kolmapäev, 8. aprill 2020

Kodumaine – ehe ja hea





Tuli tänane päev
ja kõik kaardid lõi segi,
kui korra keeras pea peale -
jäi järele hirm ja vaikus,
sassis segaduse keskele
haigutav inimtühi lagedus.

See, mis pole enese jaoks kingitus,
tundub olevat enda pihta ülekohus,
sest saamata kõike ise valida
tuleb tänase Maailma sees
ikkagi oma elu edasi elada.

Olevas päevas on raamid ja on piirid,
lisaks suuremad ja väiksemad
huvitavalt mängitud mängud,
mis silmale nähtamatud püsivad -
kuidas, siis toime tulla
ja oma argises päevas edasi kesta ...

Kui välja kaart mängitakse,
kõlab - Ei saa! - üle maa.
Ei saa, ei saa mitte kuidagi see,
kes ise ei taha muutuda,
oma elu teiseks ära muuta.

On keegi, kes tahab,
et teised teeksid seda,
mida temale on vaja
ja hoopis neil endil
tuleb muuta ja muutuda
ning vajadusel omast loobuda.

Teised muutused looge
ja Maailm korda tehke,
sest neile on seda ju vaja,
muidu tema neile oma ei anna,
tema tahab enda osa tervena,
sest see tundub õiglane
ja tema jaoks vanamoodi hea.

On ikka veel lootus,
et nüüd kohe
muutub Maailm tagasi
ja on lülitist vajutades endine -
kui piisavalt suuta hirmu külvata.

Andke tagasi kindlus
ja püsiva pinna teadmine,
et temal endal veel täna
ei ole vaja muutuda,
ega Ise oma Maailma muuta.

Andke talle tagasi
lennukitega lendavad tirtsud,
kes põldudel rassiks hooga,
metsast veaks välja korviga
ja tasuna lepiks vaid väheste nullidega.

Tirtsudele pole tingimusi vaja,
põllule puu- ega weeceed,
nemad tulevad ja teevad
ja vaikides tänulikud on -
tema saab olla isand,
tema saab olla Soome bränd,
kes toodab ja annab kodumaist -
nii uhke ja üllas
on tema töö
ja nii kummis tema rind.

Kuid huvitaval kombel,
ei lähe ta põllule,
et anda ja luua teistele,
vaid saaki saades
võtta enese oma endale.

Kui tema tulemus,
rahas mõõdetav suurus,
on niru ja ohus,
siis tema on solvunud -
ta oma koduste kaaslaste
peale on pahane -
miks tema ise peaks
kusagil muutuse looma
ja oma tootmise
inimväärseks muutma,
et kallid kaimud
tema põldudel töötades,
saaksid tunda end inimestena.

Tema ennast somes välja valab,
hirmu külvates ähvardab -
kodumaist te enam ei saa -
toit homme Hiinast tuleb,
sest tema peatab oma Maailma,
kui tirtsud jäävad siia tulemata -
tema teisi soomlasi ei taha,
sest nood liiga palju nõuavad
ja raskest tööst keelduvad -
tema enese osa,
siis liiga napiks jääb.

Kus nüüd on aatelisus,
kuhu peitu kadus isamaalisus -
inimesed pole ju otsa lõppenud
ja on valmis olema
ning tööd tegema,
kuid miks see peab olema nii,
et tema täis saab oma tasku,
kuid teistele jääb järele uhkus,
et näe, just nemad said toota
soomlastele kodumaist.


Marianne

08.04.2020.a

Kommentaare ei ole: