Avaldatud http://alkeemia.delfi.ee/suhted/rasedusjalaps/lapsena-jonnime-taiskasvanuna-vaidleme?id=77666844
Jonn on meie sisemise vastupanu väljendus. Jonnime, kui
meile tundub, et meid sunnitakse tegelema millegagi, mida me ise ei ole
valinud. Kui meile tundub, et väline ei kuula, ei tunnusta ega tunnista meie
Mina. Me kuuleme:„Sa pead tegema nii nagu ma ütlen/ teen/ olen,“ – ja jonn
käivitub. Kui lapsena kisasime, trampisime, viskasime põrandale, siis
täiskasvanuna argumenteerides, väideldes, otsides vastuväiteid – me vaidleme.
Vaieldes/ jonnides peame lahingut oma Mina eest ja oma Mina nimel.
Lapsena öeldes „palav“, vajame vaid välise peegeldust, et
kontrollida, kas me oleme oma tunde õigesti nimetanud, kas meist on aru saadud
või me anname lihtsalt infot enda kohta. Täiskasvanu ükskõik kui mõistlikud
soovitused ja lahendused ei ole meie endi omad. Meile tundub, et ei usaldata
meie endi võimet olukorda lahendada või me ei otsigi hetkel lahendust. Abi
vajades ju küsiksime:„Palun aita“.
Täiskasvanu poolt ette öeldud lahenduskäigud sunnivad last
jonnima. Jonn – lahendus, mis on lapsena kõige kättesaadavam. „Ma kisan nii
kaua, kui keegi minust ometi aru saab“. Täiskavanu poolne korrale kutsumine,
nõudmisega jonnimine koheselt lõpetada, ei ole lahendus. Laps ei oma lülitit.
Täiskasvanud ise ka ei oma. Vabanemiseks kulub oma aeg. Tunne voolab välja,
tekib usalduse alge ja lootus ning seejärel tunne, et minu Mina arvestati ja
tunnustati. Jonnist väljumiseks tuleb seda ise soovida.
Loomulikult on hetki, kus laps jonnib katsetamaks piire ja
oma võimalusi. Siis on see lapsevanema kasvatustöö kunst neid mõistlikkuse
piires hoida ja õigel hetkel avardada. Kuid lapse võitlus oma Mina nimel on
sõnum:„Palun austa mind! Palun kuula mind! Palun mõista mind!“
Täiskasvanuna vaidleme kui soovime leida paremaid
lahendusi, teha õigemaid otsuseid ja valikuid. Sellistes vaidlustes ilmneb kui
küpsed on meie Minad. Kui kaks erineva partei esindajat, istudes laua taga ja
tuliselt vaieldes, astuvad seejärel uksest välja ja on sõbrad edasi, siis ei ole
nad politiilisi erimeelsusi iseendaga samastanud. Kuid pidades vastaspoolt,
erineva arvamusega inimest oma vaenlaseks, oleme oma Mina samastanud
poliitilise/usulise/või muu erimeelsusi loova vaatega. Me ei saa lihtsalt aru:„
Kui mina tunnen nii, siis nii on ju õige,“ ja olles harjunud jonnima, ei kuula
ega proovi me mõista teise arvamusega inimest. Me võitleme endast kõike andes.
Peame oma Mina nimel võõrast lahingut. Meist erinev arvamus on oht, mis tuleb
maha lammutada. Kõik peavad uskuma ja tundma nii nagu Mina.
Kogedes üha uuesti sisemist protesti, tundes üha uuesti
välise usaldamatust meie Mina võimekusse, ei ole me saanud jonnimist selja taha
jätta. Me ei ole suutnud sellest välja astuda, et see saaks lapsepõlve jääda.
Me ei ole õppinud oma tegelikku Mina tundma. Meil puuduvad piirid iseenda Mina
ja teiste Minade vahel. Me jääme sellesse oma Mina eest võitlusesse kinni.
Oluliseks saab oma Mina tõestamine. Raiudes oma tõde, seades nö õiglust jalule.
Oma Mina hoidmisest saab suurim võitlus, mis on väljunud iseenda piiridest. Tunnustamata
teiste Minasid, püüame neid allutada, sest meie Mina arvab teadvat, mis on
kõigilele parim.
Kuidas siis täiskasvanuna vaielda, mitte jonnida? Küsides
küsimusi: Kelle lahingut ma pean? Miks ma vaidlen, aga ei kuula? Miks ma ei
suuda leppida, et teine inimene omab oma Mina ja oma arvamust? Mida ma tõestan
vaieldes/ jonnides? Miks ma hoian sellisest suhtlusvormist kinni? Mis saab kui
ma, omades oma arvamust, ei vaidle ega soovi, et kõik sellega nõustuks? Mis
juhtub kui ma astun olukorrast välja? Mis juhtub kui ma lasen asjadel lihtsalt
olla?
Tunnetades ja tundes iseennast. Tunnetades iseenda Mina
olemasolu ja piire. Omades oma arvamust, ilma et väline maailm seda tunnistama
ja tunnustama peab.
Siin, sellel peopesal, on minu Mina, just selline nagu ta
on. Ei hea ega halb, ei must ega valge, ei suur ega väike. Ta on minu Mina.
Muutuv ja kohanduv, õppiv ja armastav. Mina hoian oma Mina ja ma ei vaja
selleks kontrolli kõigi teiste Minade üle. Mina olen imeliselt erinev kõigi
teiste imeliselt erinevate Minade seas.
Marianne
14.03.2017.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar