Võimalused on uksed, millest sisse astudes teeb inimene sammu edasi. Kõik uksed ei jää paigale ega igavesti avatuks. Inimene tunneb jonni eneses tõusmas, sest tema tahab, et uksed oleksid majadena paigal. Ta vajab, et uks oleks olemas ruumina, mis on tema jaoks alati olemas ja ootamas. See on kindlus ja turvatunne.
Uksed ilmuvad ja kaovad vastavalt inimese poolt tehtud valikutele ja sammudele. Olemas on need, mida vajatakse, kaovad või sulguvad need, mida enam või veel ei vajata. Edasise ees, tundmatuse lävel seistes, hirmu tundes, vajatakse püsivust ja seda, et tee oleks nähtavalt olemas ka siis, kui pole veel astutud.
Inimese tee on laotunud, kuid ta ei näe seda, sest muidu ta ei valiks nii nagu rohkem valikuid ei oleks või nii nagu valikuid oleks lõppematu arv või jätaks valimata või võtaks esimese või selle, mis kätte näidatakse või ... .
Inimene valib ja astub ustest sisse, mööda või vastu – on kogemused enese õppetunnid iseenda poolt astutud teel. Seljataga on, jala puudutus teeb nähtava jälje ja ees on ootamas kõik see, mis ootab just teda ees.
Marianne
22.11.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar