Teed
köidavad enese külge,
sest
otsa need ei saa,
mind
lõputusse kaugusesse
endaga
ühes viivad nad.
Lähen
ja üha edasi kõnnin,
pole
tagasi vaja pöörata,
sest
silmapiir on veel püüdmata.
Uus
käänak, mägi ja org -
täna
siin pole veel olnud,
mina
siin pole veel käinud.
Teel
käies ja olles
on
olemas kõik see,
mida
vajan enesele -
oleme
ühes mina ja tee.
Ma
armastan teid
ja
ma vajan neid -
teel
kõndides
ja
edasi kulgedes
tean
ja tunnen,
et
mina olen vaba
see
on minu teekond,
millel
edasi käin ...
PS see siin on selle blogi 900-s !!!!! lugu - minu teekond läbi aja, erinevatel teedel, erineval moel, edasi kulgedes ...
Marianne
19.04.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar