Inimene oli lubanud endal uskuda ja oma usus astunud, et võtta tulev vastu, kuid kaotas oma usu, kui jäi ilma sellest, mille pidi saama. Inimene ei tahtnud endale seda, mille sai – võimalus oli olnud see, mida ta ei saanud ja karistusekandmine see, mille sai.
Tagurpidikõnd – olev ei olnud võimalus, kuidas luua olevast tulevikku, vaid karistav kohustus olla see, kes ta ei olnud ja koht, kus ta pidi tegema seda, mida ei tahtnud – oma elu elades, iga päev vaatama otsa sellele, mis oli enese usus tehtud viga.
Vähk on iseendale andestamatus – inimene ei ole leppinud iseenda poolt tehtud otsuste ja valikute tagajärgedest moonutatud elu elamisega. Inimene ei ole võtnud iseennast vastu – temas on soov saades see, mida ei saanud, saada lahti sellest, mille sai. Inimene sööb, seestpoolt, iseennast ära - vaenlane tuleb hävitada.
Marianne
20.03.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar