Raske on ära öelda sellele valikule, mis on enesele oluline ja vajalik, kuid millega kaasneb midagi sellist, mis sunnib, enese arvelt, enamaks. Valiku võimalikuks saamisega samal ajal tuleb kasutada ja anda ise endale, midagi sellist, mis aitab teha, sellest valikust, kasutus kõlbliku ja talutava. Selleks, et enese kogemus saaks võimalusele vastav, tuleb panustada rohkem, kui muidu vaja oleks.
Valiku teostamine võib viia enese loo tasakaalust välja - koha, koos olijate ja koos olemise eesmärgi pärast, kuid tasakaalu taastamine ja hoidmine jääb ainult enese õlgadele. Ühine ruum, ühine võimalus, sama õigus – erinev tõlgendus ja erinevad käitumise tavad ületavad isiklikke piire ja häirivad ning sunnivad otsima lahendusi - iseendale.
Enesele oluline ja vajalik võimalus ei tähenda oodatud kogemust, sest samas olija ei ole endaga sama – tema ei näe ega koge ega mõtle samal moel. Mida enam on teine enesekeskne Mina, seda enam ta häirivamana mõjub – tema algab iseendaga ja lõppeb sinna samasse – kõrval olijad ei ole tema teema, kuni need teda ei sega ja temale vajaminevat võimaldavad.
Sama olemine ja sama õigus toob kaasa teadmise – mina ei peaks ennast kaotama ega enesele abivahendeid andma, et vältida teise samme ja kõrvaldada teise tehtut. Samas on olemas teadmine - Mina pean, sest muidu ei tule ise toime ega saa olulisest kogemusest osa.
Loogiline tundub, et ühises aset leidvast saab rääkida ja seda on võimalik muuta – teine mõistab ja arvestab. Loogiline ei alati loomulik – ühises aset leidvast rääkimine saab kaasa tuua vastu seisu ja vähendava info vahetuse. Ühises aset leidvast rääkimine ei ole vaba valik, kui sealses olijad ei näe ega mõista ühist samal moel.
Olles käinud ja kogenud ja tegelikkuse ära näinud, on olemas informatsioon, mida kasutada – on teada, milline on tagasi minemise ja kordamise hind. Mitte alati, kuid üsna suure tõenäosusega, sest kunagi ei tea ette, mil moel ja kuidas on ühise aja ja koha jagamine võimalik.
Võimaluse olulisus ja selle kasutamise muutumatus toovad kaasa kahetised tunded – Minu õigus ja Minu võimalused. Mina tahan, kuid Mina ei taha – mina ei taha paluda ega küsida ega osutada – mina ei taha kannatada ega taluda - mina tahan rahu ja rahule jätmist – mina tahan ühist, mis ei jagune ega väldi ega sea fakti ette.
Samas olijate osavõtmatus, mõistmatus ja tegevus osutavad eraldatust ja üksindust. Samas olijate kutsuv naeratus ja lobisevad sõnad ahvatlevad minema ja ühisest osa saama. On häiritud olemine, sest taustal tiksuvad ennast segavad tunded, mille sõnumit ise ei mõista – samas olijatele ühises olema saav meeldib ja sobib - see ei näi tekitavat neile teemat.
Sellest erinevusest tuleneb arusaam, et mina ise olen see, kes on selles loos viga – Minus on viga, et mina ei oska ise ennast käsitleda ega rahus olevana kogeda ega Maailmaga rahu teha – st rahus taluda seda, mis ennast häirib ja enese jaoks vale on.
Mina tahan, kuid ei saa ja Mina saan, kuid pean - selline vägikaikavedu toob kaasa kelleski teises vigade otsimise, et teha ja näidata see teine, põhjendatult, valeks – teine ei tee lugu korda, teine ei võta minuga seonduva eest vastutust, teine ei koge sama. See on kaudse lahenduse lootus, et kui teine kogeb sama ja näeb samal moel, siis saab temast liitlane ja ühiselt on võimalik ühises aset leidvat muuta.
Võimaluse olemas olemine ja selles osalemise õigus toob kaasa enese sundimise – pean minema ja osalema, pean nõustuma enesele osaks saavaga – pean, enese valiku tagajärgi kogedes, normaalne olema – see tähendab - enese tegelikkust, enese sees toimuvat ja samas olijate vastu tuntavat mitte välja näitama.
Tegelikkus – Mina ise ei ole vale ega pea ise ennast maha suruma. Minule teatavaks saanud info alusel - see võimalus, see koht, see seltskond, see tegevus - minule, kõiges ja alati, ei sobi. Olles ise enesest teadlik, mõistan ja annan enesele sellekohase teadmise – minu informatsioon on tõene ja aktsepteeritud.
See tähendab, et mina ei pea olevat, iseendale ega ennast, teistele, söödavaks tegema. Jah, on ahvatlev – jah, ei ole asendust – jah, võidakse kutsuda – kuid siiski tuleb Ei öelda – enese heaolu pärast ja nimel. Ei tähendab vastutuse võtmist ja ennast vähendavatele võimalustele Ei ütlemist.
Võimaluse valinuna ja kohale läinuna tuleb kohtuda reaalsusega – endale antud lubadus – Mina saan/ endale ostetud võimalus – Mina saan - ei tähenda, et enesele vajalik ja oluline võimalikuks osutub – kellegi teise kohal olemine ja valik on x faktor, mis saab võimaluse talumatuks muuta.
Enese vabastamine on enesele vabaduse andmine - Aitäh, et on olnud võimalus, kuid minul tuleb öelda, et ei lähe ja enam ei vali. See tõde ei tee mind ega kedagi teist valeks, vaid annab kõiki osalejaid vabaks. Enese valik on enese vastutus – nii minnes ja osa võttes, kui ka mitte minnes ja võimalust kaotades. Küsimus on vaate suunamise nurgas – kas mitte minemine on kaotus või on see võit – mis on enese jaoks olulisem, kas minemine ja kahetsemine või mitte minemine ja vabaduse kogemine.
Kasutusel oleva informatsiooni erinevused – sellel hetkel, kui üks tunneb rõõmu ja/ või on aset leidvaga rahus – sellel hetkel on enese sees vastupidised tunded – teine ei ole minu kinnitus ja mina ei ole teise oma. Mina ei saa samasugusena olla, teine ei vali samasugusena olla – meie tõuked on erinevad. Minu erinevus tähendab, et mina ei saa teisele ennast jagada ega avada.
Enese kohta käiva info enese sisse sulgemine on enese mineviku pärand - enese tegelikkuse välja näitamise ja välja ütlemisega seonduvad - hirm, ebalus ja iseenda valena nägemine - tulevad enese nähtavaks tegemise tagajärgedest. Enese aus informatsioon kohtas rünnakut, maha tegemist, viha pidamist, solvumist, veaks nimetamist, sõnade tagasi võtma sundimist – see oli ennast vaigistav ja ümber tegema kohustav reaktsioon.
Osaks saanu õpetas enese tõde varjama, vältima, muutma, kustutama ja valeks pidama. Võimalike vastu reaktsioonide vältimiseks sai selgeks, et teine ei tohi tegelikkust näha, kuulda ega taibata, sest see teine ei tulnud temale nähtavaks tehtud informatsiooniga toime ning ta ei tahtnud sellest midagi teada.
Siis, kui ühises ruumis, kellegi teise valik vähendab minu võimalusi ja takistab senisel või soovitud moel olemist – siis on enesest teadlik olemine pluss – mina tean, mida soovin ja vajan siis, kui olen ühises, ostetud ajas, jagatud hetkes – mina tean, kus ja milles on piir, millest allapoole ei ole nõus minema – tean, millal ütlen enese sees oleva info välja ning kui sellega ei arvestata, siis valin enesega kooskõlas oleva võimaluse - keeldun osalemast, sean piirid, lahkun. See on teadlik valik.
Hirm, valida enesele teada oleva informatsiooni alusel, tähendab enese möödunuga kohtumist. Möödunu kordused on suletud situatsioonid – seda senikaua, kuni inimene on neis peituva/ neisse varjatud info vastu võtnud ja, sellega arvestavalt, loost läbi ja edasi kõndinud. Inimene on näidanud ise endale, et tema kuulab ja mõistab ennast ning arvestab enesega.
Iga nn korduva situatsiooni lahendus on enese Mina parim versioon sellel hetkel. See tõde annab teada, et möödunu ei ole üks ja sama kordus, vaid eksami tegemise katsed, sinna maani, kuni eksam saab tehtud. Kursuse lõppu tähistava eksami järel tuleb sulgeda möödunu uks – sinna ei saa enam tagasi minna – see tee on läbi kõnnitud.
Sama on eluga – elukoolid ja neis olnud õpetajad jäävad seljataha. Kaasõpilastega võivad teed kõrvu kulgeda või ka ristuda, kuid ka need võivad otsa lõppeda. Ühine aeg sai läbi – enam ei ole mida jagada ega välja tuua ega seda milles toetada.
Eksami kordus tähendab, et midagi on veel vaja juurde õppida – seega tuleb võtta järelaitamise tunde ning teha tunnikontrolle ja osaleda tahvli ees vastamistes – näha enesele antud võimalusi valikutena ja võtta ka väiksemaid ja märkamatumaid ülesandeid tõestena. Mida tundlikum olla ja enesele antud valiku võimalust ära näha – seda väiksemad on müksud ja peatamised ja paigalt lükkamised – selleks, et mõista olulist, ei ole vaja elevanti ja kõlareid.
Enese selgus ja enese teadlikkus ei ole valik senikaua, kuni – otsustan valida enese salgamise, aususe asemel/ enese muutmise, enesele kindlaks jäämise asemel/ enese piiramise, tegeliku enesena olemise asemel. On tõsi, et alguses on ausa enesena seismine hirmutav, kaitsetuks tegev, senist muutev, üksinda jättev ja ka tahetut mitte andev – võib ja saab olla enesena, kuid see ei lähe teistele korda ega puuduta neid, kui see teistele vajalik ei ole.
Olevas ajas teostatud lahendus näitab ära tulevase teekonna. See, kuidas ja mille enese kohta teada annan - see, millises ulatuses ise ennast nähtavaks teen - see, kuidas teist inimest kohtan ja kohtlen - see, kuidas mind kuulda võetakse ja koheldakse – see, millise hinnaga tulemuseni jõuan - see näitab ära selle, kuidas lugu läheb edasi ja milleni kasvanud olen. Selles on ka teadmine, et lahendamata jäänu jõuab kunagi ja kusagil järele – saan uue võimaluse proovida ja valida, et mida ja kuidas oskan ja saan ja tahan.
Enam EI – siit lähen edasi teisiti. Ühine tähendab ühises olijaid ning ühises olevat ja ühisesse antavat informatsiooni. Ära varjatu ja ära muudetu ei kao ära – see on selle sama ühise sees olemas – kogu informatsioon on ühes – see on üks suurus. Inimene on see, kes valib sellesse erinevalt ja eraldavalt suhtuda. Ühine ei tähenda kõiges ja alati ühist - on tõsi, et see, mida teise inimesega, ühisest ja ühes oldust, arutada ja harutada ei saa, ei kuulu selle suhtluse piiride sisse – selles ollakse üksinda.
Ühine, mis oli teostatud piiratud suhtlusena, kuid mida väideti sügavama tähendusega ühenduseks olevat – tähendas käsitlevat kogemust. Sellise ühise sees anti teada, et talutavaks ühes olemiseks ja ühise hoidmiseks, oli olemas üks ja ainus lahendus - pidin taluma ja kestma – pidin õppima, paremini, enese valu hülgama ja ära kustutama – pidin ise leidma lahendused, kuidas enese vajadused, mis teiste valikute ja käitumiste tagajärjel ilmnesid, teisi segamata, ise ära lahendada.
See ei olnud inimesena kasvamine – see oli ellujäämine. Nähtavale tõstetud tõde vabastab teadmatusest, kuid üsna tõenäoliselt jätab – vägivaldsetes ja vähendavates keskkondades, üksinda. See annab teada, et see ei ole koht, kus olla ega ole need teised, kellega ühes olla. Teadlik valik olemas oleva informatsiooni alusel – enese otsus ei ole teiste vastutus – see ei ole nende vastutus, kellele olev ja selles aset leidev sobiv – see on neile paraja suurusega koht ja meelepärane tegevus – Las laps mängib - peaasi, et endale haiget ei tee ...
Marianne
03.10.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar