Johan Potma
Lapsed hääletuks jäävad
ja enese sisse sulguvad -
nad pimedat aega kardavad.
Lapsed kardavat pimedust,
põhjatut ja ääretut vaikust,
mille seest tõuseb üles,
kasvab hirmsana välja,
enese sisse suletud tunne.
Enese suletud sisemuses
valitseb nimetu miski -
õhtul, kui on vaikne
ja keegi enam ei käi
on laps jäänud üksi,
on ise endaga üksinda.
Tasahilju lukud avanevad,
suletud uksed lahti vajuvad,
une ja ärkveloleku piirimail
ei ole enam jaksu hoida
ega tugevust seista,
et kinni püsiksid lukud
ja seisaks suletuna
oma enese hirmu täis tuba.
Kui käes on vabadus,
siis kõigel varjatul
on vaba pääs ja voli.
Laps poeb nurka,
peidab ennast ära
iseenda sügavuse sisse.
Laps tahaks enese seest
ja iseenda eest
välja ja pakku pääseda,
et jätta maha tumedus
ja selles liigutavad varjud.
On hirmul suured silmad
ja üha väiksemaks
ja hääletumaks jääb laps -
ta ei saa ära päästa ennast
oma enese hirmu käest,
ta saab sulgeda silmad
oma enese tunde ees.
„Kui mina näen,
kas siis on olemas?
Kui mina tunnen,
kas siis on olemas?
Järelikult olev ei kao
ja mina pakku ei pääse,
sest mina olen ju olemas.”
Hirm käib enese sees kaasas,
ajas suuremaks kasvab,
laps enese sisse kahaneb -
ta hirmule ruumi annab.
Laps eksleb pimeduse sees,
sest on öö tema enese sees -
ta ei ole hoitud,
sest tema ise
ei suuda hoida
ise ennast
enese hirmude eest.
Ka suureks kasvades
on laps väiksena alles.
Enese sees pugenud peitu
ega julge avada silmi,
sest siis saavad tõeks
tema hirmsaimad hirmud.
Suureks kasvanud,
kuid vaikinud laps
ei julge ka ärkvel olles
päris päriselt
enese sees
silmi avada
ja enese sees
ringi vaadata.
Suletud silmadega laps,
võta enesel käest kinni -
hoia ennast,
hoia ise ennast
ja ava oma silmad,
vaata ja Sa näed
seda, mis on
ja seda, mida ei ole.
Sina ise suudad
oma tunnetega
maalida pildid
kõigest,
mida vaid oskad
endale ette kujutada.
Kõigest ilusast ja heast,
kuid ka kõige
hirmsamast ja kurjemast.
Kujutlustes elustuv
Sinu enese hirm
on püüdnud Sind alla neelata.
Vaikinud laps,
pimeduse sees,
ei maga -
ta unedes eksleb.
Selleks jaoks,
et öösel magades,
ise ennast kaitsta,
ta püüab ärkvele jääda,
sest oma unede nägusid
tema ei taha vaadata.
Oma unenäos magades -
ärka üles,
ärka üles
ja tee silmad lahti
ela oma elu ärkvel olles.
Marianne
25.01.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar