esmaspäev, 20. aprill 2020

Õige tähelepanu on see tähelepanu, mida vajad soovimatus rollis edasi olemiseks





koos olemata koos olles


Õige tähelepanu toetab Sind selle tegevuse tegemisel, mis Sinul parajasti pooleli on, selles kohas, kus Sa oled, selle rolli sees, mida Sina seal kannad. See on tegevus, mida Sinul tuleb selles rollis ka edaspidi teha, sest see on Sinu rollilahendus. Õiget tähelepanu on Sulle vaja selleks, et Sa tunneksid – Mina olen õnnestunud! - see on Sinu jaoks vajalik kinnitus – Kui mina teen, siis järelikult saan! - kuid reaalsuses Sina tunned, et Sina ei saa selles rollis olles Sinule vajalikku tähelepanu kätte.

Sa oled selles rollis eelneva kokkuleppe tulemusel, kuid Sa ei taha selle sees enam olla, sest ilma õige tähelepanuta ei ole Sinul seal hea olla – Sa teeksid ja oleksid edasi, kui saaksid endale vajamineva, sest see hoiaks Sind paigas ja tegemas. Õige tähelepanu on Sinu tasu oma „töö” tegemise eest. Sina ootad tasu väljastpoolt, sest see tegevus ise ei lisa Sinusse ega Sinule enamat – Sina ise ei anna oma tegevust tehes iseendale vajaminevat, sest Sinul ei ole seda anda - Sina ei vaja seda tegevust endale.

Sa ei taha oma rolli enam hoida, sest soovid olla vaba uuesti valima, et sõlmides uus kokkulepe, kohandada saadav ja antav vastavalt sellele, milline Sina täna oled ja millisena Sina seda rolli täna, uuest algusest alates, lahendaksid. Rolli sisu on ajas muutunud, sest Sina ise oled muutunud, kuid Sina ei ole tahtnud või saanud selle rolliga ühes edasi kasvada, sest Sina ei ole saanud seda, mida Sinule on vaja – rollist vaba aega. See roll on kui raamid, mille sees oled kujundina – Sina ise tõrjumas rolliga kaasnevat – teed vajaliku, kuid ei taha enamat teha, anda ega vastuvõtta. Sina ei mängi, sest rollist on saanud Sinu jaoks kohustus – see ei ole vabadus ega enam võimalus.

Sina ei näe selles rollis enam võimalust, sest Sina tunned, et seal ei saa Sina seda, milles kasvada edasi – Sina saad tunded, mis lõhuvad Sind ennast – see ei viia edasi, vaid hoiab paigal, et läbi korduste, katkiste hetkede sisse tagasi minna. Sina ei oska ja Sina ei taha, sest Sina teed ise endale oma Mina valikutega haiget. See, mis Sina enese vastu saad – Sa võid sellest lahti lasta – ei ole Sinu jaoks kingitus ja seega Sa ei loo endast enamat, vaid reageerid ainult siis, kui see on vajalik st vältimatu. Sa tunned, et teine loo ennast Sinule, sest Sina ise ei ole talle kingitus, vaid raskus, millega tuleb tegeleda – Sina oled see, kellega ühes tulevad tunded suhte sisse.

Huvitaval kombel on Sinu rollipartneril täpselt seesama tunne – teie ühises suhtes on huvitavast mängust saanud mõlema jaoks töö, sest teie ülesandeks on saanud hoida ise ennast alles sellel teel, mida tähendab selles rollis koos olemine.

Algul, suhte esimestel aegadel, olid ilusad ja head tunded nö soovimatute tunnetega tasakaalus, kuid õppetundide raskusaste on muutunud ja helgusest on saanud paratamatus, mitte võimalus ühes kasvada. Keeruline on ühes kõndides kasvada, kui te peegeldate ja peegeldute teineteisele iseendina alles siis, kui on sõda. Te ei avane teineteisele, sest olete sulgenud hea ja ilusa enesesse – õrna iseenda – usute, et teine ei väärtusta ühes olemist, kuna on hoolimatu ja teeb haiget – lükkab ja tõukab oma tunnetega tunnete sisse ja teeb seda just siis, kui te pole ettevalmistanud ega taha neid tunda. Kuna sõda pidades ja iseendana regeerides tunnete te mõlemad ühel ajal, siis tunnete ennast üksinda olevat, sest teist ei ole kõrval toetamas ega kätt ulatamas, vaid teine otsib võimalust ja lahendust, kuidas sundida teist peatuma ja lõpetama oma tunde tundmine, sest kumbki teist ei taha teise tundega kohtuda ega seda näha – Sina käid teise pihta, kui Sina oled iseendana iseendas sassis – te mõlemad tunnete tegelikult hirmu, et teie olete oma olemas olemisega teise tundes süüdi ja peate vastutama oma tehtu eest – kuid samas usute, et just teine on teie sees oleva tunde autor.

Rollis olles paned Sina iseendale maski ette ja lahendad rolli maskina, mitte iseendana. See on selle rolli joonis, mis hoiab selle rolli toimimas, kuid see ei ole kui Sina sellena, kes Sa vabana olles oleksid, sest see on tunnete tundmiste ja tekitamiste vältimiseks leiutatud erinevate käitumisstiilide ning pidurdus- ja tõukejõudude kogum mustrina. See on lahendus, kuidas hoida suhe tüüne ja tasasena – ilma nurkadeta, kuhu ei lisata iseennast. Kuna suhtes ei ole Sina kui Sina, vaid kujund, siis on Sinul seal halb olla ja sellepärast tahad Sina tasu väljastpoolt st rollipartnerilt selle eest, et Sina selles rollis üldse edasi oleksid – see on Sinu õige tähelepanu vajadus.

Sinu enda aeg on see aeg, kus Sina saad olla Sina ise – vabalt ja voolavalt. Aeg, mille eest vajad õiget tähelepanu on see aeg, kus Sina tunned ja usud enda olevat ning tegevat teise jaoks ja pärast – see on aeg, kus Sina väldid tunnete kasvu endas ja teises ning seal oled Sina kujundina valvel kaitsmaks iseennast tunnete tundmise ja tunnete käes seismise eest.


Marianne

20.04.2020.a



Kommentaare ei ole: