Senikaua, kuni mina siplen oma tunnetevõrgus ja proovin pinnal püsida neist lähtuvatest keeristes ning otsin eneses valitseva segaduse põhjust iseendast väljastpoolt, ma ei ole rahul ega paigas, sest mina ei saa tunnetest vabaneda – see on minu enese õppetund, mida mina ei taha vastuvõtta. Lahates ja keerutades enese sees teemat otsin tegelikult lahendust, kuid ma ei leia teed senikaua, kuni see ei ole minu õppimine. Otsides põhjust väljast ja vaadates süüdlast otsides välist, otsin küll lahendust, kuid tahan leida selle kellegi teise jaoks.
Mina ise ei ole tahtnud tunnistada, et minule on olnud seda õppetundi vaja. Tahaksin olla see Mina Ise, kes ise suudab ja saab ning seega võib võtta kogu au enesele, sest on ja on olnud alati õige. Kuid, kui keegi teine seisis omal kohal, sest minule endale oli teda kasvamise jaoks vaja, siis saab too teine olla minust parem, sest tema saab öelda - „Mina teadsin – Sina eksisid!” Inimene, kes teab, kuidas oli, see mäletab, mida mina tegin ja milline mina olin. See on kui häbistav meeldetuletus, et mina olin ja elasin valesti ning ei saanud vanal moel edasi olemist jätkata, kuid mina ise ei tahtnud olevast lahti lasta ja edasi astuda.
Mina ei saa kedagi ega midagi ära parandada. Saan anda tööriistad, kuid see, kuidas, millal ja millist teemat inimene ise otsustab lahendada, on tema enese tee ja aeg. See on minu enese valik, millal ja kuhu mina vaatan. See on minu enese valik, kuidas ja millal ma enese kasutuses olevaid tööriistu iseenda kasvamise jaoks kasutan.
Marianne
03.01.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar