neljapäev, 26. oktoober 2023

Kiusatu teekond iseendani III

 


Inimene on see, kes tahab. Sageli tahab ta endale seda, mida tal ei ole. Inimene tahab, et saada kogeda – tunda tunnet, mis loob teda nii, et tal on selles hetkes enam, kui oli enne saamist. Öeldakse, et tahtmine on taevariik – saamine on iseasi. Unistuses võib olla kõik, mida soovitakse, kuid päriselus ootab ees tegelikkus ja sageli ei saa seda olematuks muuta, sest need, kes ja see, mis on saanud olema, need ja see on olemas – inimesel tuleb vastutada oma tahtmiste tagajärgede eest.

Üks suur tahtmine on see, kui naised tahavad lapsi. Mehed ikka ka, kuid enamjaolt on see naiste teema, sest nende kõhus kasvab ja nemad sünnitavad. Lapsed on miski, keda soovitakse, et midagi kogeda või saada. Tahetakse, et saaks olema ja lapsed saavadki olema. Hoolimata ettetulevast on algus ikkagi kordades lihtsam, kui edasine – siis kui on päriselt olemas see, kes on ise enese moodi ja keda ei saa tagastada ega ümber vahetada.

Unistuste sinilind kaotab argises päevas suled ja lennuvõime – ressursid piiravad – enese arvelt andmine vähendab väärtust. Siis, kui enam ei jaksata. Siis, kui ei ole enam tahtmist, sest olev tuleb enese arvelt ja miski ega keegi ei tee elamist kergemaks. Minevik on möödapäästmatus kauguses ja tulevik ei näi toovat paremat, siis võib ja saab üle ema huulte libiseda sõnad – Kui Sind ei oleks olemas ... siis ... !

Laps kuuleb ema sõnu – tajub nende taguseid tundeid – näeb ema raskust – ta võtab koorma kanda, sest ta ei saa oma ema elu kergendada – ta on olemas. Sõnad – Kui mind ei oleks olemas?!. - maitsevad kibedalt ja hirmsalt. Kuidas soovida enese mitte olemas olemist. Kuidas olla, kui on teada, et ei taheta, kuid ollakse edasi? Kuidas tunda enesest rõõmu, kui enese sünd ja olemas olemine on kaasa toonud kahju – olemas olemine on vähendanud seda, kes andis elu? Miks ma olen – kelle jaoks ma pean olema?

Minu enesekaotuse põhi on ikka väga sügav olnud, sest pidasin õigustatuks, et sel moel nagu on olnud, on olnud õige. Uskusin, et jah, mina olen see, kelle kohal ja olemas olemine võtab teistelt vähemaks. Ükskõik, mida ma tegin, sellest ei piisanud, et luua kergust enese teele. Uskusin, et olingi ära kasutaja, ebaõige, armastust mitte vääriv, kellel tuli headus ja hoidmine välja teenida ning kui ei tahetud, et oleksin ühes, siis tuli ära minna – ennast ära kaotada. Mina ei saanud sellest nõiaringist välja - uskusin, et see, kuidas mind koheldi, oli tagajärg – minu süü – ma ei väärinud enamat, sest minus puudus väärtus.

Ema oli vaadanud last, kui süüdlast – kõik see, mida ta koges valena ja ebaõigena, oli olemas tolle lapse pärast – laps ei olnud kingitus, vaid kahju tegija. Ema vaatas ja ütles, sest temas olid tunded, mida ei olnud hea kogeda. Ema ei tegelenud oma tunnetega ega lahendanud neid ära – ta ei vaadanud enese osa loos – tema enda tahtmine oli algus ja põhjus. Laps oli tahtmise tagajärg. Laps tuli ja on iseendana ning elu temaga ühes on kahe koostöö, mitte ühe poole pidev andmine ega teise poolne andja ära kasutamine – mõlemad on andnud ja mõlemad on saanud.

Need inimesed, kes loovad enesele oma maailma, mis erineb olemas olevast ja hoiavad „valed” inimesed enesest eemale ning lahutavad eneste elu kaheks – on elu valega ja on elu iseendaga – üks on pealesunnitud kohustus, sest see teine elu on õige, sest seal on vabadus – nemad varjavad ennast oma tunnete eest. Nad vajavad kaitset ja töötavat lahendust, mis päästaks neid valede tunnete käest. Nende lahendus on lõhkuda valega siduv ühendus, et kaotada vale oma elust – lõplikult.

Kui laps on väike ja ta ei tea, mida ja miks ta tunneb, siis ta väljendab tunde välja, et saada tagasisidet – mõistetava sõnumi - mis see on, mis ja miks temaga toimub. Üsna sageli on nii, et vanematel pole aega, vahel ka oskust või tahtmist, et olla vanem, kes toetab lapse teekonda kasvamisel iseendani. Enese mõistmise ja kuulamise oskust – Mina ei taha, sest mina tahan! See on töö iseendaga, et leida vastused küsimustele - miks tahan, kas see on enese või kellegi teise soov - miks ei taha, kas see on enese või kellegi teise soovi tagajärjega kohtumine – kohustus alluda või tuleb enese olev vastu võtta.

Tunnetega mitte toime tulevat last nimetatakse sageli jonnivaks ja teda käsitletakse – antakse kommi, ostetakse mänguasi, lõpetatakse vastutuse võtmise „koolitus”, kuid teda pannakse ka nurka, kästakse vait olla, jäetakse, millestki olulisest ilma, lüüakse sõnadega ja/või füüsiliselt. Ühel moel antakse lapsele teadmine, et tema saab maailma enesele meelepäraseks tahta – teisel moel saab laps kogemuse, et tema ema, isa või keegi teine oluline täiskasvanu saab maailma enesele meelepäraseks tahta. Kuuletuvad inimesed ja jonnivad täiskasvanud. Ei ole üksteisega arvestamist ega teineteise austamist.

Seega on olemas täiskasvanud, kes on õppinud, et maailma ja iseennast tuleb muuta, kui kõrval on teine, kes ei tule oma tunnetega toime. Seega on olemas täiskasvanud, kes on kogenud, et maailma ja teisi saab panna ennast muutma, kui tema ei taha oma tunnetega tegeleda. Mõlemal moel on olemas keegi, kes kannatab – on keegi, kes peab olema sellisena või tegema seda, kes ta ise ei ole või mida tema ise ei taha. On olemas see keegi, kes on ühinenud mänguga ja võtnud vastutuse teise tunnete eest endale – tema on põhjus – teise tundemina on tema olemas olemise tagajärg.

Need, kes on ise loonud või kelle jaoks on kujundatud olemas olevat sobivaks, on kallutatud maailmade valitsejad, kes jätavad teistele vähem, sest nemad peavad saama selle, mida nemad vajavad. Need on väikeste ja suurte riikide diktaatorid, kes ütlevad ja näitavad ette, kuidas peab nende jaoks olema ja, kes karistavad neid, kes ei kuuletu ega tee vajamineval moel. Kui vaja, siis kirjutatakse ka ajalugu ümber, kästakse hävitada need, kes valeks nimetatud. Kõrvalolijatelt nõutakse kuulekust ja küsimusi esitamata järgimist.

Need, kes ei taha tegeleda oma tunnetega, näitavad olemas oleva põhjuseks teise süü – tolle teise pärast – too teine ei jätnud teist valikut. Nemad vajavad, et on olemas keegi, kes oleks vähem ja, et seda teist saab näidata vähemana. Sageli, peale „huvitavaid” õppetunde, võtabki see, keda on vähendatud, omaks, et tema ongi kõike seda, mida talle omistatakse ja tema süüks pannakse. Teine ju ütleb – teine ju teab. Valel tuleb olla õige – tolle teise jaoks – kaotada enesest teise tundeid kasvatavad omadused, tegevused, olemised, tahtmised, väljendid – kõik see, mis teeb endast iseenda.

Inimesel, kellel puuduvad enese jaoks vajalikud ressursid, sest ta näib andvat enam, kui saab vastu – on tegemas, midagi, mida ta ei taha või ta on keegi, kes ta ei taha olla. Ta teab, et kui ei oleks, siis tema ei peaks – see on tema lahendus. Seega ei ole rahu ega koostööd, vaid enesekaitse ja sõja pidamine vaenlasega. Kuidas saab laps olla oma ema vaenlane, kuidas saab õde olla oma õe vaenlane – ollakse ju üks.

Sõdijad räägivad, kuidas peaks olema – perekond peaks hoidma ühte ja olema üks, nad näitavad, et ongi - ilma valeta ja ka vale oleks ühes, kui ta oleks õige. Nad valetavad, sest tegelikkuses nemad ei taha kõigiga ühes olla – nemad peavad eraldi olema, sest muidu tulevad tunded ja neil on paha. Just sellepärast tahavad nad, oma sõnade ja tegudega, haiget teha sellele, kes on nende kõrval olemas. Nende teadmises on alles lapse vastutuse võtmatus – Kui mina ei taha, siis mina ei pea! Saatus naerab selle peale – nad peavad, sest nad on ühes. Õppetund, mis tuleb ühes läbida – enese piirid, enese tunded ja enese tõe teadlikkus.

Otsustasin, et mina ise ei vähenda enam iseennast. Tean, et oli olemas vana vaatenurk - minu olemas olemine võttis vähemaks. Kui oli midagi, mis ei olnud hea või tõi kaasa tagajärjed – teise tunded – siis teadsin vastust – Mina olen – minu pärast! Teised nägid ja näitasid selle välja – enam ma ei lepi sellega – enam mina ei lepi enese vähendamisega. Mina ise vähendasin ise ennast, kuid nüüd on olemas teadmine ja ma näen – minu kohal olemine, minu olemas olemine, lisavad juurde – mina loon enamat. Mina olen pluss – minu teadmised, kogemused, oskused, ressursid, lahenduste otsimine ja võimekus toovad kasu ja loovad enamat – kõigile. Mina iseendana olen väärtuslik ja vajalik - just sellepärast olen ma olemas.


Marianne

26.10.2023.a




Kommentaare ei ole: