Tundetuulte tallermaa

See on lugu kõigile neile, kes on kogenud või kogemas kiusamist ja on teisi, kui peegleid, vaadates jäänud uskuma, et oldakse see, keda neile näidatakse, kuid ei see, kes tegelikult ollakse.

Inimeste sõnad,

nende teod ja pilgud

nahavahele poevad,

nad sisu sisse

ennast uuristavad

ja oleva murendavad -

inimesed enese kaotavad,

kui, enese tõde eitades,

valet tõesena näevad.

Kaob enese usaldus -

kontakt iseendaga -

järele jääb usk,

et tõene mina

peaks olema see,

kuidas valitakse vaadata,

mida valitakse rääkida,

millisena valitakse näha.

Kui see on nii,

Kes on siis see,

kellena ise ennast nähakse,

ise kogetakse

ja eneses tuntakse?

See on peeglitagune Maailm,

kus ollakse ja tuntakse

ise ennast sellisena

nagu ollakse,

kuid väljaspool ennast,

ühises ruumis,

kogetakse

ennast teisena,

sest kuuldud sõnad

teistsugust infot endas kannavad,

sest kohatud pilgud

teistsugust infot edasi annavad,

sest läbielatud teod

teistsugust infot vastu paiskavad.

Kui väline peegel

see näitab ja ütleb -

Sina oled selline,

Sina käitud sellisena,

Sina oled kogeda seesugusena! -

siis, kas ta tegelikult peegeldab

või iseennast välja näitab?

Oli enese sees hirm,

et kui nähakse

ja räägitakse

ja teod tehakse,

siis järelikult

just sellisena

mina olemas olengi -

ega nad ju tuulest ole võetud -

ju siis olen põhjust andnud

ja ise põhjuseks olnud.

Kui siis

püüdsin ära tõestada-

mina ei ole,

mina ei tee,

mina ei taha,

kui siis

püüdsin ette näidata -

mina olen,

mina teen,

mina tahan,

siis välja naerdi,

siis pilgati,

siis ähvardati,

siis löödi,

siis vaikiti,

siis valeks

nimetati kõik see,

mida enesest teadsin.

Olin enese sees lõksus -

kuidas saan olemas olla,

kui mind sellisena ei nähta,

kuidas saan olemas olla,

kui teine kogeb teistsugusena -

tundetuulte tallermaa.

Tabas kõrv erinevust,

tabas pilk erinevust -

sõnad ja teod

ei olnud alati ja kõiges samad -

erinevatel hetkedel

erinevat infot edasi anti -

ühes kõlas üks,

teine näitas teist -

sõnadega võidi ehitada silla,

kuid tegudes auk kaevati,

sõnades näidati enese headust,

kuid tegudes halvustati

ja ootamatult rünnati.

Oli sassis ja segi

et, mis on õige,

milline on vale -

kõik ja kõiges

ei olnud ega oldud sama -

olev olevast erines -

ennast valeks hakkasin pidama,

selleks, et olla see,

kes olen

teise mänguga kaasa läksin -

püüdsin olla vastupidine,

teise sõnades näidatule

ja tegudes kohatule,

soovisin olla õige -

hindaja ja arvustaja jaoks.

Enese tõe kuuldavaks toomine -

tõestused ei aidanud,

väited ei töötanud -

need olid veeks

teise veskile -

tema laval mängisin -

olin temale vajalikus rollis -

olin vähemana

ja allajäävana.

Püüdsin ise ennast tõestada,

oma tõde esitada -

olla enesele advokaat,

sest tahtsin, 

et teine ennast muudaks -

vahetaks enese rolli ära -

selle vastu,

kes näeb ja kuuleb

mind Inimesena -

uskusin, 

et siis saanuksin

olla olemas Mina,

Inimesena,

kui minul oleks

Inimene

rollipartneriks olnud.

Teine ei tahtnud

ise muutuda

ega ennast ära muuta -

tema tahtis jätkata -

et üle olla,

et parem olla,

et õigem olla -

tema sellist ennast vajas

ja seega tema omas

ning juurde treis

põhjusi ja tõestusi -

minu vähemana näitamiseks .

Enesele loodud

mustris kõndija 

ise uskus,

et ongi nii,

kui tema toob

esile näited ja väited

ja neid kõlaval häälel

Maailma sees kuuldavaks teeb,

siis kõik näevad

ja veel väiksemaks kahanen.

Aegade jooksul

öeldu ja kogetu

olid teinud oma töö -

olin ühisel laval sellisena

nagu mind näha valiti

ja minust räägiti -

kui oleksin ennast kuulanud,

ise ennast iseendana näinud,

siis ei oleks mul tarvis olnud,

seista süüdlase ja valena,

nende kõikide ees,

kes olevat ja olnut väänates

enese inimlikkuse unustasid.

Oli olemas

kogu see aeg

info -

see inimene valib,

need inimesed valivad,

Maailma ja mind

läbi oma tunnete vaadata

ja enese tunnete pärast

ülekohut teostada -

sellise inimesega koos

laval olemine

ei ole ennast hoidev

ega jätkusuutlik -

see inimene

minus inimest ei näinud -

tema lõi enesele seda,

mida vajas enesele -

õiget rollipartnerit -

see tähendas,

et me koos olles

kunagi päriselt ei kohtunud -

meil erinevad rollid

olid valitud mängida -

ühes saime olla ühel meelel -

meil oli vale seismas vastas -

teistsugust teist vajasime.

Võti on olemas

selles infos,

mis on enese sees olemas -

ise saan hinnata ja otsustada

kas olin /olen ka päriselt „vale”

see kes teistele liiga tegemas

ja nende oma vähendamas

nii nagu välja lasti paista

ja olemas olevana näidati

või tegelikkuses mõistsin

enese tegu ja selle tagajärgi -

otsisin teed välja ja edasi,

lahendust kõigile,

head ühisele.

Ja siis, seisangi

omal kohal iseendana

välja ütlen enese info -

ainult mina seda tean.

Kui koostööd ei tehta

ega ühisele

lahendust ei otsita,

siis ei haugu enam puu all -

oma teel kõnnin

iseendana -

ainult mina ise tean,

milline mina iseendana olen -

iseendana olemine ja elamine

on minu õigus -

olemisel on vaba väljendus.

Marianne

12.10.2023.a