Tõusu
tippudel, ei vaata ega mõõda me mõõnade sügavust, sest meid
ümbritseb piiritu avarus, võimaluste rohkus ja taevas on käega
katsutav. Põhja puudutades tunduvad päästvad laineharjad nii
kaugel ja kättesaamatud ning meie kohal kõrguvad seinad purustavalt võimsad.
Viibides
hetkes, oleme unustanud, et tõus ja mõõn käivad käsikäes,
üksteise järel. Põhjast tõusev jõud loob uue tipu ja tõusu
raskus viib jälle langusesse – see on korduv elulainete voog.
Marianne
17.10.2017.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar