Tahame
saada seda, mida ei saanud seal, kus pidime selle saama – seisame
ise paigal ja hoiame möödunust kinni, sest tahame juba ära olnut
muuta – saavutada soovitud tulemus otsa saanud ajas. Olime enese
jaoks valmis mõelnud tee, millel kõndides oleksime pidanud jõudma oodatud
tulemuseni. Kuid, oh üllatust, meie soov ei täitunud. Oma jonnakusega
jäime lugu kordama. Seda tehes heitsime ise ennast vastu kinnist
ust, et avada iseendale enesega tee.
Meil
endil oleme olemas meie ise ja kui me eile või täna ei osanud läbi
enda luua seda, mida soovisime, siis tuleb meil astuda ja kogeda ise
ennast teisiti. Küsime endalt – Mis see on, mida selleks tegema
peab? Kuidas olla teisiti? - jõuame otsusele, et teistmoodi olemise jaoks peab järelikult
midagi muutma – kuid Kus? ja Kuidas? Millest tuleb lahti lasta, et vahetada või ära anda? Kas
me peame loobuma olevast ja ütlema, et me enam ei taha ise ennast
omada – peame tahtma seda, mida meie ise ei taha – meie ei taha,
sest me ei saa – meie tunded, meie sees, on tõketena meil ees.
Teisiti
tegemine – teisiti on tegemine seda, mida saab ja on võimalik täna
teha – pööramine minevikust olevikku ja elama käesolevas hetkes
kõige sellega, mis täna läbi iseenda on võimalik luua. Ära
olnust lahti laskmine – see annab tiivad ja kerguse edasi minna. Me läheme ja oleme ühes kõige sellega, mis täna Maailmas on ja me ei otsi seda, kuhu me tahtsime jõuda, vaid vaatame teed, mis meile tänases päevas jalge alla laotub.
Marianne
04.06.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar