Minul tuleb ise enda eest hoolitseda – Mina olen üksinda – see teadmine on, kui sügav kuristik, mis haigutab jalgade ees – tee on peatunud sellesse kohta ja nüüd tuleb midagi teha ja kuidagi olla – väikene laps peab ise otsustama, millise sammu, millal ja kuhu tema teeb – kogu vastutus lasub temal endal – tema enda elu sõltub temast endast.
Maailm peaks olema põnevust täis ja avastamise indu pakkuv seiklus. Kuid siis, kui inimese ellujäämise reziim on käivitunud, vajab ta enesele pidet – inimene vajab teadmist, et temal on olemas piirid, mille sees on temal turvaline – nende sees ta ei pea ekslema, oma kohta otsima, raskustega kohtuma, üksinda olema, välja jääma, vägivalda/ vähendamist kogema – tema saab olla rahus, sest temal on rahu olemas – Minu Maailm on turvaline - Mina olen turvalises kohas.
Laps, kes on kasvanud ebaturvalises keskkonnas, kus tema enda ülesandeks on hoolitseda ise enda vajaduste ja meelerahu eest – teha seda, mis on vanema/ suure inimese ülesanne. Sellel lapsel tuleb otsida oma vajadustele lahendused, mis teda aitavad ja väljendused, mis teda hukka ei saada. Sellel lapsel tuleb leida/ anda endale turvaline koht. Sellel lapsel tuleb seada enese ümber kaitsvad piirid ja hoida ohud, endast, eemal.
Laps tähistab ja hoiab ise enese Maailma piire ja just see tähendab tema elu suurimat valu – laps, kes peab olema ise – hoiab oma Maailma sees ka neid, kes ei peaks sinna sisepiiri kuuluma – oma teadmistes on laps Oma vanema(te)ga/ lähedastega üks – nemad kuuluvad lapsega kokku – laps kuulub nendega kokku.
See tähendab, et laps on andnud endale ülesande, mida temal on võimatu täita – ta peab looma turvalise ruumi, kuid selle sisse ta arvestab inimesed, kes teevad temale haiget, ütlevad temast lahti, jätavad ta üksinda ja hooletusse – laps vajab nende inimeste eest kaitset, kuid tema ise hoiab neid enese lähedal – Mina pilt, kui energeetiline lõks, tähendab seda, et laps jaoks ei ole mitte ühtegi turvalist paika olemas – ka enese sees mitte.
Sageli toob see kaasa võimetuse enese sees olla – haiget tegevad inimesed on liiga lähedal ja kõiges kaasas – nende hääled, sõnad, pilgud, nimetamised, teod – korduvad, kõlavad, kestavad lapse sees – laps peab astuma enese seest välja ja otsima ennast ümbritsevast Maailmast koha, kuhu valu, hirmu, ärevuse eest pakku pääseda.
See laps on kasvanud reaalsuses, mis tähendab kogemusi, millest teda oleks saanud säästa ja päästa. Temaga oldi ja tema ümber oldi, kuid sageli oli see üksindus ja välja jäetud olemine – otsi ise oma tee, lahenda ise oma teemad ära. Need ei olnud, ainult, vaimse tasandi raskused, vaid elementaarne – söök, puhtus, riided, reaalseid vajadusi lahendada aitavad vahendid, wc-s käimine, tõene informatsioon.
Üle oma jõu, üle oma oskuste, üle oma teadmiste, üle oma võimaluste – siis, kui Mina tahan, siis tuleb Minul otsida endale lahendus, kuidas – siis, kui Mina vajan, siis tuleb Minul otsida endale võimalus, millisel moel. Kuid, kuidas seda teha, kui endal ei ole, kui ise ei oska, ise ei kõnni, ise ei saa, luba ei ole, ära on võetud?
Enese eest hoolitsemine on raske - kui ei ole sööki - kui on söök, kuid lusikas ei seisa peos – kui riided ei kuuletu - kui ei ole/ ei tohi vetsu - kui lööva rusika ja pihta lendavate sõnade eest ei pääse pakku – kui riided on seljast võetud ja midagi ei ole võimalik võtta ümber - kui ei pääse lahti siduma sõlme, mis vabastaks rippuma jäänud keha – kui alasti enese ümber kõrguvad nõgesed, jne, jne, jne.
Puudu jääb see vahe lüli, kes aitaks ulatuda, kogeda, vabaneda, lahendada. Sageli see vahe lüli on olemas, kuid too seisab ja vaatab pealt, keeldub, naerab välja, läheb minema – oled, ole siis ise.
Minuga ei arvestata – Mind nähtakse, Minuga räägitakse – kuid Mind nagu ei olekski olemas. Piir on maha märgitud, tegelikkus välja näidatud – Sinu elu on selline, otsi endale oma tee – ela oma elu ise.
See on korduv kogemus – siis, kui Mina lähen ennast meelde tuletama/ siis, kui Mina teen ennast nähtavaks – siis see häirib teist, siis see tõstatab küsimused – Mida Sina tahad/ Mida Sinule on vaja = Miks Sina oled olemas, Miks Sina segad = Miks Sa ei võiks ise hakkama saada.
Küsimused, mis ei ole küsimised – need on informatsiooni edastused, küsimustesse vormituna – Mina ei taha, et Sina, Mind, segad – Mina ei oodanud Sind, siia – Mina ei taha Sinuga tegeleda – Mina tahan üksinda/ kellegi teisega olla – Mine siit ära – Mine tegele ise endaga.
Isikliku elu kogemused tähendavad, et ka aegu hiljem seisab suur inimene valiku tegemise kohas – kas Mina tuletan ennast meelde ja ütlen välja oma tahtmise/ vajaduse või Mina vaikin ja olen ise. Olla või mitte olla.
Valiku tegemise raskuse põhjus – kumba tulemust Mina olen valmis taluma – kas olema ise, algusest peale, teades oma võimalusi ette või ennast nähtavaks teinuna ja endale vajaminevat küsinuna, kohtan teise reaktsiooni – välja paistab vastus - Ole ise, Ära tule, Mina ei anna, Sina ei saa, Hoia eemale!
Kaalumise koht – Mina tean, et ise ei saa/ üksinda ei pea – teine saaks, teisel on võimalus, teine on kohustatud – kuid siis, kui Mina ei küsi, siis ei saa Minu osaks – siis Mina ei näe seda, millise tundega teine Mind kohtab, mil moel Minust mõtleb, millisena näeb, mil moel valib, millise valiku teeb – informatsioon ja reaktsioon, millega Mina toime ei tule.
Miks Sina Mind rahule ei jäta? Mis Sinul jälle vaja on? Kaua Sa võid Minu närvidele käia? = Mina ei häiri = Mina hoian ära, Mina hoian eemale, Mina hoian, enese teemad, endale = Mina jätan, ise, ennast, enesele vajaminevast, ilma.
Kõige all on teadmine – teine ju teab Minu olemas olemisest – teine on kuulnud Minu vajadusest – teine on näinud Minu abitust – teine teab enese kohustusi – kuid tema ei arvesta sellega. Teine valib neid teadmisi mitte kasutada – ta laseb sellel olemas olla nii nagu seda ei oleks/ see ei puudutaks teda – kuid Mina saan ju läbi teise, teise kohustus on aidata, teine saab vahendada.
Suur on valinud ja ehitanud Maailma, milles laps elab – laps on suure valik, kuid see, kuidas laps selles, Maailmas, toime tuleb ja toimetab, see suurt ei huvita – las laps kobab pimeduses, las ta kogeb ja valutab, las leiutab lahendusi, mis ei ole eluterved. Elagu oma elu, mille ta on saanud – olgu selle eest tänulik.
Vastutust võttev vanem annab last ümbritsevasse keskkonda lapse kohta käiva teabe – See on Minu laps – teie, see ja too – laps on üks, Meie hulgast. Temaga tuleb käituda sel moel, teda tuleb kohelda sel viisil = temal peab Meiega hea olema.
Lapse kõrval mitte seisev vanem häbeneb, vihkab, eirab, väldib, vastustab lapsega seotust – Mina ei ole tema teenija – temal ei ole õigust Mind käsutada – Mina ei pea tema järgi jooksma. Mina lähen ära, kui lapsega seonduv tähelepanu puudutab Mind. Mina vaigistan lapse, et Minul oleks vähem tegemist, teemasid.
Ega inimest ümber ei kasvata – kui temas ei ole, kui tema vabast tahtest ei vali, kui tema on ära otsustanud – siis see on nii. Lapsel tuleb suureks kasvada – ise endaga seonduva eest vastutus võtta – Mina ei jää keskkonda, kus Minu vajadused, abi küsimised, kohtavad vaikust, eiramist, otsest keeldumist, vägivaldseid valikuid.
Mina ei vali tuletada ennast meelde ega minna teise juurde, et näida ühes olevana – Mina teen teadliku otsuses – teine ei kuulu Minu Maailma – Minu sees on turvaline, sest see olen ainult Mina ise.
Elades ja kasvades vägivaldses ja vähendavas keskkonnas teeb laps ise endale kahju, sest tema omandab mõttemustrid, uskumused, harjumused, sõltuvused – et ise ennast säästa ja päästa, lahendada ja kaotada.
Elades, ühes kindlas keskkonnas, saab lapsele selgeks selle dünaamika – ta vaikib, ei otsi abi, talub, hoiab endale – laps teab, et tema ei saa abi ega leia mõistmist. Vahel laps usub, et tema kujutab endale oma vajadusi ette. Vahel laps usub, et tema – rääkides tõtt – valetab. Laps teab, et tema ise põhjustas enesele osaks saava – tema ei olnud abi välja teeninud, tema pidigi sel moel kogema.
Nagu olekski, tema puhul, õige ja vajalik – kogemusi kinnitav informatsioon, mida laps ise kasutab. Laps ei oska teiste inimeste valikuid tegelikust enesest ära lahutada – siis, kui teine ei vali, ei tähenda see, et lapsel ei oleks vajadusi, õigusi – temal on, kuid temal tuleb pöörduda selle inimese poole, kes teda aitab, kuulab, mõistab, toetab.
On kuri tegu, kui suur inimene suunab ja sunnib last uskuma, et tolle vajadused on väljamõeldised, lapse informatsioon vale ja tähelepanu otsimine, valu tundmine ja välja näitamine tsirkuse tegemine. Julmus, ükskõiksus, teadlikult abita jätmine - Mina olin ja olen normaalne - Mina vajasin abi ja tuge - seda ei kinnitatud ega tunnistatud ja see oli sel moel valinud inimese teadlik ja tahtlik otsus.
On erinevas vanuses inimlapse asi kasutada enese käsutuses olevat informatsiooni ja teha selle alusel enese valikud ja sammud. On palju kergem teada, et Mina olen ja teen ise – vaba ja selge valikuna, kui see, et on olemas inimene, kellel tuleks toetada ja kelle asi oleks aidata.
See, teise poole vaatamine ja teiselt ootamine/ vajamine – suunab oma tähelepanu enese teelt ära – ootama, küsima, vajama, ostma, et saada ja kogeda - leiutama ja looma võimalusi, kuidas seda võimalikuks teha.
Sõltuvuslik harjumus, mis toob kaasa viltu kasvamise, enesesse mitte uskumise, enese potentsiaali sulgemise, allumise, enese müümise/ muutmise/ vaigistamise - ka enese hävituslikud mõtted, kuna keskkond ei muutu, teine ei muuda.
Inimene, kes on läinud oma valust ja üksindusest mööda, kuna on pidanud olevas hetkes hakkama saama – see inimene ei istunud maha ega tundnud läbi oma tegelikke tundeid – ei seda hirmu, ehmatust, valu, häbi, üksindust, mida ta koges – see inimene on jätkanud, vaigistatuna, tummana, solvununa, kadedana, vihasena – abi ja sõnumid enesele kaasneva tegelikkusega kohtumisel.
Minu elu ei ole karistus ega eksitus, et kusagil on õige variant või kunagi muutub õigeks – see on selline – kellegi teise sammude ja Minu enda sammude astumise tagajärjena.
Tähelepanu konkretiseerimine – Minul on teema, mis ootab lahendust – mida Mina saan teha, et jõuda enese eesmärgini.
Lahendada tegelik teema, ei tähenda, et tuleb otsida seda, kes aitaks või peab vaatama seda, kes ei aita ega nimeta - süüdistavalt/ tähelepanu äratavalt/ viha alles hoidvalt/ solvununa oodates - seda, kellega kaasnes.
Mina, Mina ise – võimalus proovida enese samme, oskusi, teadmisi – muidu ei oleks see võimalik – teisiti ei saaks Mina teada ega kogeda - just ja täpselt sel moel saan, Mina, inimesena kasvada.
Kunagi ja mingil hetkel, ehk, on võimalik jõuda ka lihtsa tänuni - Aitäh! et andsid Minule võimaluse, oma samme proovida ja ise seisvust kogeda.
Marianne
01.09.2026.a
