Kes andis Sinule õiguse seda teha/
tahta?
Sina
tahad seda, mis võtab Minult vähemaks = teed Minule, oma olemas
olemise ja tahtmistega, liiga, tüli, häbi. Enese tegevusega kaotad
Minu Mina ära – aset leiab võimuvõitlus - Mina olen, siin, see
Kes ütleb, millal ja kuidas ja kas üldse!!! – Sina oled Eikeegi –
Sinul ei ole õigusi, ei ole õigust, siin/ Minult, midagi tahta –
Kas said aru, kas jõudis kohale!
Väga
raske ja keeruline on olla laps, kelle olemas olemine ja isiklikud
vajadused teevad teisele tüli ja nende jaoks peab luba küsima,
õiget aega ootama. Kogemustest õpitu - Minul ei ole õigust -
tahta, et teine Minuga arvestaks. Kuid Mina olen olemas = Minuga
tuleb arvestada – Mina ei saa ennast ära kaotada – Minu
vajadused ei kao ära = Minul tuleb, jälle, ennast nähtavaks ja
teatavaks teha – Mina, jälle, eksin/ ületan teise piire.
Vajadus,
mis on inimesele loomulik – Mina vajan tähelepanu = et Minuga
arvestataks, et Minu olulisust kinnitataks - Mina olen olemas - Mina
näen seda kinnitust ja Mina saan sellest aru – Minu vajadust,
minna pissile/ küsida süüa/ tahta tähelepanu, et küsida
vajaminevat, mõistetakse ja sellele reageeritakse, Minu vajaduse
põhiselt.
Pissile
mineku vältimine, söögi otsimise/ ostmise/ vastu võtmise
tühistamine, vajaminevast loobumine, olulisest keeldumine, vajaduste
küsitavaks pööramine - on kõik ühe ja sama mustri osad – enese
peatamine, enese tasa lülitamine, enesele mitte vajamine, enesele
keelamine, olulisest ära ütlemine, enese teelt kõrvale astumine.
Kõige
selle taga on suurem ja sügavam kogemus – Minu vajadus, millega ei
arvestata – turvatunde vajadus – on olnud hirm, ehmatus, kaotus –
on vajadus läheduse ja ühes olemise järgi – Minule ei ole vaja
seda, mida Mina vajan – Mina ei vaja, ei otsi, ei küsi = sest
Minul ei ole selleks õigust ega põhjust – Minul ei ole seda,
kelleltki küsida.
Kas
Sina tahad tähelepanu – küsimus, mis peaks olema täiesti
asjakohane – kas Sina tahad, et Sind kuulataks, mõistetaks,
toetataks – kõlab vägivaldses keskkonnas tapvalt – Ei, Mina ei
taha tähelepanu = Mind ei pea kohtlema vähendavalt, karistavalt,
välja naervalt, hukka mõistvalt.
Vägivaldses
keskkonnas on sõnadel, ja nendega kaasneval, teistsugused tähendused
– Kas Sina tahad tähelepanu! = Kas Sina norid tüli/ kas Sina
tahad rusikat maitsta/ miks Sina topid ennast Minu ellu/ kas Sina
hakkad jälle Minu ajusid nussima/ miks Sa ei võiks mujal olla, ise
endaga toime tulle, Mind rahule jätta!!!!!
Kompuutri
kokku jooksmine – Mina tahan ja vajan tähelepanu – lahendust
vajavale teemale/ olukorrale – kuid Mina ei taha ega vaja
tähelepanu Minu isikule – et kas olen teise poole pöördumise
välja teeninud, selle vääriline, selleks õige isik, selleks õige aja valinud.
Siis,
kui küsimus – Kas Sina tahad tähelepanu! – toob kaasa,
automaatse, eituse, enesetõestuse – et Ei, ei taha ning samal ajal
on hirmu sööst, ärevuse kaos, paanikahoog. Siis see tähendab, et
küsimuse esitamise viis ja selle välja ütlemisega kaasnev
intonatsioon andsid teada, mille jaoks küsimus esitati – ja seega
kõlas vastuseks – EI - Ei sellist tähelepanu Mina ei küsinud ega
taha – Mina ei taha sellist kontakti ega sel moel Minule pööratud
tähelepanu.
Enese
sees oleva vajaduse täitmine on, kui põhjatu tühjuse täitmine
siis, kui on olemas ja endiselt kehtib informatsioon, millega vajadus
kaasneb – enese sees on olemas kogemus/ informatsioon, mis kinnitab
enesega seotud tõde.
See
on tõde, mille teevad avalikuks ja nähtavaks, kellegi sõnad,
pilgud, hääl, keha keel - Sina ei ole oluline, oled üle, Sind ei
ole vaja, Sina pead ära minema, Sina ära siia tule, Sina oled
tähtsusetu, Sinul ei ole vajadust, Sinul ei ole õigust nõuda, Sina
oled Ei-keegi jne.
Sina
nõuad – tähendab vägivaldses keskkonnas inimese tegevusele
osutamist ja sellele hinnangu andmist – inimene, kes vajab, midagi
elulist – inimene, kes vajab seda, mida tema saab läbi teise –
inimene, kes tahab saadavat, kuid seda teisiti/ teistsugusena –
saab teada, et tema nõuab teiselt = see tähendab, et tema õigused, enese vajaduse väljendusele ja iseoma teadmisest teada andmine, on
teise vastu ülekohtused, üle piiride minevad, keelatud, kohatud.
Sina
nõuad – vägivaldses keskkonnas kasvanud/ elav inimene saab aru,
et – tema peab ootama/ tema peab loa saama/ tema peab vastu võtma
selle, mis antakse/ tema peab nõustuma sellega, kuidas ja millal
temale vajaminev antakse/ tema peab olema tänulik selle eest, mis ja
kuidas tuleb läbi teise – tahe, midagi teha, kuidagi olla, midagi
anda peab tulema teiselt – teist ei tohi sundida.
Sina
nõuad - vägivaldses keskkonnas kasvanud/ elav inimene saab aru, et
- nõustumine koos olla, samas olijat/ elavat näha – ühist ruumi
jagada, ühes ruumis olemist taluda – peab tulema enne, kui tema
tohib sinna minna ja seal olla – ei tohi teha isetegevust – tuleb
küsida, oodata, õiget hetke tabada, märkamatuks jääda.
On
sage, et vägivaldses keskkonnas tõuseb torm siis, kui laps teeb,
räägib ja on ise – näitab välja enese tahtmist, olemist –
vanemale on see, kui punane rätik härjale – Mina ei kontrolli
olukorda, Minust minnakse mööda, Minuga ei arvestata, Minu käest
luba ei küsita, Mina olen Eikeegi – Mina panen oma sõna maksma,
Mina olen oluline, Minuga tuleb arvestada – Mina kontrollin
olukorda, enese ressursse, Mina ise otsustan enese valikute ja
kohustuste täitmise üle – kellele, kuidas, millal, mida – Mind
ei sunnita selleks.
Siit
järgnebki korrale kutsuv ja õiges järjekorras käivat õpetav
käsitlus – Sina oled vähem – Mina olen Olulisem – Minuga
tuleb arvestada – ei ole õigust Minust mööda minna – Mind
käsutada. Siit järgnebki kajana kordamine – Minul ei ole vaja,
Mina ootan, keegi teine on tähtsam, Mina ei ole luba saanud.
Inimene,
kes ei ole mõistnud enesega toimuvat – isiklikud vajadused, iseoma
aeg, enese ressursid – miinus poole peal. Minule jäävad
tagajärjed, kust Mina võtan, miks Mina pean andma ja tegema – kes
Minule annab, kuidas Mina saan – iga nõudmine näitab - kuidas
Mina pean, jälle – kuidas Minule jääb vähem – kuidas Mina ei
saa puhata, ise olla.
Lihtne
ja loogiline, eluga kaasnev – kuid – suur inimene on kaotanud ära
teadmise – laps on Minu enda valik/ lapsel ei ole, kedagi teist/
laps saab läbi Minu/ lapsel on oma vajadused – laps on inimene,
temal on õigus enesemääramisele – ta ei mõtle ennast välja ega
tee nimme, et Minu elu raskemaks teha – Mina reageerin, sest Mina
olen väsinud, üksinda, kohustustega, jne.
Suur
inimene ei ole pannud, teadlikult, paika piire, mida tema, inimesena
vanema rollis olevana, hoiab – Mina ise annan selle, teise,
hoolitsen selle eest ja Mina arvestan lapsega – laps on see, kes
teab, oskab öelda, kogeb – Mina saadan teda, tema teekonnal.
Selle
asemel on inimene rollina – ta annab siis ja selle, milleks näeb
vajadust, mida peab õigeks, millal temale sobib – kuid siis, kui
laps on ise ja see häirib vanemat, siis annab inimene teada oma
piiridest – Mina, Sinu jaoks, ei pea – Sinul ei ole õigust Minu
käest tahta – Sina, Mind, ei käsuta – Minu kodu/ ressursid ei
allu Sinu reeglitele, kontrollile.
Sellel
hetkel, kui see piir saab tõmmatud, siis katkeb lapse ja vanema
seotus – inimene märgib maha piiri, teise inimese ette – laps,
kes on vähem, kes on seotud, kes ei saa ise, kelle jaoks ei ole,
kedagi teist – see laps jääb üksinda – temast ei piisa –
tema rollist ei piisa – tema peab ostma/ vahetama/ hankima endale
selle, mida ja kuidas tema ise ei saa.
Temast
saab enese müüja ja enese vajaduste vähendaja – Minul ei ole
vaja, Mina ei taha, Minul ei ole õigust/ põhjust = Mina ei saa
seda/ teist endale, ise, anda/ tagada/ osta/ võimaldada – Mina
sõltun teisest.
Senikaua,
kuni selline kogemus jääb suletuks – jääb avamatuks, läbi
töötamatuks, mõistetamatuks valuks ja kurbuseks – senikaua
„unustab” laps oma vajadused – ta teeb sedasama, mida möödunus
õppis tegema – mis siis, et ta on suur ning saab ja otsustab ise –
kellegi teise vajadused tulevad enne, kelleltki tuleb luba küsida/
oodata, keegi teine teab tema vajadusi/ soove paremini – enese vajadustest ei tohi märku anda, need tuleb
tahaplaanile jätta, ülekirjutada.
See
tähendab, et möödunud aja laps elab, endiselt, vähendava ja
olulisuse tõestamistega tegelevas keskkonnas – ta ei ole võrdne,
ta ei saa olla võrdne – ta saab selle, mille jaoks temal on
ressurssi ja seda siis, kui keegi teine, kes on olulisem, kes vajab
rohkem, on oma saanud, on temale loa andnud.
Aegu
on erinevaid ja vahel on võimalused piiratud ja kõigile ei jätku
samal moel – KUID – inimene ei mõista möödunu käsitlusega
kaasnenut ja sellele järgnenut – enese piiramist, ka nendes asjades
ja siis, kui seda tegema ei pea – pissile minekut, söögi
lubamist, vajaduste välja ütlemist ja sõnastamist – alustades
iseendast – Mina tean, mida ja kuidas Mina tahan, vajan, soovin,
unistan – Mina, ise, ei valeta endale/ Mina, ise, ei vähenda
ennast/ Mina, ise, ei kirjuta ennast üle – Mina, ise, räägin ja tean
tõtt.
Siis, kui Minul on häda, siis Mina ei hoia seda tagasi ega keela, endale, vetsu minemist - Mina lähen esimesel võimalusel. Siis, kui Minul on mingi vajadus, soov, siis otsin selleks lahendust ja võtan selle eesmärgiks.
Mina olen võrdne - Minu vajadused on sama olulised, kui teis(t)e omad - neid ei pea ära kaotama, vähendama, tahaplaanile jätma - suurena mõistan, et vahel tuleb jagada ühist nii, et kõik ei saa kohe ega täies ulatuses ning mingil hetkel tuleb teha valikuid.
Kuid oluline on peamine - Minu vajadused on sama olulised - see, et kohe ja praegu ei saa, ei tähenda, et Mina oleksin vähem ja vale - see on möödunu kaja - möödunus pidin, ise, ennast piirama, lõpetama vajamise, keelama endale - seda Minuga manipuleerinud suure valikutes ja piirides.
Need piirid ja valikud ei arvestanud Minu huve ega käinud kokku Minu õigustega - need olid mõeldud Mind vähendama ja takistama - seda selleks, et teisele jääks ruumi ja ressursse, mida too ei tahtnud Minuga jagada, Minule vajamineval hetkel.