reede, 27. oktoober 2017

Eilsed pisarad




Valu võib ulatuda sügavale, juure tasandile, kuid ma ei ulatu temani enne, kui olen samm sammu järel astudes, pealmised kihid lahti arutanud.

Kui sisemus uskus, kuid keha kahtles, siis võisin tahtega küll olla, kuid minus ei olnud kooskõla ja lõpuks lõpetas ka sisemus uskumise, sest välimus ei peegeldanud teda, kui sisemus enam ei uskunud, siis ei näinud ta ka muutunud välimust.

Pisarad voolasid meeletust kergendusest, et nimetu sai nimega nähtavaks ja suurest tänutundest, et leidsin lahenduse ning, et peidus püsinu võis nüüd lõpuks ometi vabanedes minna.


Marianne

27.10.2017.a


Kommentaare ei ole: