Inimene, kes on tulnud sellisest lapsepõlvest ja kooselust, kus ta oli teisest, enese vajaduste tõttu, sõltuv ja see teine kasutas seda olukorda ära – see inimene tundis ja nägi ennast vähemana ja võimalustest ilma jäetuna. Temal ei olnud selles suhtes sõnaõigust ega vabadust – senikaua, kuni ta vajas teise poolt antavat ega ise vabanenud oma vajadusest või ta ei leidnud endale teistsugust lahendust – seni oli ta vangis.
Selle lapse jaoks, kellel oli vanem, kes justkui täitis vanema rollist tulenevaid kohustusi, kuid samas tegi selgeks, et ta on selleks sunnitud ja laps kasutab seda olukorda ära – selle lapse jaoks oli tegemist vastuolulise informatsiooniga – vanem valis lapse tuleku, kuid ta ei taha lapsega koos olla - vanem valis teda kasvatada/ tema eest hoolitseda, kuid ta ei taha seda teha - vanem ei lõpeta vastuolulist olukorda ära, sest ta ei anna selget vastust – kas ta jätkab, sest tahab/ kas ta ei jätka, sest ta ei taha.
Ilma kindla ja selge vastuseta olev ja elav laps on olukorrast ja vanemast sõltuv – vanem omab nende suhet ja määrab lapsele osaks saava ja lapsega seonduva – laps, ise, ei saa ära minna ja olukorda lõpetada, laps ei saa vanemat säästa ja päästa, sest lapsega seonduvad kohustused kestavad – kellelgi tuleb temaga seonduva eest vastutada ja talle vajaminev anda. Kuna vanem on olemas, siis kedagi teist ei ole ja kellegi teise poole pöörduda ka ei saa.
Omal moel on selline elu põrgu – pidev ärevus ning enese ja oleva kontrollimine – vanema jaoks tuleb olla õige, et too nõustuks edasi olema ja oma rolli kandma – vanemale tuleb, iseenda kontrolli all hoidmisega, maksta, et too ümber ei valiks mõelda. Kasvav laps ei taha ega oska olla, alati ja kõiges, õige – vanema poolt maha joonistatud piiridega rolli surutud – need on piirid, mis ajas ei lõdvene ega ära ei kao, vaid kitsamaks muutuvad ning aina rohkemaid teemasid ja lapse olemisi/ isikuomadusi/ tegusid valeks nimetavad.
Selline elu on kui petva ja pidava põhjata teel kõndimine ja tasakaalu hoidmine, sest vahepeal näib olevat normaalne koos olemine – see on aeg, milles ei tuletata tegelikkust meelde – see on aeg, milles näib, et lood on korras ning vanem on enese ja lapsega rahu teinud – kuid, siis tuleb karm äratus – midagi ei ole muutunud – taas toob vanem välja selle informatsiooni, mis näitab, et ta lapsest ei pea ja temaga koos olemist ei valiks, kui see temale võimalik oleks – mingist korrast alates hakkab vanem teatavaks tegema infot, kuidas tal on võimalik lapsest vabaneda – ta teeb teatavaks, et ta kasutab seda võimalust siis, kui laps ei allu ega kuuletu.
Veel ei tee vanem oma sõnu teoks, kuid ta tuletab enese võimalust meelde – peale lapsega seonduva kohta info andmise hetke läheb vanem süüa tegema ja lapse asju pesema ja soovib naeratades head ööd – elu näib normaalsena ja käib kokkulepitud rollide alusel – kuid samal ajal on lapsel teadmine – kogu see aeg, mil ta võtab vanemalt midagi vastu ja too tema jaoks midagi teeb – tema ise suurendab enese võlga ja teda saab ära kasutajaks nimetada – võla suurendamine tähendab suurenevat tõenäosust, et vanem teeb oma sõnad teoks – laps mõistab, et iseenda olemas olemise ja oma vajadustega lõhub, tema ise, enese jaoks olulise koos olemise ära.
Selline, näilise tõe ja tegeliku tõe vahel, pendeldamine ei ole kellegi vaimsele tervisele hea kogemus, mis siis rääkida lapsest, kes on kordades vähem ja võimetu enesega seonduvat ise ära lahendama. Alateadvuses, tegeliku tõe vastu võtmine tähendab mõistmist, et vanem ei ole oma lapsega koos ega anna talle vajaminevat oma vabast tahtest. See toob kaasa mõistmise, et kui vanem valib paljastada tegeliku tõe, vägivaldsete ja vähendavate emotsionaalsete pursete saatel, siis vanem valetab ja petab ajal, mil ta naeratab, rahus püsib ja nö normaalselt oma rolliga kooskõlas on.
Selliste varjatud, kuid olulise info paljastuste saatel kasvanud laps omandab uskumuse – kui talle öeldakse, et temaga tahetakse koos olla ja tema jaoks valitakse olemas olla - siis talle valetatakse. Kui ta näeb kellegi teise, enese jaoks olulise inimese, selle kohaseid, tegusid ja sõnu, siis tema automaatne tõlgendus protestib nende vastu – ta ei taha näha valet, sest ta ei taha/ ei saa uskuda tõeks seda, mida tal tegelikkuses ei ole/ millele tal kinnitust ei ole.
Inimene, kes on tulnud koos olemisest, kus pidevalt nimetati valeks see, mis ja kuidas oli ning aset leidis – valeks nimetati nii koos olemine ise, kuid ka see, et oli välja öeldud ja näidatud, et seda ei taheta. See tähendab, et jäi selgeks tegemata üks ja ainus paika pidav tegelikkus – puudu jäi info, miks selline valeks ja valeks nimetamine üldse aset leidis – mis oli, sel moel, ennast nähtavaks tegeva inimese tegelik eesmärk ning mida ja kuidas tema ise, tegelikult, endale tahtis ja valinuks.
Inimene, selleks, et enese ja ümbritsevaga rahus ja tasakaalus olla ning teada, mida ja kuidas on tema jaoks olemas – soovib ühest ja paika pidavat selgust. Inimene, olles suhteseotuses, vajab tõestust, et selles kohas on nii nagu tema vajab/ ootab, et see oleks ja on nii nagu temale on öeldud, et see on - kuid ta ei saa ise endale vajaminevat tõestust ja paika pidavust anda – teine peab selle üle kinnitama. Tulles enese minevikust, kus ta oli teisest sõltuv ja talle valetati - olles olevas mingil moel sõltuv sellest teisest, kellega ta seotud on, siis vajab inimene väga selgeid ja paika pidavaid kinnitusi suhte, seotuse ja teise kohta.
Teine peab andma informatsiooni, et hoolimata sellisest olukorrast on nad võrdsed ja mõlema olemine loeb – mõlemad on olulised – mõlema olemas olemine ja nende vaheline suhe on ühes olemise alus.
Oma eluliste vajaduste tõttu sõltuvussuhtes olnu/ olija vajab kinnitust, et teine ei pea ennast suhte omanikuks – see tähendab, et teine ei dikteeri, kuidas ja mil moel koos ollakse – teine ei kasuta olukorda ära ega ela ennast ebainimlikult ja vähendavalt välja – teine ei ähvarda ära minemise ja ühes olemise lõpetamisega – teine ei nimeta, ühes olles, sellele, kellel ise ei ole või hetkel ei saa, vajamineva andmist enese ära kasutamiseks. Suhte olemas olemise kinnituse vajamine ei ole sõltuvus, vaid suhtesse jäämiseks oluline informatsioon.
Elu ühes sellega, kelle sõnad ei ole vastavuses tema käitumisega – välja näidatud huvi, teoks tehtud kallistus, näol olev naeratus – kõik see näib normaalsusena ja sõnumina – tunne ennast vabalt ja kindlalt – olen Sinuga koos. Naeratus ja kontakti loomine edastab sõnumit, et ennast kaitsta ei ole vaja, eraldi seista ei ole vaja, ainult enesega arvestama ei pea.
Kuid siis selgub, et tuge ei ole, olemas ei olda, turvaline ei ole, info paika ei pea ning tagantjärele kõlavad vähendavad järeldused ja hinnangud. Selgub, et tegu oli pealispinnaga ja korduvate valedega – tegelikkuses haigutas, kõrvalseisja asemel, tühjus ja teise olemas olemise vajamise hetkel tõmmati lihtsalt, tegelikkust kattev, vaip jalge alt ära.
Inimesed, kes on harjunud elama vales ja ebakõlas, edastavad vastukäivat ning midagi muutvat ja midagi ära kustutavat informatsiooni – nad ei mõtle sellele, mida ja kuidas neist välja lugeda annab – neid vaadates jääb vajaka selgusesest – nad ei näita välja ühte ja ainsat paika pidavat tegelikkust. Nad näivad, näitlevad ja valetavad ja väidavad valeks ning eeldavad, et teevad seda usutavalt – teevad seda nii, et nende lubavaid sõnu peetakse tõeks ja valetavat nägu ainsaks.
Katse, sundida sellist inimest paigal püsima, ühena olema ja ausana seisma, jookseb liiva – sest see ei ole võimalik siis, kui inimene valib valetada, ennast isiklikust vastutusest päästa ja enese huvides manipuleerida. Enese huvides valetav inimene varjab enese tegelikkust – see tähendab, et ta lubab teisele selle - mida tema anda ei vali/ mida temal anda ei ole/ mille ta andis, õige tähelepanu eest, laenuks – see tähendab, et ta saab osa sellest, mida ta ei hinda ega hoida taha – ta kasutab võimalust, mis tal on olemas - seni, kuni see on olemas.
See tähendab, et ta petab ja mängib peitust – see tähendab, et ta veab alt seda inimest, kellega ta seotud on – ta kasutab rolli ja sellest tulenevaid privileege enese huvides - kuid ennekõike tähendab see seda, et ta ei ole Valge Inimene – ta ei ole Inimesena nähtav ega ole ta aus, ta hoiab suhtekaaslast sõltuvuses ja ei näe ega tunnista, et tollel oleks olemas vabadus enese määramisele ning enese/ teise/ suhte kohta olemas oleva info teatavaks tegemise ja selle järgi tegutsema/ valima kohustavat õigust.
Enese möödunu mõistmiseks ole enesest teadlik – näe ja mõista enese tähelepanusõltuvust - ära jää kinni nn hea ja enese olemas olemist kinnitava tähelepanu sisse – Sinule pööratud tähelepanu ei tähenda, et nähtaks Sind, kui inimest – tegelikkuses tähendab see seda, et olevat ja Sinuga seonduvat muutev tähelepanu kinnitab Sinu rolli või annab Sulle rolli või võtab Sinult rolli ära – ükski neist, vahetuvatest/ vahetatavatest, rollidest ei ole Sina ise - tervikuna.
Ära hangu manipuleeriva tähelepanu ja naeratava vägivalla osaliseks saanuna – teadvusta tegelikkust – näe enesega ühes olevat inimest ja tema valikuid, mitte tema poolt valitud rolli/ vahetatavaid rolle, kui võimalikkust, et tema ise muutub ja muudab Sinu ja teie vahelise suhtega seonduvat – tea, et ükski tema roll ei ole tema tegelikkus ega põhi – kõik need on võimalused, kuidas Sinuga manipuleerida.
Selle jaoks, et muuta enesega seonduvat, anna ise endale uus informatsioon, mida kasutada – pane ise paika see, mis püsib ja on aus tegelikkus – ära oota sellele manipuleerija kinnitust – ta ei tee seda – temal endal ja tema mängul ning Sinul endal ja Sinu tegelikkusel ei ole samu reegleid ja samasuguseid väärtushinnanguid – teie eesmärgid ja põhimõtted on erinevad.
Manipuleerija kasutab rolle, et pääseda enese, kui inimese, vastutusest ja kasutada rollidest tulenevaid võimalusi enese huvides. Sina valid ennast nähtavaks teha, inimesena, selleks, et koos olla selle inimesega, kes on võtnud enese eest, ka rollis olevana, vastutuse.
......
Sina andsid minule teada, et Sind tuleb võtta nii nagu Sa oled – see tähendab, et Sa andsid teada, et Sina ei muutu ega muuda, sest Sa ei võta ühtegi, Sinu mänguga kokku sobimatut, informatsiooni vastu ja aluseks. Sina andsid minule teada, et mina olen Sinu jaoks kohustus, sest mina ei ole Sinu valik – see tähendab, et selle tõlgendusega, minu ja meie seotuse kohta, vabastad Sa ennast sellest vastutusest, kuidas ja mil moel oled Sina ise valinud olla, käituda, infot edastada.
Sina andsid minule teada, et mina kasutasin Sind ära – Sinu tõlgenduses tähendab see seda, et kuna Sina pidid, vastu enese tahtmist, seda, mida Sina ise ei tahtnud ja mina kasutasin seda võimalust ära, siis - kõik selle, mille ja kuidas Sina ise valisid minule/ minuga seotutele anda – oli Sinult ära ja vähemaks võtmine – Sinu poolt antu vastuvõtmine oli Sinule ülekohtu tegemine. See tähendab, et Sa ei valinud mind – Sa ostsid minu tähelepanu ja kui ma enam ei näinud Sind, Sinu jaoks õiges rollis olevana, siis muutus senine tehing kehtetuks ja edasine koosolemine/ kokku saamine mõttetuks.
Sina valetasid minule, kui väitsid, et hoolid minust ja mina ise olen see, kes takistab meie suhtlemist – Sina ei ole meie suhte tugevus – Sina hoidsid mind sõltuvuses ja hirmus - hoides alles ja nähtaval info, et Sa ei teosta meie suhet siis, kui mina olen vale st ei ole Sinu jaoks õiges rollis – see on info, et Sina oled pidanud ennast meie suhte omanikuks – minuga Sa ei ole arvestanud - Sinu informatsiooni järgi me ei ole võrdsed ja minul ei ole selles suhtes/ selle suhte muutmiseks õigusi.
Tõde on selles, et tegelikkuse Sa ei ole tahtnud seda, mida Sinule vaja ei ole – Sinul ei olemas ühtegi põhjust, miks Sina tahaksid minuga koos olla – Sa ei ole seda ausalt välja öelnud – selle asemel oled valetanud kõigile, kes küsisid ja kellele tahtsid tõestada, et Sa ei saa minuga koos olla ning, et Sind ei sunnitaks seda tegema - mina, iseendana, olin Sinu jaoks vale – iga Sinu vale vähendas mind, kui inimest. Sina jätsid meie suhte teoks tegemata jätmise vastutuse minule.
Selle jaoks, et Sina ei peaks nägema mind ega kuulma minust, suutsid Sa teha enesest sõltuvaks kõik need inimesed, kes olid meie mõlemaga seotud ja hirmus, et Sa jätad nad ega anna neile enam seda, mida nad vajavad – nad valisid Sinu ja nõustusid Sinu mänguga – see tähendab, et nad tunnevad hirmu, et osutuvad, Sinu reeglite alusel, valeks – see tähendab, et nad on keeldunud informatsioonist, mis näitab tegelikkust – see tähendab, et nad valisid mängu rollidega ja kaotada ennast, kui inimest, kellel on olemas õigused ja enese teadlikkus – rollide Maailma ainsa ja tõesena võttes nad ei mõista vahet teha.
Sa jätsid neile alles vähem, kui vastu andsid, kuid senikaua, kuni nad saavad seda, mida vajavad, nad ei tunnista seda – seda, mida Sina annad, saavad nad ka ise endale anda või keegi teine võib seda teha – kuid Sina ei saa neile kunagi anda seda, mis on asendamatu – mind ja minuga seonduvat ning koos olemist inimestena – neid nähakse ja tunnustatakse inimestena – Sinu jaoks on nad rollide täitjad ja Sinule kuulekad kohustused.
Kuna Sina nimetasid minu informatsiooni valeks ja Sinu süüdistamiseks ning suunasid tähelepanu, tegelikkuselt, minu, tegelikkusest vähendatud, kujutisele. Kuna Sina ei nõustunud enesega seonduvat tõeks tunnistama ega ka mõistma, miks Sina valetad, siis meie teed ei jätku koos – Sina võid jätkata valetamist ja manipuleerimist, kuid mina ei ole enam nõus ise endale valetama ega Sinu valedele vastu sõdima või neid tõeks uskuma – mina ei karda Sind kaotada – ma ei ole Sind kunagi omanud ja meie suhe oli mäng rollidega, mida ainult mina tegelikkuseks pidasin.
....
Inimeste vaheline tegelikkus seisneb selles, et inimesed, kes soovivad ja tahavad koos olla, teevad selle soovi nähtavaks – nad astuvad tegelikke samme – nad annavad üksteisele vajamineva info ja nad võtavad/ küsivad vajamineva info vastu – nende jaoks on oluline see informatsioon, mis aitab neil inimestena kasvada – nad ei hoia ennast ega teist tagasi või rolli surutuna, kuna väidetavalt, neil ei ole inimesena õigusi – selles kohas nad ei pea silmas inimese õigusi, vaid õigust/ tõestust mingile kindlale rollile.
Vaba ja ausat koosolemist valivad inimesed teavad, et vale lõhub suhte ja manipulatsioon viib koosolemise tasakaalust välja – selle asemel peavad nad ausat ja asjakohast ja vahetut informatsiooni oluliseks – nn eksimus ei tähenda karistamist ja hülgamist ja valeks nimetamist, vaid võimalust õppida – see on võimalus mõista ise ennast ja teiste toel – näha seda, kust tullakse ja, miks on senine järeldus/ muster olnud valitud, et seejärel teha teoks oma järgmine samm teisale – vana enam ei kehti, sest seda ei ole vaja.
Aus, selge ja püsiv toetus ning tunnustus ja tähelepanu inimesele - tähendab, et inimene on selles kohas ja suhtes vaba - talle ei ole vaja rolle, sest ta ei karda enese teekonda inimesena.
Marianne
26.03.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar