kolmapäev, 3. juuni 2020

Ma ei ole Sinu käest lahti lasknud ega Sind ära kaotanud






Me võitleme iseenda nimel ja eest ning astume vastu oma koha hoidmise pärast - me teeme seda kõike, sest usume end üksinda olevat. Usume, et kui tunneme ennast üksikuna ja näeme end üksinda seisvat, siis on meil vaja enese jaoks olla kõik see, mida meil nähtavalt olemas ei ole ning enda sees puudu tunneme olevat.

Me usume, et oleme üksi, sest mitte keegi ei ole ega saa olla meiega, meie elu sees ühes. Kanname iseennast, kui õrnahabrast koormat, keda tuleb hoida ja kaitsta – üksi olemisest saab iseenda jaoks ise olemise tugevus ja alustala. End üksikuna tundvast inimesest saab habras klaas, kelle ümber ehitada kangekaelsuse ja ISE olemise müürid, et hoida iseennast varjul – ise hoida ennast eraldi ja üksinda.

Meie ise kasvatame ennast nii suureks, et ei näe enam iseendast mööda ja seega, ei ulatu teisi südamega kuulama ega nägema – me täidame iseendaga kogu oma Maailma ja ainult meie ise mahume sinna ära.


Marianne

03.06.2020.a

Kommentaare ei ole: