Kaitsev pihlakane pulk

Unenäolise ilma pimedates voogudes supeldes,

libises pihlakane pulk oma kohalt

ja tasakesi hoovustes keereldes põhja vajus.

Pulk, mis kattis ja kaitses ust,

kust vanajumal inimese sisse hinge puhus.

Alt, lainete sügavusest tõusis käsi,

mis kannast haarates ja ühendust luues

avatud keha endale koduks valis.

Eesti muinasjuttude hulgas on lood painajatest, kes tulevad öösiti oksaaugu kaudu tarre ja kiusavad magavat inimest. Kui panna pihlakast tehtud pulk augule ette, ei pääse nad enam sisse või sees olles muutuvad nähtavaks ja ei saa enam välja. Tare on inimese keha ja painaja on koduta kulgeja, kes otsib endale kohta ja leides avatud ning kaitseta sissepääsu, siseneb inimesse.

Keha istudes tardub ja 
hämaraks looritatud pilgu sees,

varjamatu huviga jälgib ja kompab,

see, kes kunagi kodutuna hulkudes,

endale uue keha koduks valis.

Tulijaid on erinevaid ja sisenemise viise, mida nad kasutavad, on samuti erinevaid. On neid, keda kutsutakse ja lubatakse sisse. On neid, kes tulevad sõlmitud leppe alusel. On neid, kes tulevad öösel, mingi asja või eseme seest, siis kui asuvad magajaga ühes ruumis. On neid, kes kasutavad lihtsalt, oma teed käies, avanenud võimaluse ära. Maailm on nii kirju ja erinäoline.

Kui sügavusest voolas tema seest hääl,

mis kõneles sundivalt ja tahtvalt,

endale, kuulajat allutada soovivalt.

Mees, vaid avas suu ja temana rääkis too teine,

see, kes lepingu alusel temaga koos nüüd elas.
Ei, mees ei ole õnnelik, see, mis enne nii lihtne tundus,
nüüd taagana temaga kaasas käib.

Andes, kellelegi loa meid puhastada, tervendada jne, anname loa meid avada, et vana ja mittevajalik saaks minna, kuid loodud ühendus on kahepoolne, midagi läheb ja võib olla, midagi tuleb vabanenud kohale, sest ust avades on teisel pool liikumas energia, mis otsib endale kodu. Kas meis on usaldus, aitaja suuruse ja oskuse kohta, et ta oskab meid kaitsta ja turvaliselt sulgeda.

Maailm meie ümber on avar kui ookean, kus ujuvad ringi erinevad energiad ja nad kõik ei ole üldse nii sõbralikud ja armastavad.

Hoia pihlakane pulk uksel ees ja koputust kuuldes ära ava, vaid vaata, kes on see, kes sissepääsu küsib. Ära kutsu sisse, vaid kõnni kõrvu. Pane elav tuleleek teie vahele, punane lõng randmele ja igaks juhuks hoia sõrmed ristis ka. Hirm pisendab ja tõmbab kokku, jättes pimedad nurgad - täida iseennast, iseenda hääle ja armastusega nii, et ei oleks tühja kohta nii, et Sina oled iseennast täis.

Marianne

23.10.2017.a