Võttes raamatu kätte ja seda lugedes, lihtsalt ollakse, vajutakse
teise maailma ja kõnnitakse kaasa. Lugusid lugudes ei tunta vajadust
ega kohustust midagi teha – on lihtsalt olemine, sest midagi muuta
ega ümber teha ei saa – see lugu on valmis.
Inimestega ühes ja seltsis olles tundub, et tuleb kuidagi olla ja
midagi teha – peab reageerima mingil moel, sest teine inimene on ju
olemas. On teadmine, et ei saa ega või lihtsalt olla, sest lugu on
alles pooleli. Me ei taha lihtsalt lugeda teist või anda ennast
lugeda – tegevusse astudes on tahtmine kirjutada enda või teise lugu ise edasi.
Marianne
28.06.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar