See, kuidas inimene võtab, ümbritsevast Maailmast ja ka iseenda seest, informatsiooni vastu ja, mil moel ta sellesse suhtub ning seejärel enese oma teatavaks teeb, on tema keha pealt näha - inimese keha on infoväli, milles ilmnevad muutused, mis näitavad välja selle, kuidas inimene valib erineva informatsiooniga ümber käia ning mil moel ta valib iseenda ja Maailmaga suhelda ning ühendust pidada.
Iseenesest ei ole informatsioon vale ega halb ega õige ega hea – see on mingi hulk, mingil moel teatavaks saanud andmeid ja teadmisi. Iseasi on see, kui palju need tegelikkuses paika peavad ja mille jaoks ja milline info teatavaks tehakse – mille jaoks ja kuidas ja kas üldse on seda võimalik kasutada.
Inimese vasak käsi on ühendatud Maailmaga selleks, et võtta vastu informatsiooni. Kui inimene sõdib selle vastu, mida tema ise teada saab/ mida talle teada antakse – kui ta keeldub seda tõeseks tunnistamast - kui ta protestib selle vastu, et temale ei ole vaja – kui ta muudab selle ümber – kui ta kardab seda tõeks uskuda – siis ta sulgeb ennast informatsioonile sellisena nagu see on – ta reageerib ette, vastu, muutvalt ja vaigistavalt.
See tähendab, et ta ei ole olevaga kooskõlas – ta ei kasuta olemas olevat informatsiooni, vaid eneses olevaid mustreid ja tõekspidamisi – ta ei täienda ega hinda ümber ega kaasajasta – ta ketrab, enese sees, enesele valitut ja antut – ta on suletud ja temast ei voola läbi – ta ei puhastu ega selgine – tema teadlikkus vajub unne ja tema ise kaob pimedusse – ta näeb ja kuuleb ja otsib seda, mida tema teab, usub ja vajab – sel moel loob ta olema seda, mida tema tahab näha ja kuidas tema tahab teada – ta ei tasakaalusta ennast ega ole enese ümber olevaga tasakaalus – ta muudab infovälja – ta loob selle sisse segaduse, takistused ja uued ühendused.
Inimese parem käsi on ühendatud Maailmaga selleks, et enese informatsioon teatavaks teha – vastata ja küsida ja ennast nähtavaks teha. Kui inimene tunneb, et tema ei saa ennast välja öelda – teda ei kuulata ega nähta – tema sõnu ei võeta tõestena – tal tuleb pingutada, et enesele tähelepanu püüda, siis ta justkui murrab, õlaga teed tehes, enesele ust lahti – siis ta püüdleb tähelepanu poole – kasutab võimalusi, et öelda ja näidata ennast välja – sellest saab eluliselt oluline ülesanne siis, kui talle tundub, et ta muutub nähtamatuks, kuna ta ei saa enesele vajaminevat tähelepanu - keegi ei näe ega vaata teda iseendana.
Kui inimene keeldub ennast nähtavaks tegemast – ta moonutab seda, mida ta välja ütleb ja nähtavaks teeb – ta vaikib olulisest – ta väidab tõeks seda, mis on tegelikkuses vale – ta ei ole avatud ega vaba – ta on suletud ja kalkuleeriv – ta võib ja saab lobiseda ja justkui kõigest rääkida, kuid see ei ole, kogu, tegelikkus. See tähendab, et ta loob tühjust, millel ei ole põhja all – ta loob sellist iseennast, kes ta tegelikkuses ei ole – tema ja temaga seonduv põhineb valedel. Ometi püüdleb ka tema ühena olemise poole - selle tulemusel saab tema valest tema enese tõde - sel moel saab temast üks.
Inimese parem kehapool kompenseerib vasaku poole vajadused – vasak kehapool kompenseerib parema poole vajadused – see tähendab, et vasakul poolel ilmnevad teemad, mis on seotud parema poolega ja vastupidi. Parem pool näitab välja, kuidas inimene temale teatavaks saava ja kasutada oleva informatsiooni vastu võtab ning sellesse suhtub. Vasak pool näitab välja, kuidas ja millisena inimene enesele teada olevast ja eneses olevast teada annab.
Inimese keha, kui tervik, on see, mis kogub, töötleb ja edastab informatsiooni – kehas ja kehaga leiavad aset muutused selle alusel, mil moel ja millisena inimene valib ümbritseva infoväljaga ühenduses olla. Informatsiooniga mängimine läheb inimesele vähem või rohkem maksma – tema ise muudab ennast, enesega seonduvat ja endas olevaid ühendusi - siis, kui ta ei taha teatavaks saanut/ olemas olevat vastu võtta/ seda tõeks tunnistada ja sellega arvestada – siis, kui ta tahab/ vajab, et oleks teisiti ja ta valib/ väldib/ valetab.
Inimene püsib töökorras siis, kui ta ei takista informatsiooni voogu ega mängi sellega ning ta püsib teadlikuna sellest, mida ja miks temale midagi teada antakse ning mida ja miks tema ise midagi valib/ kuidagi teeb – ta võtab teadmisi ja andmeid vastu ning töötleb neid ausalt ning enese ja tegelikkusega kooskõlas olevalt. See tähendab, et ta ei kaota, ei varja ega muuda seda, mis ja kuidas on ning ta ei sunni ennast valetama ega ise ennast oma valedesse, kui tõdedesse, uskuma.
Inimene ei pea nõustuma kõige sellega, mis tema ümber aset leiab ja mida talle teada antakse – teadlikkus ja selgus aitab välja sorteerida ebakõlad ning vahet teha tegelikkusel ja valedel. Inimene ei pea valede vastu sõdima ega neid ümber teha proovima ega enesele teada olevat tõestama – ta saab lihtsalt ja rahulikult, neid märgates ja ära märkides, neil mööda minna lasta ning samal ajal enesele teada oleva tõe juurde jääda.
Inimene ei pea kõike enesele teada olevat nähtavaks tegema, kuid ta ei pea ka valetama ja ennast selle järgi muutma – oluline on, et tema sees säilib teadlikkus selle kohta, mis on tema/ temale teada olev tõde – vajadusel saab ta vaikida või ainult üldisest rääkida või valetavast keskkonnast lahkuda. Inimese jaoks on oluline püsida teadlikuna eneses ja ümbritsevas toimuvast ning kasutada erinevaid võimalusi, et ennast nähtavaks ja teatavaks teha – ka ainult enese sees/ enesele välja öeldud sõnad aitavad tõde alles hoida aegadel, mil see ei ole avalikult võimalik.
Inimene püsib enesega kooskõlas, kui ta ei kasuta varjamist ja valetamist. Mina ei pea ja mina ei saa – nende lausete taha peidab inimene sageli selle tõe, et tema ise ei taha ja tema ise ei vali. Kui inimene räägib ja seejärel tõestab endale ning ka teistele, et kuidas tema peab ja kuidas tema ei saa, siis see ka tema elus aset leiab – tema keha aitab teda – inimene ei saa ka päriselt teoks teha seda, mille kohta ta väitis, et tema ei saa – inimene peab ka päriselt seda, mille kohta ta väitis, et tema peab – saab olema nii, et ta on sunnitud – teised valikud kaovad ära – inimene ise loob ennast enesele vajamineval moel.
Inimene kasutab enesele antud, enese poolt töödeldud ja enesele teatavaks tehtud informatsiooni ning seejärel tema ise imestab, et miks ja kuidas - mis seal imestada - tema ise ju valis - mida, miks ja kuidas. Hoolimata sellest, et tema ise oli ja on enese autor, läheb inimene arstide juurde või pöördub kellegi teise poole või osutab kellelegi teisele - tehke mind korda, muutke minuga seonduv ära, lõpetage minule osaks saav.
Mitte keegi ei saa inimest aidata ega lahendada ära temaga toimuvat, kui tema teemad on seotud tema enese infoväljas aset leidvaga - oluline on teadlikkus, tõel ja valel vahet tegemine, ausa info aus töötlemine ja enese selgus - iseendale tõe teada andmine ning enese poolt edastatud sõnumite vastuvõtmine ja nendega arvestamine. Oluline on enese tundesõnumite vastu võtmine, nende avamine, enese mõistmine - nii möödunus, kui ka olevikus - ning oleva aja teadlikkusega enesele uute teadmiste andmine - tasakaalustamine ja kooskõlastamine tegelikkuse alusel.
Marianne
22.03.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar