Inimese veel lahti laskmata lood on ajamere kaldaliivale randuvate lainete poolt ammu ära kustutatud. Tahtes oma katkist lugu, ise ennast ära parandades, teiseks muuta, hoiab inimene mälestusi endas – joonistab üha uuesti liivale mustreid. Lugu ei ole, joonis ei jää püsima, aeg kustutab jäljed.
Millal väsib inimene kordamast, püüdmast olnut taastada, et anda enesele võimalus suuta muuta ära seda, mida olevas hetkes ei ole – minevikku kaotatud iseennast?
Marianne
16.01.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar