Karistuste jäljed

 

Siis kui,

Sina ja Mina vahel,

tõuseb tüli -

puhkeb tõsine riid,

siis lendavad sõnad

ja välja purskuvad väljendid -

Sina olid ... ,

Sina tegid ... ,

Sina oled ... ,

Sina alati ... ,

Sina taas ... .

Kui on segadus -

segane paigalseis,

siis tunded on tõusnud

et teist nahutada

ja kohutada -

enese kannatuste eest

kätte maksta.

Kõlavad süüdistused,

välja öeldakse tõed,

ettenäidatakse valed,

nimetatakse tegemata tööd,

kirja pannakse iseloomustused,

valena olemise

ja paha tegemise kinnitused.

Inimeste Maailmad

katki kukuvad -

sõnad haiget teevad -

need sügavalt haavavad.

Kui teine nii ütleb,

kui teine sel moel mõtleb,

kui teine sellisena väljendub,

siis mida see tähendab -

mida see endaga kaasa toob,

kui teise kannatus katkeb,

kui teise tunnetepiir

enam ei pea

ja see kõik,

mis varjus hoitud

välja voolab

ja üle kallab.

Inimene hirmu tunneb,

ta iseenda pärast kardab -

„Kas saan karistada,

kas millestki jään ilma,

kas midagi tuleb ära anda,

kas pannakse nurka,

kas jäetakse üksinda?

Esimese ehmatusega

aetakse tagasi -

võta oma sõnad tagasi,

mina ei ole nii teinud

ega sel moel mõelnud -

see tulemus

ei ole minu sammude tagajärg -

mina ei ole selline.

Ennast kaitstes

teist süüdistatakse -

temas vigu nähakse

ja taas tõestatakse

tõed ette näidatakse,

valed paljastatakse -

ise oled,

ise tegid,

ise Sina selle enesele küsisid -

hoopis Sina ise

kõige põhjus

ja viga oled -

Sina tühjast

tüli üles keerutad.

Ei taha keegi

jääda alla -

olla teise sõnade all

ja otsuste ohver.

Kui sõnad on kõlanud,

siis justkui valelt

oleks inimene tabatud -

ta on paljaks võetud

ja alasti seisma jäetud -

„Mina ei ole selline,

mina ei taha olla selline -

see kild on minust,

see joon on minust,

see omadus on ka minust,

see harjumus on ka veel minust -

on saamatus ja on oskamatus,

on hoolimatus ja on isekus -

see olen Mina ise -

see kõik on minus olemas -

ei saa eitada.”

Kui tulist kartulit

pihkude vahel hüpitatakse -

sellist Mina

mina ei taha -

ei taha,

et mind

sellisena nähakse.

See,

et kunagi olin

või eile tegin

ja uuesti võiksin teha,

ei tähenda,

et olen Halb

või Paha -

mina olen inimene.

Hei, kuule,

näe olengi,

tõesti

vahel teengi,

vot, kus mind,

vahel käitungi

ja teisal väljendungi -

vahel ja natukene,

tõele au andes

ei kogu see aeg.

Ei tee tahtlikult

ega pahas meeles,

et teine kannataks

ja kui tegin,

mis haiget

või liiga tegi,

siis vastutuse võtan

ja vabandust palun.

Tule,

maha istume

ja koos arutame,

kuidas on hea

meile mõlemale,

et edasi olla ühes

ja koos kõndida teel -

meie oleme seda väärt.

Marianne

21.10.2023.a