Harm

 

Kogedes hirmu,

peljates iseenese hirmu –

vajan mina

oma enese Viha -

mina ei taha,

et kogemus kordub.

Olen abitu,

sest kaotasin usalduse -

võitlen vastu tõdemusele,

et olnu võib

ja ka saab

korduda.

Hoian meeles,

lugu enese sees alles,

ja nii mina ise

hoian ise ennast vangis -

ikka ja jälle vajan viha,

sest tunnen,

oma enese hirmu ees,

hirmu.

Teen, mis saan ja võin -

endast annan kõik,

et uuesti ei juhtuks -

olnu ei korduks.

Ometi mina ise

ootan kordust

ja kogu see aeg

kontrollin üle,

selleks,

et veenduda

ja sellel korral,

olla valmis -

nüüd ja kohe,

kas juhtub või siis mitte.

Enese vabanemist ootan,

et juba ära oleks -

kordus mööda läheks -

olles valmis kogema,

ilma uut kogemust olemata,

kogen olnut üha uuesti -

seisan selle ees ja sees,

mida vastu võtta ei ole tahtnud -

enese kaotust -

oli nii nagu oli

ja mina ei saa olnut

olematuks muuta.

Marianne

06.01.2023.a