Inimese teekond algab punktist A
ja lõppeb punktis B. See on inimese rada sünnist surmani, mis on
määratud ja ajaline. Kuid vahel kasvab inimeses tunne, et temale ei ole valikut jäetud, sest mitte keegi ei küsinud tema käest, kas ta tahtis tulla sellesse aega, kohta ja
inimeste keskele. Kuid vaadates oma teekonnale, kui valikute puudumisele,
siis kõnnib inimene teadmises, et temast ei sõltu mitte midagi –
ka tema enese elu mitte, sest tema PEAB
sellel teel käima, olema ja kogema, kuna keegi on kusagil teinud
selle otsuse tema eest ära ja tema, inimesena elades, on määratud
kuuletuma.
Inimene vajab viha jõudu, et
tulla toime vastumeelse teekonnaga ja suuta astuda edasi. Ta vihkab
neid, kes teda saadavad. Inimene
protestib ja protsessib enese sees ning häälega ebaõigluse vastu
välja astudes. Ta püüab
venitada oma aega, seista paigal või reaalsuse eest põgeneda.
Inimesele tundub, et tema elu on tema eest ära valitud, sest kõik paistab olevat paigas ja juba ettemääratult kindel muutumatus.
Inimene kiirustab ja põletab ennast oma elu elades, et elada ära see elu, mida ta
peab elama, sest teist valikut ei ole. Ta ootab uut aega, et alustada
seal selle eluga, mida ja kus tema ise saab valida.
Millal algab aeg iseendale? Kus
on inimese osa, mida tema saab valida? Inimene saab valida, kuidas
tema oma teekonnal kõnnib. Inimene ise kirjutab oma eluloo kaante
vahele, mille päises on tema aeg ja nimi selles elus. Iseenda
poolt kirjutatud lugu on see, mille inimene ise, hetk hetke järel omailmeliselt kordumatuks loob.
Marianne
11.05.2019.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar