Füüsilise tasandi valimine, vaimsete teemade lahendamisel, tagab selle, et sel moel valiva teisega koos olemine/ elamine ei ole turvaline – sellel hetkel, kui tema X Mina vajadused on tõusnud eluliselt oluliseks ja temaga koos olija on nende takistus või põhjustaja, tema ei säilita ühist – tema kasutab füüsilist kontakti selleks, et ennast välja valada, teist allutada ja objektina kasutada.
Tema astub, kahte inimest üheks liitvast/ kahe inimese kokkuleppel moodustatud, ühisest välja ja asetub seisma teise vastu. Tema annab teisele, mõlemaid tasandeid füüsilises vormis kasutades, informatsiooni, kuidas asjalood olid, on ja peavad olema – kes on tema/ kes on teine/ millised on kohustused ja võimalused. Tema ootab, et teine teeb, selle info alusel, ise ennast korda – alles siis ta astub teise kõrvale tagasi. Senikaua, kuni korras ei ole, tema laseb teisel üksinda olla ja üksindust kogeda.
Vaimse tasandi teema tõstataja jaoks on see raske ja lootusetu üksindus, sest kaks inimest on füüsiliselt koos ja füüsilises kontaktis, kuid nad ei saa üksteisest aru – kumbki ei saa aru, kuidas saab teine sel moel reageerida – mõlemad ootavad teistsugust vastust. Mõlema sõnum lähtub vaatenurgast - Sinul ei ole põhjust sel moel reageerida – Mina ei ole teinud midagi sellist, et Sinul oleks põhjust selliseks informatsiooniks, selliseks info vahetuseks.
On tavaline, et vaimse kontakti poole püüdleja sisemine pinge läheb nii raskeks, et ta ei jaksa enam jätkata – tema ise vaigistab enda. On tavaline, et ka tema valib füüsilise tasandi - hääle tõstmise, ukse paugutamise, nutmise, vaikimise, sarkasmi, agressiivsuse – sel moel elab ta enese sisse kogunenud frustratsiooni välja ja proovib jõuda teiseni, teisele omases keeles.
On tavaline, et teise osapoole füüsiline vastus vaigistab teda – teise valikud on häirivalt ja ehmatavalt primitiivsed, kuid tõhusad – vihane ja allutav füüsiline reaktsioon, mida vürtsitab vaimse tasandi relvana kasutamine. See tähendab, et mitte üks tasand ei ole töökorras ja kahte inimest ühendav – teise käitumine ja valikud on ühes olemise peamise mõtte ära kaotanud – Mina ei ole oluline/ teine ei taha tegeliku Minuga koos olla.
On tavaline, et füüsiline tasand jääb peale ja vaimse tasandi teema ei leidnud avatud vastu võtmist, mõistmist ja sellele oodatud lahendust. Füüsilise tasandi kasutaja mõistab saabunud vaikust ja sellele järgnenud argiseid tegevusi nii, et teema on päevakorrast maas – teine tahtis lihtsalt ennast välja elada – olid tujud, olid päevad, oli kontrolli enda kätte tahtmine, oli soov mingi asja/ riietuse/ ehte/ kosmeetika järele, oli kasvatamatus jne.
Siis, kui erinevate informatsioonide konflikt on „lahenenud” – füüsilise tasandi kasutaja on ära tõestanud, et tema on see, kelle info on tõene ja peab – siis ootab ta, et senine lähedus on tagasi – endisega samasisuline kontakt on temale avatud, teda hoidev ja tema rolli tunnustav. Ta ei taha kogeda ega näha eraldatust ja piire ega tunda külmust ja välja jätmist. Tema eeldab, et kõik on korras ja „arusaamatus/ allumatus” seljataha jäetud – kaks on lähedased ja ühes.
See tähendab, et füüsilise tasandi kasutaja ootab ja tahab, et teine teeb selle, ühest suhtlemise vormist, teisel moel suhtlemise stiiliks ja seejärel esimeseks vormiks tagasi muutuva, sammu kaasa – tema tahab, et teine oleks temaga koguaeg sama. See on see, mida nimetatakse suhte selgitamiseks ja selle käigus, vajamineva tulemuse saavutamiseks, vajaminevaks vahendiks – seega, füüsilist ja vaimset vägivalda kogenu ise tingis selle, mis ja kuidas tema osaks sai.
Kui vaimse tasapinna kontakti vajanu on püüdnud teist panna ennast mõistma ja see on järjekordne samasisuline „suhte selgitamine”, mis toob kaasa samasuguse tulemuse, siis on pikaajalise harjutamise tagajärg see, et tema, jättes kõrvale enese, kui inimese vajadused, nõustub sellega ja võtab teisega ühte siduva rolli ja selle väljenduse tagasi – ta avab ennast teisele ja on õigel moel kogetav, sest tema teab, et mängu reeglid on sellised.
Seega võtab isikliku vaimse tasapinna vaigistanu omaks ja näitab ka välja, et füüsilise tasandi kasutaja vaatenurk, väited ja enese tõestus olid tõesed ja õiged. Tema ise oli see, kes sai asjadest valesti aru – teine selgitas ja väljendas, kuidas on tegelikkus ja asjad käivad – teisel on roll, kellel on õigus – temal on roll, kellel ei ole samasugust õigust ega samasisulisi õigusi – temal on kohustused ja tänulikkus, teise ees ja vastu. Tema on see, kes peab teise käest vabandust paluma, sest tema ei olnud teise vastu õige ega teise jaoks õigel moel koheldav, tema "kahtles" teises ja rikkus, oma tahtmistega, senise ära.
Siis, kui vaimse kontakti otsija jääb alla, kuid ta ei nõustu tulemusega või ei suuda seda ära seedida, siis ta kasutab tunde energiaid, et enese rahulolematust väljendada ja protsessi pikendada – lugu tuleb üle vaatamisele tagasi tuua, et teistsuguse tulemuseni jõuda. Kui see periood vaibub argise ühenduse teostamise ajal, siis pinna all köeb lahendamatus edasi – ilmnevad passiivse agressiivsuse, depressiooni, teisest eraldumise, vastumeelsuse jne märgid.
Sarnaste, püüdluste ja vaigistuste, alla surumiste tulemusel koguneb laava ja see purskub, mingil X hetkel, välja – Minu Mina informatsioon – Sinu suunaga - Sinu pärast – Mina tahan, Mina vajan, et Sina tunnistad ja arvestad – Mina olen oluline. Mina olen oluline Meie suhte alles olemiseks.
See on välja ütlemata tõde – kui Mina enam ei jaksa, ei vaiki ega vali, siis Meid enam ei ole – Mina astun selle seest välja. Mina olen see, kes kannab Meie suhte tegelikku eesmärki – kaks inimest, inimestena, koos – Sina püsid füüsilisel pinnal ja lähtud enese Minast, kui rollist – Sina unustad ja kaotad ära inimeste tasandi – Sina jätad kõrvale avatud ja töökorras vaimse ühenduse – Mina ei saa Sinu kõrval olla tegelikkusega kooskõlas – Mina ei saa, Sinuga ühes, inimesena kasvada – Sina tahad ja vajad, et Mina, Sinule – iseenda, Sinu ja Meie kohta valetaksin – Sina ei talu ega vali tõde - tegeliku iseenda ja enese poolt astutud sammude kohta.
Mida on kaua harjutatud, see õnnestub hästi – vaimse kontakti puudulikkus ja vaimse võimekuse vajaka jäämised toovad kaasa füüsilised reaktsioonid. Mida enam püüda, ennast ja enesele osaks saavat, selgitada. Mida rohkem avada tegelikkust – teise väljenduste ja olemiste vahetuid puudutusi ja tagajärgi, seda suuremaks kasvab vastupanu välja öeldule. See on informatsioon, millega ei ole füüsilise tasandi kasutajal, midagi peale hakata – Mina ei ole selline, Mina ei tee sel moel, Minul oli õigus sel moel väljendumiseks.
Vaimse kontakti samasisulise loomise ja selle toimimise suutmatus tähendab, et üks otsib teed ühisele, kui tervikule ja terviklikule inimesele pidava põhja loomiseks ja sellel toimetamiseks, kuid teine kasutab seda vaimse vägivalla teostamiseks – vaimse intelligentsuse tase võimaldab sõnade, hääle tooni ja suunatud intensiivsuse abil teoks teha vägivalla, mis ei jäta sinikaid ega vermeid, kuid mille jäljed on ka aastakümnete pärast kogetavad – rääkimata maha tallutud eneseteadlikkusest ja vääraks keeratud Minapildist.
Vaimsel ja füüsilisel tasandil kogetava, vaimse ja füüsilise, vägivalla selgitamine ja selle ära keelmine toob kaasa reaktsiooni, mis tähendab vaimse tasapinna häiritust füüsilises vormis. Füüsiliselt lõhutud ja ebaturvaliseks muutunud ühendus, mis on kogetav muutunud tähenduse ja suhtumisega, on kogumik informatsiooni, kõige selle kohta, milleks teine on võimeline – see on tõsi, see ei ole olnud eksitus ega kogemata tehtud – seda ei ole eluterve eirata/ eitada.
Vaimse tasapinna suletus ja häiritus toob kaasa emotsionaalse külmuse, teist inimest vähendavad tegevused ja agressiivsed väljendused. See on selle inimese tegelikkus – tsiviliseeritud pealispind varjab vaimsete võimete puudujäägid – see näitab, millisena, ja kuidas on inimene võimeline, ja millises hulgas, töötlema ja vastu võtma temale antavat ja temale endale teada olevat informatsiooni ja, kuidas ta käsitleb selle teatavaks tegijat - nii iseennast, kui ka teist. See on oluline info selle kohta, millisel tasapinnal, kellena ja mille jaoks ja kuidas ta seda teeb.
Mina teen Sinule tahtlikult haiget – põhjustan ebamugavust, sest Sina teed sama Minule. Vaimne küündimatus on tajutav füüsiliselt – enese sees on kitsas ja häiriv olla, enese Mina on vale, tähelepanu valgustab liigselt ja informatsioon haavab – see on ülekohtune ja mõistmatu.
See on raskesti ja raskustega talutav koht, mille seest ei saa ära minna – informatsiooniga ei ole midagi peale hakata, seda ei taha ega saa tõeseks tunnistada – eneseteadlikkus ütleb, et see on vale – see ei käi Minu Mina kohta – jäätumine, vaimne halvatus – sel moel kogeb, seedimatut infot, ehmatava ja rahus olemist peatava pauguna väga väike ja/ või manipuleeriva käsitlemise teel vaimselt kängunud enesest mitteteadlik laps.
Aju lühisesse laskmisega samal ajal käivitub vastu reaktsioon – füüsilises Maailmas saavad teostatud füüsilised sammud, mille sisu on sama iseendaga kasutusel olevaga. Siis, kui inimene olemas oleva informatsiooniga toime ei tule, siis on temas vajadus selle info muutmise järele – see lõpetab vale ja häiriva seisundi, mille söömiskõlbmatu info põhjustab. Seega tuleb valel moel töötav ja valet informatsiooni edastav info allikas elimineerida, vallutada, enese kontrollile allutada.
Füüsiliselt reageeriv inimene annab ise endale võimaluse – Mina toon nähtavale uue informatsiooni ja Mina ise muudan olevat – see tähendab söödavaks tunnistatud, kuid tegelikkuses moonutatud/ kallutatud info, vaimsel ja füüsilisel viisil, kasutamist.
Mina ise muudan teist, enese/ teise/ ümbritsevate silmis – Mina muudan ja tõestan ennast, enese/ teise/ ümbritsevate silmis - Mina vähendan teise, enesest vähemaks - füüsilise tähelepanu ning füüsiliste sõnade ja enese keha liikumisega.
Teine allub, Minu poolt teostatud, suunavatele mõjutustele ja vastab neile – samastub Minu informatsiooniga. Kui ei samastu selgelt ja püsivalt, siis Mina kujutan teda sellisena ette, loon ka teistele temast sellise kujutluspildi ja Minu/ Meie poolt osutav tähelepanu tähendab, et tema ongi selline. Mida rohkem Mina ise informatsiooni toodan ja välja annan, seda tõesem see, Minu jaoks, on.
Mina valan ennast füüsiliselt välja – need on Minu tunnete väljendused – see on viha, et teine ise ei muutu/ see on ärritus, et teine ise oma informatsiooni ei muuda. Mina tean, et Minul on olemas informatsioon, mis ei ole sama teisega. Teine peab Minu, kui eraldiseisva suurusega ja Minu informatsiooniga arvestama ning selle alusel oma suhtumist Minusse muutma – enam tema ei tohi, Mind tema poolt valitud moel näidata ja kohelda – see ei ole kooskõlas Minu Minapildiga ega Minule kuuluva rolliga.
Vägivaldne keskkond tähendab inimesi, kes tegutsevad füüsilisel tasapinnal ning kasutavad vaimse tasapinna/ vaimse ja füüsilise tasapinna konfliktide lahendamiseks füüsilisi väljendusi. Üks kõige suuremaid vägivaldse suhtluse poolt põhjustatud hinge ahistuse hetk on kogemus, kui vägivaldne inimene õigustab vägivalda ja enesele olulise inimesega ei ole vägivallast vaba kontakt võimalik.
Inimeste vaheline ühendus jääb ära vaimse tasapinna väärkasutuse tagajärjel. Täidetakse rollist tulenevaid ülesandeid ning inimese täis kasvamatusest ja vaimse võimekuse puudulikkusest tulenevad vaimsed teemad heidetakse kõrvale, neid vähendatakse ning möödapääsmatuse korral lahendatakse neid vaimse ja füüsilise vägivallaga.
Füüsilise tasandi inimene ei saa aru enese kasutuses olevate suhte selgituste mallide mõjust ega ole nõus nende kasutusest loobuma. Kui inimeste vahelise sõnumi edastuse selgitamine puudutab vaimset tasandit – vajadus on inimese mõistmise ja inimesega arvestamise järele – siis füüsiliselt reageeriv inimene ei saa sellest aru.
Füüsilise tasandi kasutaja näeb enda reaktsiooni põhjust teises – tema ei saa aru väitest, et tema ise valib enese väljenduse – põhjus selleks on tema enda sees. Põhjus on tema kasutuses olev ja temale edastatud informatsioon ja selle vastuvõtlikkuse tase – kas üldse ja kui palju on ta enesest ja eneses toimuvast teadlik või ta keeldub enesega toimuvat mõistmast ning vastustab info, kohustab teist õigel moel ja õiget infot edastama, keeldub reaalsusest, muudab informatsiooni.
Füüsilise tasandi kasutaja ei saa aru, et tema poolt valitud ja teoks tehtud samm on energeetiline liikumine - see on jälg, mille tema jätab ühisesse - see mõjutab temaga koosolijaid - selles sammus sisalduv informatsioon on mitmekihiline. Selles sammus on näha ja tunda, kas ta hoiab ühist või ta lõhub/ kasutab seda - kellena tema selle sammu astus ja kelle vastu/ poole ta selle tegi. Selle sammu teinuna on reaalsuses näha see, miks tema selle tegi - mis oli tema eesmärk - kas ta soovis vähendada ja kasutas vägivalda või ta soovis luua enamat ja hoidis alles enesega koos oleva inimesega ühenduse, inimeste tasandil.
Füüsilisel tasandil olija jaoks on füüsiliste lahenduste kasutamine oluline, nende ära keelamine tähendab abituks jäämist – teistmoodi ei osata – see tähendab, et teisiti ei ole võimalik. Enese lahenduse tegelik tagajärg ei huvita, sest see kaasnes vajaminevaga – lahendus oli mõeldud enese info edastamiseks ja teisele mõju avaldamiseks – see tähendab, et tagajärg on sõnumi adressaadi viga – tema on liiga tundlik, teine ise viis loo sinnamaani, et temaga pidi sel moel suhtlema. Kehtib põhi mõte – Kui Sina ei taha kogeda, siis Sina ära ise tee!
Samadel alustel suhtlejate jaoks on vägivald ja vähendamine normaalne, vahekordade selgitamise ja lahendamise tavalisus – suured inimesed on umbes 3-4 aastase lapse tasandil – ühiselt on õpitud ja ühiselt on jätkatud. Sellepärast ongi, vägivalla tõkestamiseks, kahe vahele piiride seadmine ja teisest kaugem kaugus ohtlikuna tajutavad – info ja selle mõju ei jõua teiseni – enesega seonduvat ei pääse muutma. Sõnu ja pilke saab ka kaugemalt teele panna ja pihta heita, kuid, kui teisele ei pääse füüsiliselt lähedale, siis ei saa seda teist sundida käitumist muutma/ lõpetama – seega ei saa enese jaoks valet informatsiooni teiseks muuta.
Siis, kui lapse vaimne tase ei olnud sõnaliselt ja info edastamise kohapealt osav, siis see tähendab, et suur inimene vajab füüsilist kontakti – vajab võimalust, kuidas jõuga teist muutuma sundida. Kui vaimne võimekus oli kasvanud, siis saab inimene kasutada mõlemat lahendust – ohutust kaugusest/ teistega ühes saata teele tähelepanu ja sõnade kogumi, et mõjutada – kui see ei aita või on võimalus tõhusamaks suunamiseks, siis läheb käiku füüsiline väljendus – kasutusele võetakse füüsiline kontakt.
Vägivaldset ja vähendavat suhtlemist teostavad keskkonnad annavad teada sellest, et neis olevad inimesed on jätkanud samasugust ja samasisulist info vahetust kogu elu, seega nad ei ole peatunud ega toimuvat mõtestanud – Miks Meie suhtleme sellisel viisil – Kes me oleme, kui Meie sel moel toimime?
Koos olemine on võimalus, kuid inimesed teostavad selle – teevad selle teoks enese oskuste ja mõistmiste kohaselt. Mõjub naljakalt, kuid on tõsiseks tegevalt kurb, kui avada tegelikkus ja vaadata otsa tõele - 3-5 aastased lapsed mängivad suuri inimesi - elavad suure inimese elu, kasvatavad lapsi ja lahendavad suhtlust, mis ei ole kunagi suhteks kasvanud. Ollakse lapsed, kes ei mõista vaimse tasandi osatähtsust ja sisu ega näe/ taju/ tunne inimest, kui tervikut.
Marianne
15.10.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar