Inimese
keha on tervik, mis moodustab ühtse toimiva süsteemi. Aastate
jooksul juhtub nii mõndagi ja võib ette tulla, et mõni selle
süsteemi osadest nihkub paigast ning see muudab kogu terviku
toimimisviise. Kuid keha on väga kohanemisvõimeline ja, et edasi
toimida, otsib ta uusi viise ja teid, kuidas süsteemi liikumises
hoida. See, mis algul tundub, eelnevaga võrreldes, ebanormaalsusena,
muutub aja jooksul normaalseks – inimene harjub peaaegu kõigega.
Kuid kusagil on mälestus möödunust, kui oli veel teisiti ja
kusagil on soov, et oleks nii nagu vanasti. Proovides erinevaid
lahendusi võib leida selle, mis on muutuseks ja leevenduseks
vajalik, kuid kindlasti on ka tagasilööke, mis heidutavad ja toovad
endaga pettumuse. Kui leida üles esimene nihkunud lüli ja panna see
uuesti õigesse asendisse võib ehk taas uskuda maagilisse
puudutusse.
Kogemus
Minu
selg, mis on minu keha keskteljeks, on aegade jooksul nii mõndagi
kogenud ja see on toonud minu ellu nii palju pisaraid ja valu,
iseendaga leppimisi, pettumusi ja viha, jõetust, erinevaid otsimisi
ja töötavaid ning mitte töötavaid lahendusi.
Seljanõgusus
on minuga juba lapsepõlvest kaasas, käisin küll ravivõimlemises,
kuid see ei muutnud välimust. Kaheksa aastat tagasi, uisutades,
niitis koer mind jalust nii, et kukkusin talle kaksiratsi selga ja
selgroos toimusid nihked. Keeruline oli käia, sest valus ja
ebameeldiv pinge tekkis selga. Arstid viga ei leidnud ja nii otsisin
abi kiropraktikult. Läks kergemaks, sest pandi paika, mis paigast
ära oli, kuid mina pidin püsti seismiseks lihaseid treenima hakkama
ja aastaid käis minuga kaasa padi, mida ma istudes kasutama pidin.
Võimlesin nii ise, kui käisin ka trennis ning lasin füsioterapeudil
endale individuaalse kava koostada. Peaaegu kõik toimis, sest pinged
ja valud leevenesid, kuid ma pidin olema järjepidev, sest muidu
olukord halvenes. Padi, trenn, selja soojas hoidmine, istumiste ja
astumiste peale mõtlemine, said minu elu normaalseks osaks. Shindoga
tegelemine on muutnud minu olukorda väga palju, valud on jäänud
minevikku, kuid enese hoidmine ja pidev mõte, mida ja kuidas võin
ja ei või teha, käivad ikka kaasas.
Eelmise
nädalal, reedest pühapäevani, käisin Tallinnas koolitusel ja
kogesin võimsat muutust. Kohe loengu alguses sain teda, et esimene
lüli, mis kunagi paigast nihkus, oli minu sabakont. See pidi juhtuma
juba sündides või väga väikse lapsena, sest sellest lülist sai
alguse ka seljanõgusus ning sellele järgnesid, doomino klotsidena,
omakorda järgmised süsteemi muutused. Sain teada, et enne kui
sabakont ei ole paigas, ei ole ükski positiivne muutus minu seljas
püsiv.
Kolm
päeva õppisime, kuidas iseennast ja teisi häälega kehaliselt
aidata, milliseid täheühendeid kasutada, millisel kõrgusel ja,
millise häälega laulda. Vaatasime, kuidas õpetaja laulmisel
kaaslaste kehad, kui võluväel muutusid ja viimasel päeval
muutusime ka ise võluriteks. Iseenda häälega loodud vibratsioon
tõesti toimib ja luud nihkuvad paika, kust nad juba aastaid ära on
olnud. Valitud juhendaja laulis minu sabakondi taas paika ja lisaks
sellel leidis oma koha ka esimene kaelalüli – Atlas. Enne seda
oli, lamades, minu otse hoitud pea tegelikult ca 15 kraadi viltu.
Mul
on olemas salvestatud hääled, paberid nende nimede, laulmise
õpetuse, mõjutatavate kohtade, õige järjekorra ja erinevate
tähelepanekutega ning nüüd algab teekond õppimise ja
harjutamisega, et omandada oskus, kuidas oma häälega kui võlukepikesega viibutades
muutusi luua.
Ps Aitäh Sulle, Anneli, et Sinu hääl loob muutusi!
Ps Sain uue padja, millel tuleb fikseerumise ajal istuda – taas oo padi, mu
armas padi ...
Marianne
30.10.2017.a
2 kommentaari:
Tere!
Kes selle ettevõtmise taga on, kas koolitusi on veel kuskil oskate öelda?
Kristjan
Tere Kristjan, sain täna kingituse, kui leidsin oma blogist minule saadetud sõnumeid. Alles täna nägin esimest korda sõnumi märki ja seda avades, avastasin, et aastate jooksul on saadetud mulle mitmeid sõnumeid, kuid need olid jäänud ootama tänast päeva.
Vabandan, et vastamisega aega läks - siin on link Kerl Tohami fb lehele https://www.facebook.com/kerl.toham
Suviste seikluste jätkumist soovides
Marianne
Postita kommentaar