Me
võitleme iseenda nimel ja eest ning astume vastu oma koha hoidmise
pärast - me teeme seda kõike, sest usume end üksinda olevat.
Usume, et kui tunneme ennast üksikuna ja näeme end üksinda
seisvat, siis on meil vaja enese jaoks olla kõik see, mida meil
nähtavalt olemas ei ole ning enda sees puudu tunneme olevat.
Me
usume, et oleme üksi, sest mitte keegi ei ole ega saa olla meiega,
meie elu sees ühes. Kanname iseennast, kui õrnahabrast koormat,
keda tuleb hoida ja kaitsta – üksi olemisest saab iseenda jaoks
ise olemise tugevus ja alustala. End üksikuna tundvast inimesest saab habras
klaas, kelle ümber ehitada kangekaelsuse ja ISE olemise müürid,
et hoida iseennast varjul – ise hoida ennast eraldi ja üksinda.
Meie
ise kasvatame ennast nii suureks, et ei näe enam iseendast mööda
ja seega, ei ulatu teisi südamega kuulama ega nägema – me täidame
iseendaga kogu oma Maailma ja ainult meie ise mahume sinna ära.
Marianne
03.06.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar