See on tänitamine, kui pillutakse sõnu, mille mõte on käimasoleva loo enesest eemale hoidmine. Tänitav inimene on kui kukk, kes kaagutab, kuid muna ei ole tema tegevuse tulemus. Kui oleksid ... , siis ei oleks, kui ei oleks ... , siis ei peaks ... .
Tänitamine on aja paigal hoidmine, hetke kestmine väldib olevaga leppimist ja edasi astumist. Selle tegevuse eesmärk on, et teine ei unustaks ära, kellel oli ja on õigus, kes teab paremini, kelle tõde on õigem, kes eksis ja kes tegi vea. Sellel inimesele, kes tänitab, on hirm tagajärgede ees. Inimene kardab, et temal tuleb vastutada. Just temal tuleb vastust anda selle eest, et tema enese rollilahendus on ebaõnnestunud – enese valitud valikud oleksid olnud kui valed, sest muidu ju ei oleks olnud ega oleks.
Tänitatakse, et teine ära ei unustaks, et just tema on see, kes peab vastutama ja ennast ära parandama, et mitte kunagi enam ei korduks. Tänitamine on karistus. See on süüdistav kõne selle pihta, kelle pärast inimene ennast ohvrina tunneb. Ohvriroll ei lase tulla teadmisel – Oli see, mis oli ja on see, mis on ning siit läheb tee edasi. Inimeses on hirm seista ja öelda – Mina olin ja mina olen, sest enese sees on lootus - Kui mina ise ei oleks olnud ega teinud, siis ... - kuid inimene ise oli ja tulemus on ...
Marianne
26.01.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar