On olemas inimesi, keda saadab suurenenud tähelepanuvajadus – ikka ja jälle aktiveerub neis vajadus mingi kindla tähelepanu järele – nad näevad ja tunnevad, kuidas neil ei ole ja nemad ei saa seda, mida vajavad. Suureneva ärevusega olukorda hinnates ning hirmununa ja kurbusena ja vihana väljendudes saavad nad aru, et neil ei ole seda tähelepanu, mis kinnitaks neid ennast/ nendega seonduvat neile vajamineval moel – neil ei ole kohta, kust seda saada ja neil ei ole kedagi, kes neid sellisel moel vaataks. Neil endal puuduvad vajaminevad võimalused või nad ei ole olemas olevaid valmis kasutama.
Vajaduse suurenemine annab märku, et vajaminevale vastupidine tähelepanu on neil olemas või on neil tõenäosus selle osaliseks saamisel – mida suurem on vale tähelepanemine, seda rohkem on vaja õiget tähelepanemist. Alati ei ole vaja kedagi teist - üsna sageli piisab ka sellest, et inimene ise ennast nn valesti näeb ja vaatab. Inimene ise võtab lahti oma infobaasi ja kasutab sealses olevaid järeldusi ning uskumusi ja sellest temale piisab – suunatud moel enese vaatamise tagajärjel on tal teistsugust tähelepanu vaja – kui inimene on enese infos järjekindel ja paigal püsiv, siis tema ise teistsugust tähelepanu endale anda ei saa – vaja on kedagi teist.
Mingi kindla tähelepanu vajadus ei ole oleva aja vajadus, vaid selle algus on lapsepõlves – tähelepanu vajaduse algus on ajas, mil tähelepanu muutis/ oli võimeline muutma lapsega seonduvat – oli ühte moodi või oli teist moodi - oli enne ja sai olema pärast – kõik ei olnud võimalik/ kõigil ei olnud samal moel võimalik – pidi olema/ ei saanud olla.
Lapse ajas oli näha see, kuidas lapsele osaks saav tähelepanu mõjutas temaga seonduvat. Tähelepanu osutas selle, kuidas ja mil moel oli olevas hetkes ja sageli ka jäi olema – tähelepanu ei muutunud lihtsalt niisama – selle jaoks kasutati, ka välja mõelduid/ vääriti kasutatuid, väiteid ja fakte – selle jaoks, et teistsugune tähelepanu oleks saanud võimalikuks, tuli enne ära tõestada, et ollakse selle teise tähelepanu vääriline – tähelepanu edastaja pidi nõustuma enese poolt edastatava tähelepanu muutmisega.
Kui laps tegi midagi või oli kuidagi valesti või oli lihtsalt olemas, siis talle pöörati tähelepanu, mida ei olnud hea kogeda – vanem elas ennast välja – ta edastas oma sõnumi vägivaldsel ja vähendaval teel. Ta kohtles last nii nagu laps oleks tahtlikult teinud, kätte maksnud, osatanud ja nii nagu laps jääkski selliseks – vanema jõuline sõnum lähtus sellest nagu laps tahakski olla sellisena nagu vanem teda nägi ja näitas või puuduksid lapsel ajud, et mõista ja ise teistsugusena olla/ valida.
Inimene omab, lapseks olemise aja kohta, uskumusi ja järeldusi, mis ei ole tõesed või ei ole võimalikud. See inimene, kes tunneb ja näeb, olevas ajas, enesele vajamineva tähelepanu puudust, pöörab oma pilgu sinna, kus, tema jaoks, pidanuks olemas olema tingimusteta olemine ja saamine.
See on igatsus enese algusesse, et seal saada kogemus – mina saan endale vajamineva tähelepanu, sest mina olen seal oluline. Seega pöörab inimene oma tähelepanu enese algusega seotutele - ta otsib nende hulgast seda, kes saaks/ peaks teda tingimusteta vaatama - andma temale vajamineva, sest on kohustatud seda tegema - see on lapse argument, mis lähtub järeldustest, kuid ei tegelikkusest.
Tähelepanu vajadus temas endas räägib sellest, et tegelikkuses jäi tal enese minevikus enesele vajaminevast puudu - suureks kasvanud laps otsib pilguga möödunust seda/ neid, kes ei vaadanud teda, kui last, õieti - suurena esitab ta nõudliku protesti ja tahab, et see saab täidetud. Tema lugu on kurb, sest mitte üks tähelepanu olevikus ei muuda ära tema mineviku kogemust - sealses jääb ta endiselt selleks, kellel jäi vajaminevast puudu.
Tähelepanu järele suunduv igatsus on, tegelikult, teoks tegemata jäänud võimalus – inimene oli laps, kelle jaoks, temaga seotud keskkonnas, mingi kindel tähelepanu jäi puudu – tal oli see olnud ja siis võeti see ära, sest keegi teine sai endale/ tal oli see olnud ja siis see kadus/ tal oli see olnud, kuid siis öeldi, et enam ta ei saa, sest ta ei ole seda väärt või välja teeninud/ tal ei olnudki seda olnud, kuid tema ise oli arvanud või temale oli näidatud, et tal on see olemas, kuid siis ta ise sai aru või talle öeldi välja, et see tähelepanu oli olnud pettus.
Inimese poolt kogetud ärevus, hirm, kurbus, viha, kadedus, lootusetus on kunagise lapse reaktsioonid, mis osutavad tema poolt lahendamata jäänud teemale. Tähelepanust sõltuvuses olemine on ausa ja paika pidava tõe vältimine. Tähelepanuvajaduse olemas olemine tähendab edasi elamist enese jaoks mitte kehtiva infoga – see on jätkuv uskumine ja järelduste kasutamine, et vajaminev tähelepanu oli möödunus olemas – vajaminevad vigurid olid olemas – laps oli ja on olemas – laps tahab enesele kuuluvat, sest ta vajab seda.
Oleva aja tähelepanu vajadus suundub sügavale – inimesel, lapsena, on vajadus jõuda sihile – näha ja kogeda ennast, vajamineva tähelepanu toel, vajamineval moel tähelepanu kogemas. Vajamineval moel tähendab siin seda, et laps vajab tähelepanuga edastatavat informatsiooni, mis annaks talle uue teadmise, mille alusel võtta vastu uus järeldus – ükskõik, kui palju laps ka möödunusse tagasi igatseb ja sealse peale loodab – enese möödunut ei saa muuta – sealses olemas olev info vahetus jäi selliseks nagu see reaalsuses aset leidis.
Lapse vajadusel on nimi – Mina Hoituna/ Mina Armastatuna/ Mina Väärtusena/ Mina Tunnustatuna/ Mina Heana/ Mina Õigena jne- iga selline Mina on olemise vorm – see on nimelise energiana väljendumise vajadus – kuid nimeline energia ei sulandu – see hoiab ennast eraldi ja nähtaval – see vajab, spetsiaalselt tema jaoks olevat, voolusängi - see vajab konkreetset ja kinnitavat tähelepanu ja selle saatel nähtavaks saamist.
Olemas olev vajadus on enesele antud katteta lubadus – see on info, et reaalses/ potentsiaalses keskkonnas ja reaalse(te)/ potensiaalse(te) inimes(t)ega ühes on vajamineva tähelepanu võimalus olemas. Vajadus tähendab enese sõnumit - mina tahan saada/ mina tahan omada/ mina tahan kogeda – seda, seda ja seda minule vajamineval õigel moel.
Vajadusega seonduvat sõnumit omades ootab ja otsib inimene võimalust, kellele seda edastada/ kellele sellest teada anda/ kellelt selle täitmist oodata. Vajadus, mis ulatub läbi aja tagasi, tähendab, et inimene otsib endale Ema/ Isa/ Olulist Teist – ta otsib ja vajab seda, kes võtab ta tingimusteta vastu ja annab talle just selle tähelepanu, mida laps vajab ning ei võta seda temalt ära.
Vajaduse kestmine tähendab jonnimist tegelikkuse vastu – see on kestev vastupanu avaldamine – see on jätkuv, enese ja oma õiguse, tõestamine – Mina olin/ olen väärt ja Minul oli/ on õigus ja Minul oli/on põhjus. See tähendab elamist ootuses – Mina saan/ Minu jaoks on olemas – selle uskumuse teeb tõeks väide - Mina olin seal ja siis Laps - millest lähtub järeldus - Laps saab vajamineva ilma tingimusteta ja seda ei võeta temalt ära. See ongi tähelepanu vajaduse sisu - laps vajab oma reaalsele kogemusele vastupidist tähelepanu.
Inimene, kes usub, et tema vajab, kellegi teise poolt antud, tähelepanu selleks, et enesega seonduvat uskumust muuta/ ise ennast teistsugusena näha ja kogeda/ enesele osaks saavat muuta – see inimene on kasvanud isiklikes huvides, erinevaid ja erineval moel teoks tehtud, manipulatsioone kasutanud inimes(t)ega ühes – selles keskkonnas piisas tähelepanust, et inimesega seonduvat muuta - tähelepanu suutis lapse, kui väikese inimese ära kaotada siis, kui temale suunatud tähelepanu nägi ja näitas teda rollis olevana - nimetas teda rolli – võttis talt rolli ära.
Tähelepanu vajav inimene on tulnud enese ajast läbi rollides olevana – üsna sageli teda, kui inimest, vähendavates rollides olevana – ikka ja jälle jäi tema jaoks puudu sellest tähelepanust, mis oleks näinud, näidanud ja toetanud teda tõstvates ja temale tunnustust andvates rollides – selle asemel, ikka ja jälle, jäid tema osaks rollid, milles ta jäi süüdi, oli vale, sai karistada, teda hüljati, ta jäi alla, teda võis lüüa jne.
Mõistmine – manipuleeriv ehk informeeriv tähelepanu võib muutuda ja/ või kaduda, kuid see ei muuda mind ennast – vajadus, mingi kindla tähelepanu järele, on enesele rolli vajamise/ rollist väljumise järele sirutuv harjumus – vaja on seda teist, kes teeks mind ennast ja minuga seonduvat, minule endale ja ka teistele, õigel moel nähtavaks.
Enesest teadlik olemine ja enesega seonduva tõe vastu võtmine – möödunus oli, tähelepanu toetusel, manipuleerival teisel olemas oma kindel eesmärk - Püsi rollis! Vaheta rolli! - laps ei saa ise ennast välja vahetada – laps saab õppida kogemusest ja teha seda teise inimese toel – laps õpib siis, kui tal on vajaminev info ja isiklikud kogemused olemas ning talle antakse aega läbida kasvamise protsess – kõndida ise oma teekond punktist A punkti B.
Lapsele, kui väikesele inimesele, suunatud teadlik tähelepanu toetab tema kasvamise teekonda – see on vajamineval hetkel olemas ja see näitab valgust ja see ei kao ega muutu – selle eesmärk jääb samaks ka siis, kui see kohustab enese eest vastutust võtma. Manipuleeriv ehk rolli suruv ja selles hoidev tähelepanu kustutab teadlikkuse valguse ega anna võimalust kasvada – vastupidi - see võtab iseolemise vabaduse ja enese info teatavaks tegemise ja selle järgi valimise õiguse. Manipuleerija tõde on õige ja ainus, mis kehtib. Manipuleeriva tähelepanu eesmärk on vähendada seda Inimest, kelle poole see on pööratud.
Selle jaoks, et ühest kohast teise kõndida, on inimesele vaja tõest informatsiooni iseenda kohta - kus mina olen ja millisena mina olen – miks ja kuidas ma sellise lahenduse kasutusele võtsin/ miks mina sellisele järeldusele toetun/ mida ja kuidas mina ise proovida tahtsin/ mida ma vältida soovisin – mis oli minu liikuma panevaks jõuks. Ausa tegelikkusega nõustumine annab inimesele tugevuse ja näitab tema isiklikku teekonda – kust ja kuidas on ta kõndinud ning kus ja kuidas ja kellena ta seisab ja ise ennast näeb/ näitab/ teadvustab.
Tähelepanu ja informatsiooniga manipuleerimine on isiklikust vastutusest vabanemise ja isikliku kasu saamise katse – see tähendab segaduse loomist – ise ennast ei tehta ausalt ja tegelikkusele vastavalt nähtavaks – vastupidi – jagatakse informatsiooni, kellegi teise kohta/ näidatakse kedagi teist – see on selle teise otsimine ja sellele teisele osutamine, kellele jäetakse vastutus – enese kohta antakse teada, et ise on kõik hästi tehtud, ise ei saanud ega pidanud ja endal ei olnud võimalik, sest see keegi teine oli ja tegi ja võttis võimaluse.
See on mäng rollidega – kui tähelepanu suunamisega piisavalt survestada ja isiklike soovide kohast moonutatud informatsiooni teatavaks teha, siis saavutatakse tulemus - kui see kohe ka ei õnnestu, siis tuleb lihtsalt järjekindlalt jätkata. Manipuleerimine on õnnestunud, kui laps usub tõeks selle informatsiooni, mis temale edastatakse – tema ise hakkab selle tõe alusel ennast nägema - see teine, kes teda näeb ja näidata saab, teab tema tegelikkust – lisaks, sellele, õpib laps enesele osaks saavat ainsaks ja õigeks inimeste vahelise suhtlemise mooduseks pidama ja enesega seonduvate muudatuste lahenduseks kasutama.
Mäng rollidega tähendab, et laps ei ole väikene inimene, kellel on inimese õigused ja, kelle vanemal on kohustus nendega arvestada ja võtta vastutus iseenda, kui eraldi seisva ja teadliku täiskasvanud inimese, eest – olla vanema rollis olev inimene. Enesele õigusi omava lapse asemel on laps, Laps tema vanemale vajamineval moel – ta on laps liitega Hea laps/ Halb laps/ Kasutu laps/ Vale laps/ Tänamatu laps jne – see liide, lapse ees, märgib lapse rolli – see liide annab vanemale õiguse kohelda last vastavalt rollile nii nagu see olekski päris ja tegelik laps.
Laps on ikka laps, kuid see liide muudab temaga seonduvat – sellest saab kordades suurem tõde, kui Lapsest endast. See liide ongi põhjus, miks laps tahab tagasi enese möödunusse siis, kui ta vajab, olevas ajas, enesega seonduvat muutust – tema osaks on saanud tähelepanu, mida kasutades, tema ise on asetanud ennast mingi liite taha või keegi teine on teinud talle teatavaks informatsiooni, mille alusel on tema nimetus muutunud ja tema ise ei saa ennast kätte ega ka tagasi muuta – vaja on teist ja selle õiget tähelepanu.
Manipulatsiooniga kohtudes või seda ise enese peal teostades on oluline äratada ise ennast üles ja olla teadlik toimuvast - Püsi rollis!/ Vaheta rolli! - on mäng rollidega mingi kindla eesmärgi alusel ja nimel – on olemas keegi, kes tahab mingist konkreetsest vastutusest vabaneda ja saada endale seda, mida tal muidu ei ole, mida ja kuidas ta muidu ei saaks.
Aus üles tunnistus - kasutades ise, enese või ka kellegi teise peal, manipulatsiooni - tähendab see tõde, et iseendal on soov vabaneda mingist kindlast vastutusest – vajaminev tähelepanu annab rolli, mis vabastab ennast iseendale kuuluvast vastutusest. Või on vaja midagi, mida endal ei ole ja mingile rollile toetumine/ kellegi teise kindlasse rolli nimetamine annaks endale vajamineva. Või on enese möödunus olemas see keegi, kes seal jättis oma kohuse täitmata ja nüüd tuleb talle sellest teada anda - peaasi, et on olemas see, kelle poole pöörduda/ kellele vastutus jätta - seejärel jääb üle oodata - oodata võib ja saab ka siis, kui seda inimest elavana ei ole või temaga päriselt koos ei olda.
Oluline fakt, rollide mängu aktiivsena olemise ära tundmiseks, on järgmine – rolli vahetamiseks/ kindlas rollis olemise ja väljendumise jaoks antakse moonutatud, piiratud ja konkreetselt suunatud infot – selle eesmärk ei ole anda inimesele vabadust ega toetada teda õppimisel ja inimesena ehk tervikuna kasvamisel, vaid tegemist on, kellegi meele ja vajaduste järgi olemiseks suunamisega. Manipuleerimine ei näita võimalust iseendana kasvada - antakse teada, et ainus võimalus olukorda lahendada on vahetada rolli/ väljenduda rollis olevana.
Teine oluline fakt – olulise tähelepanu andja ehk see, kes on tunnistatud, millegi alusel, rollide üle otsustajaks – veenab, et tema saab muuta rollis olevatega seonduvat – tuleb tunnistada tema õigust võimule ja tõele, järgida teda ja kuuletuda talle – selle tulemusel ta lubab hoida tähelepanu muutumatuna ja näha temale allujat paremate õigustega rollis olevana – ette hoiatavalt annab ta teada, et tema saab võtta teisele olulise rolli ära ja karistab eksimust, kui talle ei alluta. Sellest tuleneb ka väide, et teine ei saa ilma rollide valitsejata hakkama. Tähelepanust sõltuvuses olev inimene usub selle väite tõeseks ja kuuletub.
Manipuleeriv vanem tegi samal moel - lapse püsiv nälg tähelepanu järele ja tähelepanust sõltuvuses olemine tähendavad tähelepanuga seonduvaid traumaatilisi kogemusi - lapse, lapseks olemise aeg, tähendas rollides olemise ja elamise aega - tema ise ei saavutanud ega võimaldatud talle kohta ja aega, milles ta oleks ilma liideteta olemas olnud - olnud lihtsalt see laps, kellel on enese õigused olemas - see tähendab ka õigust Emale/ Isale, kes oleksid ja jääksid tema jaoks, temale vajamineval moel, olema - mitte ei vahetaks oma rolli ja sunniks last sellele rollile partneriks.
Selle asemel kohtles vanem last liitega rollis olevana ja andis talle teada, et lapsel ei ole vanema üle õigusi ehk ei ole õigust kohustada vanemat oma tegelikku rolli tagasi võtma ja selles väljenduma ja selle väljenduse eest vastutust võtma.
Tõde väänav vanem tõestas, et tema ei pidanud ega saanud lapsega manipuleerimiseks kasutatavat rolli vahetada - laps ise andis põhjuse selles olemiseks. Lapsele antud roll oli, alati, vanema rollist vähem ja laps ise, vanema info alusel, millegi järgi vale - laps ise pidi tõestama enese sobivust paremale rollile - andma vanemale informatsiooni, et ta allub ja kuuletub ja kontrollib ennast vanema poolt antud infole vastavaks tuunides. Selles kohtlemises ei olnud kasvava inimese vabadust ja teekonda, vaid vabadusest ilma jäänud vangi ümbritsesid trellid.
Manipuleerimise eesmärk on suunata, intensiivselt ja vähendavalt, tähelepanuga ette osutavasse suunda ja mingil kindlal moel olema – selle eesmärk on, et Sina kaotaksid ühenduse iseendaga, normaalsusega ja tegeliku reaalsusega - et Sa hakkaksid ise endas kahtlema, ennast häbenema ja valeks nimetama ning ise olemist kartma – et Sa usuksid Sinule tähelepanu pööraja sõnu ja väiteid - et Sa usuksid, et möödunut ehk iseennast ei saa Sina ise muuta, kuna selle jaoks vajad Sa õiget ja kinnitavat tähelepanu – et Sa usuksid, et valeks nimetatud teo tegemise/ valeks hinnatud olemise valimise tagajärjel on Sind kindla liitega rolli nimetatud ja sellest rollist Sina lahti ei saa - Sind ei nõustuta teistmoodi vaatama - tavaliselt tähendab see seda, et selles rollis jääd Sa alati süüdi – st looga seonduv/ seonduvate vastutus on Sinule jäetud.
Tähelepanu suunamise saatel teostatud manipuleerimise eesmärk on, et Sina ise samastaksid ennast mingile kindlale rollile antud kindlate liidetega - oleksid pendel vastaspooltega - Hea Laps ja Halb Laps või Õige Laps ja Vale Laps. Ennast pendlis olevana nähes ja ka kogedes, vajad Sa pidevalt seda teist, kelle tähelepanu hoiab Sind pendli õige poole peal püsivana - see tähendab tähelepanust sõltuvuses olemist ja tähelepanuga seonduva vajaduse süvenemist.
See tähendab, et Sa ei tohi enesele vajamineva tähelepanu andjaga vastuollu minna - pead olema nõus sellega, millise rolli ja selle liitega teine ennast samastanud on, sest kui tema ei saa enesele vajaminevat kinnitust või tunneb ja näeb, et tahad temale kuuluvat rolli/ liidet enesele saada, siis ta kasutab tähelepanu jõudu, et Sind tagasi rajale suunata. Ka tema tegelikkus põhineb tõel, et temale kuuluval rollil on olemas vastaspool ja ka tema ise vajab tähelepanu, mis teda õige poole peal hoiaks nii, et tema ise seda näeks ja sel moel ennast kogeks ning ka ümbritsevatele see näha ja teada oleks.
Tegelikkusega manipuleerivast möödunust alguse saanud harjumus ja enese samastamine mingi rolli ja selle liitega tähendab, et mäng rollidega saab olla juba veres ja sellest ka automaatne reageering näha ja tunda ennast rollis olevana ning üha uuesti ilmneb äkiline vajadus olukorda muutva ehk valest rollist vabastava ja õigesse rolli kinnitava tähelepanu järele.
Saades aru tähelepanu vajaduse sisust ja eesmärgist – mõistad, et kõik enese küljed on olulised, kõik enese sammud on vajalikud – need on Sinu enda, kui terviku, osad ja sammud – mõistad, et üks tegu ei kaota tervikut ära ja mitte üks kogemus ei lõhu tervikut ära - vastupidi - iga samm edasi ja eelmisest erinev kogemus teeb Sind rikkamaks - Sinu enese poolt nähtavaks tehtud teekond näitab ja kasvatab Sind inimesena.
Manipuleerival/ rollidega sama oleval inimesel puudub teekond inimesena - tema ise ei tee ennast nähtavaks proovijana/ eksijana/ vastutuse võtnuna - ta ei talu, et tema teekonda näidatakse ja nähakse rollist väljas olevana - ta ei ole nõus, et temale näidatakse tema vastutuse suurust ja tema poolt tehtu tagajärjed ühendatakse tema endaga.
Manipuleerija ei näe ega tunnista teise inimese teekonda inimesena - ta ei tunnista möödunust õppimist ja kunagisest enesest edasi kasvamist. Manipuleerija kasutab tähelepanu, et inimese teekond tühistada ja tema sammud valeks nimetada. Põhjus seisneb selles, et inimene ei mängi rollide mängus kaasa ja inimene teeb nähtavaks selle, kes valib rolle ja keeldub enese, kui inimese, vastutusest.
Nähes enese tegelike sammude poolt kõnnitud teekonda ja mõistes ennast tagant tõuganud jõude/ motivatsioone ning tunnistades enese vastutust – Sina tead, et Sinul on alati võimalik senisest edasi kasvada – olla alati parem enese eelnevast - ka siis, kui see peensusteni ja kõiges kohe välja ei tule. Mõistes enese möödunut ja olles teadlik seal aset leidnu põhjuste kohta, on Sul õigus teha enesele, kui inimesele, vajalikud muutused ja valikud teoks ning valida oma sammud ja olemised ise, mitte kellegi moonutatud ja suunatud informatsiooni alusel.
Enesena olemiseks ja iseendana väljendumiseks ei vaja Sa kellegi teise tähelepanu - vaja on enese selgust, teadlikkust, olemas oleva informatsiooniga arvestamist ja tegelikkuse põhjal otsuste tegemist ning ausust, julgust, ehedust ja vastutuse võtmist - oluline on, et Sina ise näed ja tead ennast sellisena nagu Sa tegelikkuses oled - vaba ja enese määramise õigusi omava inimesena.
Marianne
29.03.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar