SHINDO – TEE ISEENDASSE

Aitäh, Tiinale, Janale ja Tulvile saatmast mind teel iseendasse!

2016 aasta jaanuaris uinusin ühel õhtul veendumusega, et mina ja jooga ei kõla kokku. Järgmisel hommikul ärkasin teadmisega, et Shindo jooga on minu uus valik. Leidsin netist kaks erinevat trenni Rakveres ja alustasin treeninguid.

Umbes täpselt nii see lugu alguse sai. Loomulikult olin ma erinevate joogastiilide kohta lugenud, teiste käest jutte kuulnud ja televiisoris või netis filmilõike trennidest vaadanud. See kõik oligi süvendanud minus veendumust, et mina küll joogat harrastama ei hakka. Jooga tundus nii raske, keskendumist ja head füüsilist vormi vajav elustiil.

Trennid toimusid ühel ja samal tänaval, erinevates majades, erinevatel päevadel, erinevate õpetajate juures. Kaks õpetajat, kaks lähenemist. Üks klassikal põhinev, teine energiaid ja uusi lähenemisi miksiv ning tunni lõpus 5-10 min meditatsiooni pakkuv vorm.

Algus oli raske minu füüsilise vormi tõttu. Kaalusin 85-87 kg vahel, ei paindunud, selg valutas peale igat trenni. Oi, kui raske oli asendeid võtta ja hoida, varvasteni ulatuda – no ei paindunud kuidagi. Ometi tundsin ma, et valik on õige, ma vajan shindod ja ma „pean“ oma trennid kätte saama. Ja, ma sain. Ei puudunud tundidest, pigem soovisin rohkemat. Kord juhtus nii, et üks õpetaja tegi oma tunni ette ja just sellel päeval kui toimus ka teine trenn. Õpetaja arvestas minuga ja alustas 15 min varem, et ma jõuaksin ka teise trenni. Nii ma jalutasin, peale 90 min venitust, tänava otsa, teise 90 min venitusse. Vaat, siis tundsin küll nn „zen“ seisundit. Väga hea oli olla.

Esimesed muutused toimusid füüsilises kehas. Seljavalud taandusid ja kodus aiatöid tehes lubas selg palju enamat ettevõtta. Samuti lakkasid peavalud ja kaal hakkas langema. Vaimses plaanis mõjusid kõige rohkem meditatsioonid, mille kestel hakkasid lahendused ja vastused tulema.

Suur muutus, toimus Õpetaja tutvustatud Hooponopono Havai mantrat kuulates. Esimene, kellele mul tuli andestada, olin ma ise. Esimest korda kuulates lahistasin nutta, nii raske, kurb ja vabastav oli iseendaga kohtumine. Seejärel salvestasin loo telefoni ja kuulasin sobival hetkel: autos, jalutades, aias, toas. Lugu mängis tihti peaaegu kuulmatult igapäevaelu saateks. Mantra lõi muutusi ka mind ümbritsevasse keskkonda. Nüüd kuulub ta minu „eneseabi arsenali“ hulka ning ma kuulan teda vastavalt vajadusele ja tundele.

Järgmine samm oli hommikuti, veel voodis olles, mao-põrna venituse asendit süvendada. Selles venituses, on selg maas, jalad põlvedest kõverdatuna külgedel – umbes nii kõlab kirjeldus. Algul sain korraga ühe jala kõveraks, teine jäi sirgeks ja selg oli õlgadele toetumas. Kaks jalga sain küll korraga kõveraks, aga sel juhul toetusin küünarnukkidele. Pikalt (no üle minuti, pigem ikka palju vähem) ei saanud olla. Nüüd, aasta hiljem, olen õiges asendis nii kaua kui soovin.

Sellest, ühe asendi harjutamisest, järgmine samm oli 2-3 venitust igal hommikul. Eelmise aasta juulist sai alguse, iga hommikune täistsükli tegemine. Kõik 6 shindo venitust, soojendus, lahti võimlemine ja vastandvenituste sooritamine, umbes 1- 1,5h. Selle aja jooksul on vahele jäänud vast 5 päeva. Kehakaal oli langenud 22 kg ja minust saanud taimetoitlane. Ma ei ole loomade söögiks kasutamise vastane ega muude „veendumustega“ inimene. Liha, lihtsalt jäi menüüst välja päeval, kui tundsin peale sööki raskust ja ebamugavust. Perele ostan ja valmistan ikka liha, kuid mina ise lihatooteid ei söö. Jätkuvalt söön kõike muud ja igapäeva menüü on väga - väga muutunud.

Maikuus algas ühes trennis suvepuhkus, teine jäi. Küll mitte regulaarselt, kuid toimus. Oluliseks edasiminekuks, sai 4 korda shindo massaažis käimine. Esimene kord õpetaja avas mind, kaks korda läksime süvitsi ja neljas kord „korjas“ kokku. Sügavad vaimsed kogemused, uued puzzle tükid, pikad hüpped enesearengus, rännak – nende sisse mahtus korraga terve maailma, siinpoolsus ja teispoolsus. Mälestused, kuidas massaaži lõpus istun autos ja ei saa koju sõita, sest nutan ja nutan – mul oli endast no nii kahju – olime avanud suletud valu. Teine kord leidsin jälle südamenaeru ja, siis lagistasin naerda. Rännakul sain olulise võtme, mille abil konstellatsioonis peresüsteemi parandada. Shindo massaž on üks väga võimsaid muutusi loov võimalus.

Juulikuus leidsin endas üles soovi, mida ma tahan teha ja ma viisin selle koos teise/ teiste naise/ naistega ellu. Ma lõin võimaluse ning viisin läbi üritusi ja meditatsioone. Ma tõin muutusi enda ellu ja tagasisidet saanuna võin öelda, et ka teiste inimeste ellu. Need olid suured, liigutavad ja võimsad kogemused.

Septembrist alustasin esimese õpetaja juhendamisel qigongide õppimist. Need on Hiina liikumissüsteemid, mis selgeks saanuna on kui tantsud – üksteisele järgnevad, katkematud liigutused. On hetki, kui ma juba suudan olla üks, liikumise ja muusikaga. Need hetked on nauditavad.

Kolm nädalat tagasi, sai mulle osaks au, kohtuda ÕPETAJAGA. Käisin klassikalisel shindol põhineval massaažis. Minu keha „võeti osadeks“ ja pandi uuesti kokku. Minust vabanes jäine külmus. Ma sain osa iidsete tarkuste lättest. Viis päeva hiljem alustasin blogisse kirjutamist.

Üks aasta on shindo minuga minus kasvanud. Minu füüsiline vorm on paranenud, venin ja paindun. Igapäevane meditatiivne võimlemine on minu elu lahutamatu osa. Kehakaal püsib 64kg piires. Lihatooteid ei söö. Vaimselt õpin ja kasvan edasi. Küsin küsimusi ja saan vastuseid. Loon ise lugusid ja iseennast. Teekond jätkub.

Marianne

04.03.2017.a