Hirmu
külvavad inimesed,
kõrged
puud ja hooned,
kui
seisvad seierid,
valgust
varjates
loovad
varje,
kasvatavad
hämarusest
halvava
pimeduse.
Pimedus
on tume aine,
teda
saab kustutada,
kuid
ta tuleb tagasi,
hiilib
lähemale
ja
neelab endasse -
hääletu
ja väljapääsuta
vaikuse
sisse.
Pimedus
ei paista läbi,
tema
sisse ei näe.
Selles
teadmatuses
sünnib
reaalne,
Valguse
kaotamise,
Hirm
Sinu sisse.
Tundes
hirmu endas,
kasvatad
pimeduse elusaks
ja
täidad ääreni enese -
siis
Sa kardad
iseennast,
oma
elu
ja
Maailma,
sest
hirmus end varjab
ja
varjudes lähemale hiilib
lämmatavalt
must pimedus.
Tee
lahti silmad,
valgusele
ennast ava.
Pimedus
on mäng,
varjude
ja valguse
vahetuv
vaheldus.
Mõni
vari on tumedam,
selle
sees on jahedam,
kuid
Valgus pole kadunud -
ennast
ümber keera,
astu
varjust välja
ning
oledki
sooja
ja valge
Valguse
embuses.
Marianne
10.05.2019.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar