Kui kord olin, siis järelikult olen ja seega jäängi olema. Mina ei küsinud - Miks on?, sest oli ja tegelesin sellega - Mis on? Mina ise vajasin oma uskumust, et olen see, millisena ise ennast nägin – paha ja inetuna – minu teod puudutasid mind ennast tagasi.
On teadmine, et mina ei ole ega saa olla samasugune, kui teiste teod ja näod välises Maailmas vaatamiseks on. Mina tean, et mina tunnen endas erinevaid tundeid ja mina tunnen ka teiste vastu neid tundeid, mis ei tee mind alati ilusaks ega heaks. Mina varjan neid tundeid ka enese eest – mina ei oska, suuda ega taha alati ja kõiki armastada. Kuid, kui mina olen osa ja sama, siis ma ei oska, taha ega suuda armastada alati ka ise ennast – inetuna ja pahana ei ole ma olnud armastust väärt. Ma ei anna armastust sinna, mis ei anna mulle vastu – justkui looks jagamine mind samasugusena – see, mida mina ei näe ilusa ega heana, muudaks mind samasuguseks, kui astun ja puutun vastu. Kui mina näen iseennast sisemiselt paha ja inetuna, siis muudaksin ma iseennast puudutades ka väliselt ennast samasuguseks – seega vaatan iseendast mööda ja läbi.
Minu sees olid sõnad – pean suutma olla, pean suutma olla ka siis, kui ei taha või ei saa, sest mina pean suutma olla – teisiti ei tohi olla, teistsugune ei tohi olla. Teistsugusena ei tohi olla ja iseendana ei tohi olla, sest ei saa. Kuid selles kohas, kus ma alles näen kedagi teist olevat minuga toimuvas süüdlasena, ma ei saa valida olla teistsugune – mina alles tunnen, kuid nüüd peaksin suutma sellise iseenda ära kaotada või ära peita, et väljast ei oleks näha, mis minu sees toimub. On, kuid ei tohi olla. Mina tean, et olen olemas, kuid mina ise ütlen iseendale, et ei ole – mind sellisena ei ole minu enese jaoks olemas.
Mina ise olen see, millisena mina ise valin olla ja mina ise kaitsen iseennast ja seega valin mina olla sellisena, mis kaitseb minu olemas olemist. Mina ise ei vaata iseendale otsa, sest sealt vaatab minule võõras vastu – see mina, kes ei ole mina – mina ise oli iseenda jaoks võõras – see oli keegi, kes tegi ja oli, keda mina ei armastanud - see ei olnud mina, vaid vaenlane ja süüdi selles, et mina olin elanud oma elu iseenda valikute järgi ...
Marianne
07.11.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar