kolmapäev, 22. märts 2017

Jagamise mõõdupuu.




Jagame aega, suhteid, kohta, asju, hetki ja iseennast. Anname teistele endale kuuluvast osa.
Kui ma ei anna, kas ma olen, siis tõesti isekas ja kade?
Kui mul ei ole anda, kas ma olen, siis tõesti vaene ja tühi?
Kui ma voolan üle, kas ma olen, siis tõesti lahke ja abivalmis?
Kelle mõõdupuu järgi hindame jagamise kohustust ja suurust?

Kõike ei jagata ja kõike ei anta. Kõike ei saa jagada ja kõike ei tohi jagada. On hetki, kus jagamine kasvatab, loob enamat ja rõõmustab südameid. On hetki, kus jagamine kahandab, lõhub ja väsitab. Kas jagada või mitte? Kas anda või mitte? Kas võtta vastu või mitte?

Vaid me ise tunnetame, kuidas on iseendale õige. Võin anda, kuid ei pea, sest ainult mina ise tean jagatava suurust ning iseenda suhet ja soovi antavasse. Annan, siis kui soovin ja täpselt nii palju kui hetkel iseendale õiglane ja võimalik tundub. Kui annan, siis lasen lahti. Kui ei jaga, siis olen oma otsuse teinud. Seda tehes nõustun, arvestan ja pean lugu, et igal inimesel on oma jagamise mõõdupuu.


Marianne

22.03.2017.a

Kommentaare ei ole: