Möödunu mälestus - olen üleni häbi – kuidas võisin mõelda, et keegi üldse tahab minuga lähedane olla – suhelda küll ja ka siis, kui kasu toon või mugav olen või peab, kuid ei enese ellu - keegi ei taha Sind – Sind ei ole kellelegi vaja.
Inimene ütleb teisele inimesele, et too on teda ära kasutanud – tema andis endast ja enda oma, kuid ei ole sellele samaväärset vastu saanud. Kasu saaja on saanud, endale ja enda käsutusse, ressursse ja võimalusi, mida tal ei olnud õigust ega põhjust, tasuta/ välja teenimata/ sellisena, saada. Ära kasutaja on olnud vale ja valetanud – kasutanud teist inimest ja tollel olemas olevaid võimalusi kurjalt ära – eesmärgipäraselt vähendanud.
Sina oled tänamatu ja Sina oled Mind ära kasutanud – öeldakse pärast – öeldakse sellel hetkel, kui suhte ja suhtluse sarved ristuvad. See, kes on olnud suhtes, näeb ühist lugu ühte moodi – see, kes on suhelnud, see näeb sedasama lugu teist moodi.
Suhtes on üksteise toetamine normaalne ja teise vajadustega arvestamine loomulik. Suhe põhineb informatsioonil, teisega seonduv on oluline, sest teine on ühise osa – laiendatud Mina. Suhtlemine tähendab, et seotus on tähistatud piiridega – isiklikud teemad ja vajadused jäävad sellest väljapoole. Suhtlemine annab võimaluse valida Mina, millisena ennast nähtavaks tehakse ja millele tähelepanu tagasi oodatakse.
Ehmatus ja ärevus, mõistetamatus ja lootusetus – Ei tea, mida öelduga peale hakata – mida see tähendab, mida teine mõtleb – olen teiselt küsinud ja vastu võtnud ning ei ole küsinud, kuid olen vastu võtnud. Mõtete segadus - kas siis teine ei tahtnudki anda, kas siis teine ei tahtnudki võimaldada seda, mida tema antu võimaldas. Häbi ja vähesus - kuidas teine saab Minust sel moel mõelda ja Mind sellisena näha ja nähtavaks teha.
Tavaliselt tuleb ära kasutamise tõde välja düsfunktisonaalsetes perekondades ja suguvõsades – see öeldakse sellele, kes ei käitu õigesti ja reeglite kohaselt – seda öeldakse sellele, kes osutab ja räägib valesti – seda öeldakse sellele, kes ütleb välja informatsiooni, mis kaotab ära kasutatu Mina – selle info alusel ei ole troonilt kukutatu selline, milliseks enda oma ära andmine ja „heana” olemine teda tegid.
Tavaliselt lisatakse siis juurde – Hea tegu ei jää karistuseta – Mina tegin hea teo ja Minule vastati sellisel moel. See tähendab, et lepingut on rikutud – mina ei saa olla Mina - seega oled Mind ära kasutanud. See on informatsioon selle kohta, kuidas lugu nähakse – Minul enam ei ole, sest Sina oled ära võtnud, kuid Minu poolt antu ei ole taganud õiget tulemust. Sellise info andmine on õigele rajale tagasi suunamine – Vaata, näita ja kohtle Mind õigesti – Sina ei ole seda teinud!
See on ehmatav ja mõistetamatu hetk, kui soovides arutelu, enese ja infoga arvestamist, et muuta osaks saavat ja kohtlemist – siis selle asemel öeldakse – Vaata, mida Sina Minule tegid! - Oled tänamatu – Sinul ei ole õigust Minuga sel moel rääkida ja Minu kohta sel moel öelda – Sinul ei ole selleks õigust ega põhjust!
Jahmatav ja võlglaseks tegev avastus – See kõik, mis mina sain ja minule võimalik oli ja, mida enesele kuuluvaks pidasin, ei olnudki minu oma. Ühisel teekonnal, olemas olemisele ja enese poolt antule, vastu saadu - kohtades, kus kasvasin ja nende poolt, kellega ühes elasin ja kellega koos kõndisin – ei olnud olnudki Minu ega olnudki Minule. Mis see siis oli ja miks seda anti?
Sina oled tänamatu ja ära kasutaja – tähendab kogu loo eest vastutuse ühe poole kanda jätmist – teine muudab senist, sest tema annab endale teise rolli – Ohvri oma, Ära kasutatu oma – see vabastab teda, tema kohta öeldust ja temalt oodatust. See samm muudab kogu lugu – see ei ole enam see, millisena see oli ega millisena seda teati.
Sina oled Mind ära kasutanud – see info kohtab sisemist protesti – Mina ise ju ei võtnud/ Ilma ei oleks Minule vajaminevat olnud/ Mina ise kõike ei küsinud ega tahtnud/ Minu info oli teine/ Minule ei öeldud, et see oli võlgu antu, mille hüvitamist oodati/ Miks teistele, kes samas ja ka olid saanud, sama ei öelda?
Protest on enese kaitse – välja öeldud info katab valusat tegelikkust. Sellel hetkel, kui teine võimaldas ja andis, elati selle teisega koos ja/ või saadi temaga kokku. Sellel hetkel oli midagi olulist, milles sõltuti sellest teisest. Sellel hetkel oli teine öelnud ja näidanud, et tema toetab ja on olemas. Sellel hetkel, kui teine oma ressursse jagas – oldi lähedased – teine teadis elu ja olu, sest tema oli ja sai sellest kõigest osa.
Protest, mis ei lase välja öelduga nõustuda, katab teadmist – Minus ei olnud väärtust. Minul poolt antul ei olnud väärtust. Kuidas nii – teine sai Minu elust osa – Mina jagasin temaga iseennast ja kõike seda, mis enesel olemas oli. Teine oli Minu elus oluline – mitte sellepärast, et tema anda sai, vaid sellepärast, et tema olemas oli. Ühes olemine oli loomulik ja oluline.
Tänamatule ja ära kasutajale osutamine on kõige selgem suhtes olija ja suhtleja nähtavaks tegija. Suhtes olija oli võtnud enese elus saadut tõesena – teine teadis ja ise otsustas. Suhtes olija oli mõistnud, et koos olemine toetub ühisele põhjale – ollakse oluline. Suhtes olija oli uskunud, et oldi lähedased ja arvestati üksteisega – taheti, et teisel oleks võimalik luua ja kogeda enamat.
Suhtleja oli andnud ja olnud rohkem, kui temale õige oli olnud – lugu oli ületanud piire ja tema oli pidanud olema rohkem, kui temale endale vaja ja tema ise oli nõus olnud. Kohustused ja uskumused ja Mina pean olid teisega sidunud, võtnud temalt vabaduse ja sundinud tegudele, mida tema muidu ei oleks teinud - tähelepanu nimel ja pärast oli ta teinud.
Sina oled tänamatu on Mina vähendamiseks antud informatsioon, mis edastatakse siis, kui nähakse ja kogetakse, et teine peab ennast liiga tähtsaks, liiga isekaks, liiga ülbeks, liiga uhkeks, liiga iseseisvaks ja eraldi olevaks ja sõltumatuks - teine ei tea enam enese kohta. Mina vähendamine on meelde tuletamine, et saamine peaks püsima meeles ja hoidma saajat tänuliku ja alandliku ja vähemana.
Ega Mina Sinule sellepärast andnud, et Sina saaksid Minule ninna karata – öeldakse siis, kui tänamatu tahab tähelepanu ja seab piire – tahab muuta enesega ja ühisega seonduvat. Tahab, et temaga ja tema informatsiooniga arvestatakse. Keelab, enese, senise kohtlemise ja enesele kuuluva, kuid seni võimaldatu, kasutamise.
Kuidas määrata oma elule hind – kuidas määrata ühises ajas oldule hind, kui enese sammud on ka olnud ja ka ise on antud. Mil moel tasuda tagantjärgi, kui teine on koos käidud teekonna lõpus öelnud, et tema ei tahtnudki anda ega koos olla – tema ei tahtnudki kõike seda, millest ta osa sai – kõik oli tema jaoks vale ja üleliigne.
Enese eksitus on see, et võeti lugu nii nagu ise selles oldi – ei kuulatud ega vaadatud tõtt – valiti sellest mööda vaadata. Eksitus on see sellepärast, et ei võetud ette ega otsitud selgust. Eksitus on see sellepärast, et jätkati ja loodi võlga juurde. Sellepärast ollaksegi vastutav segaduse põhjustamisel – erinevuse oleks pidanud ära tundma, erinevusele oleks pidanud nime andma – erinevust, selle põhjani välja, mõistes oleks pidanud õigetesse piiridesse tõmbuma ning enese ja enesele olulise jagamise lõpetama.
See, et oldi erinevatel teedel, ei tähenda, et ollakse vale – enese põhi mõtted ja väärtushinnangud kehtivad edasi. Oluline on selgus ja vahe tegemine, et mõista ja vahet teha – seda just nimelt siis, kui teine ei tee koos tööd ja petab – valetab tegelikkuse kohta – loob kahte infobaasi – pealmine on see, mis hoiab koos – alumine on see, mis ütleb tõe välja. Ilma selguseta enne edasi ei lähe ja ühist ei loo, kui ei ole teadmist, mida teine on tegemas ja tahtmas.
Suhtleja valib endale sobiva tasapinna ja näo – info vahetuse enesele sobivates raamides ja enesele sobivatel teemadel – oluline on tähelepanu tema Minale. Suhtleja on see, kes annab siis, kui tema on nõus ja tema ise määrab, mida, kui palju ja kas üldse – antu on seotud tema Minaga – see kinnitab mingi(te) kindla(te) Mina olen selline` olemas olemist.
Suhtes olija on suhtes inimesega – tema on see, kes näeb ja teab, et anda tuleb siis, kui selleks on vajadus ja aeg – andmine on selles hetkes oluline – võimaldab enama loomise – hoiab ära vähema kogemise. Tema annab ja jätab – tema teab, et teisel oli vaja – võimaluse andmine ei ole kaotus – see on jagatud teekond – inimeselt inimesele.
Suhtleja ei teosta suhet ja seega ta ei hoia suhte tasapinna tasakaalu – tema ei võta vastutust seotuse ega ka enese eest selles – tema kasutab ära võimalusi. Suhte näo säilitamisega kaasneb fakt, et tema ei anna, enese, teise ja seotuse kohta, õiget ja olulist informatsiooni – ta ei anna teada seda, mis võib tema väljavaateid muuta ja tema Mina kaotada.
Ta ei anna endast, kui inimesest teada - see tähendab, et temaga koos olija ei ole teadlik sellest, mida teine varjab, muudab, kaotab – seega ei saa ta olla tõesele informatsioonile vastav – ei õige ega arvestav ega ka, tegeliku enese osa eest, vastutust võttev. Seega ta ei tea ära öelda ega ka keelduda, kui teine, ise ettepanekut tehes ja pakkudes, tegelikult anda ei taha või ei saa.
Suhtleja annab välja seda informatsiooni, mis kinnitab tema Mina olen selline` olemist või milleks tema põhiroll kohustab teda – seega hoiab ta ühes olijat/ olijaid pimeduses, kuid tema tegelikkus paistab välja, vahetult ja ka kaude. Koha peal väljendatud passiivne agressiivsus ja mujal, teistele räägitu.
Omatava siseinfo ja juurde kogutava info alusel saab ta teistele inimestele kurta ja tõestada - Mina olen selline` ja selline` - teine on selline` ja selline`– see on tähelepanu otsimine ja saamine. See on enesele võimaldatud kogemus, millest inimene saab sõltuvusse jääda – tema annab teisele ja tema on teisega ühes ning seejärel läheb mujale ja räägib teistele, kuidas ja mida ja kui palju tema ise ja kuidas teine teda ei hinda. See on enesele vajamineva Mina jaoks informatsiooni loomine ja kogumine ning Minale publiku hankimine.
Suhtleja ei lahenda lugu seal, kus see sünnib ega ole ta aus ega tunnista ta enese motiive. Tema loob endiselt enese ära kasutamiseks võimalusi – tema ise ütleb – Mina teen supi välja, Mina maksan poes arve, Mina aitan koolis käia, Mina võtan lapse hoida. Tema ise annab teada, et teab olukorda, mõistab ja toetab inimest – tema ise valib seda teha.
Seejärel kogeb ta elu reaalsust – maksab ära kasutajate eest, näeb arve suurust, kaotab enese aega ja on kohustatud ega tule kasvava lapse ealiste iseärasustega toime – seega kogeb tundeid ja enese kaotust, sest olema saavas tema ei saa Minana olla – tema on teistsugusena, sest tema kogeb asetleidvat nii, et temale, inimesena, on liiga tehtud.
Hoolimata sellest ta ei ole aus – ise ennast välja ei ütle, kuid enam ei taha – ikkagi jätkab ja manab – jätkab ja väljendub vihaste pilkudega ja sarkastiliste välja ütlemistega ja vaigistavate vastustega. Teda piirav ja temalt vähemaks võttev on teisele vajalik, teine ja tolle teemad ei ole temale olulised – Mina ei taha – Mina pean!
Tema näeb, et ühendav roll sunnib teda kohale jääma ja sealses ette tulevaga nõustuma, kuid tegelikkuses kardab ja väldib ta enese tõe välja ütlemist – ta kardab ja väldib seda tähelepanu, mis tema osaks siis saab – seda Mina, millisena teda siis vaadatakse.
Lugu – Naine, kes üksinda kasvatamas kahte last. Lapsed vanuses umbes 2-ne ja 6-ne. Naine andis lapsed õele hoida, kuna ise oli nädala öises vahetuses tööl. Lapsed olid linnast ära, maal. Ootamatult tuli õuele auto viie sugulasega – kolmas õde oma perekonnaga. Laste üks tädi võttis laste teise tädi endaga ühes, et minna, suvises Eestis, lapsepõlve maadele seiklema.
Lapsed tagastati emale – jäeti valvuriputkasse öise vahetuse lõppu ootama. Laste kohta kehtis sama info edasi – üksinda ja järelvalveta. Sama info olemas olemisel lapsed võeti ja jäeti. Oma elu tahtis elamist – lapsed olid kohustus – nende hoidmise ja teekonna eest ei võetud vastutust – ei ole Minu – kui on põhjus ära minna, siis tagastan – kui on ebamugav, siis tagastan või lähen minema. Mina saan ja Mina võin – ei ole Minu teema. See on suhtlus – see ei ole suhe – sel moel ei olda teise inimese ega laste tugevus – teised ei ole olulised, teistele osaks saav ei ole oluline.
Ära kasutaja Mina varjust välja kasvamine – on olemas minu nägemus ja on olemas teise nägemus – teise info ja otsus on teisele teada oleva põhjal tehtud – temale vajalik. Loomulikult on kahju ja on olemas ka õigustused – kui teine oleks varem enda kohta tõtt öelnud – see tähendab, et ise endaga ja enesega seonduva ja ühise eest vastutuse võtnud, siis Meie ei oleks sellesse kohta välja jõudnud.
Selles kohas tuleb vaadata ka enese sisse – kui Mina ise oleksin võtnud tõesena kõike seda, erineva agressiivsusega, välja näidatud informatsiooni ja lõpetanud ise senise läheduse ja jätkanud ühist suhtlusena, siis Mina ei oleks jätkanud seda teekonda, mis tähendas, teise jaoks, tema võimaluste ja tema olemas olemise ära kasutamist. Teine ei oleks olnud enam nii lähedal ega sel moel oluline, kui varem.
Ühes olemist, vales läheduses, sundis jätkama vajadus, teisele inimesele olulisena olemise kogemise ja teise inimese toetuse järele. Elu, elulised ja valusad hetked – selgus, et ei olnud oluline ja teise inimese olemas olemine ja tema poolne andmine ei tähendanud olulisena mõistetud toetust. Inimene ei kohtunud inimesega, seotus ei tähendanud suhet, vaid partnereid rollidele. Sama muster oli kordumas, mis oli alguse saanud lapsepõlves ja jätkus hilisemas ajas. Teine, kes oli samas, ei olnud endaga sama.
Kasutuses oleva ja kasutada antud informatsiooni valesti tõlgendamine ja valel moel tõlgendama suunamine – ühe ja sama pendli osad – üks, kes vajas endale teise tähelepanu, toetust ja teise poolt oluliseks tunnistamist – teine, kes vajas endale Mina olen selline` olemist – Mina vajaja andis, et tähelepanu saada – saaja koges, et teine on temaga ja tema on teise jaoks oluline.
Suhtes on muutused võimalikud ja tõene informatsioon oluline. Suhtluses inimene kasutab teise inimese olemas olemist, et saada seda, mida tema vajab – selle vastu annab tema selle, mis vajamineva kindlustab. See ei tähenda, et temalt saab nõuda ja temale tohib tingimusi esitada – vahetus ei tähenda vabaduse kaotust ega lähedust, vaid kaubalist tehingut.
Enesega ühes olemise kohta nõudmiste esitamine ja enese kohtlemisele tingimuste seadmine toob kaasa pendli katki minemise. Suhtes olija ootab ausust, ühise nimel koos töö tegemist, enesele ja ühisele, toetust ja mõistmist ning ühiselt, ühise hoidmist. Suhtes olija annab teada, et teine on temale, inimesena ja ühendava põhirollina, oluline.
Suhtleja taganeb vabaks jätvasse kaugusesse – suhe ei ole tema eesmärk – seal ei saa tema seda, mida vajab – seal ei saa tema Mina särada ja välja paista. Tema ei taha teisega koos olla – teine, inimesena, ei ole temale oluline – teise teekond, inimesena, ei ole temale oluline. Teisele antu näeb välja teise Mina kasvatamisena – kasvanud Mina toob kaasa võrdlemise, teistel alustel. Kui teine ei anna enam õiget tähelepanu ega tõsta suhtlejat enesest kõrgemale, siis on see vale koht – mäng on muutunud – sama või vähemana ei nõustu ta olema.
Sina oled Mind ära kasutanud = Sina oled Minu arvelt enesele rohkem saanud = Sinu Mina ei ole enam Minust vähem. Sellise informatsiooniga kohtudes näib, et osutatud teenused vajavad rahaga tasakaalustamist – teine on määranud enda poolt antule väärtuse, mida ei ole võimalik lähedase suhte ja ühes olemise ja jagatud eluga tasa teha. Põhjuseks see, et üks oli kohal inimesena – teine rollina – üks oli suhtes – teine suhtles.
Suhtleja ei oska ega vali olla õnnelik või tasakaalus, iseendaga, ilma temale ja tema tähtsusele osutava tähelepanuta. Suhtes olija tegelikkus - Minul on hea meel, et sain anda ja teise jaoks olemas olla – andmine tähendab, et Mina andsin, ilma tingimusteta, ära teisele – teine sai võimaluse luua enamat, kogeda enamat. See oli inimese teekonna nägemine ja toetamine.
Suhtleja ei näe inimest ega tema teekonda. Suhtleja kogeb ennast vähemana ja ilma jäänuna – tema on kade, vihane ja õel – tema võtaks antu tagasi ja kaotaks teise poolt kasutatud võimaluse toel saadu – seega osutab ta teise „vigadele” ja teise poolt tehtud „eksimustele” ja teise kohta kehtivale -
Sina ise ei ole midagi - Sinul endal ei ole midagi – Sina ise oled väärtusetu – Sinu poolt tehtu on olnud mõttetu ja vale – Sina oled oma tunnistuse valega saanud – Sind ei taha mitte keegi. See kõik on informatsioon tema sees toimuva ja tema enda põhi mõtete ja väärtushinnangute kohta.
Ega seda lugu õigeks saagi teha – teise vajadus, rolliMina ja tähelepanu järele, jätab loo samasuguseks – teine ei muuda oma informatsiooni tulemust – siis, kui vabandada või proovida rääkida tegelikkuses aset leidnust - siis, kui teha katse maksta x summa, siis teine ei lase konksu otsast lahti ega muuda suunda – Näe, tundsidki ennast süüdlasena/ Teadki, et olidki ära kasutanud/ Puudutas, siis tähendab, et oli tõsi/ Mina ei taha midagi, kuid jutt jääb samaks – Mina andsin ja Mind kasutati ära.
Tõestamaks ära enese Maailma, kõlab viimasena, kõige välja öeldu lõppu – Kui abi vajad, siis võta ühendust! Tõestamaks ära enese tegelikkust, kõlab viimase välja öeldu seletuseks – Mina olen suhelnud kõigiga, kes Minuga on suhelnud. Info annab teada, et ollakse valmis suhtlemiseks – õigetel alustel ja paika pandud tingimustel.
Tegelikkus tuleb nähtavale loo lõpus – pendli katki minemise/ katki tegemise järel. Teadmine – Mind ei ole vaja - teine saab kõik, ise, endale anda – Minu puudu jäämine ei võta teiselt mitte midagi vähemaks- Mina ei anna teisele midagi juurde – Mina ei ole teise jaoks oluline - teine elab oma tegeliku elu ilma Minuta.
Selle infoga kaasnev, iseenda, väärtusetuna kogemine ja nägemine - tähendab, et tunnetega toodud info on kohale jõudnud – tunde taga seisab koos olemise/ koos elamise tegelikkus – ühine ei ole olnud suhe, vaid teatud raamides ja teatud tingimustel ja teatud põhjustel aset leidnud suhtlus, millest teine lahti ütleb siis, kui temale ei ole seda suhtlust vaja.
Tegelikkuse vastuvõtmata jätmine on toonud kaasa tundesõnumi kordumise ja sellega kaasneva tundeseisundi – tähelepanu on läinud väljapääsuta olukorrale – Mina olen üleliigne, Mina võtan teiselt vähemaks, Mina vähendan teise võimalusi, Mina sõltun teisest ja tema tujudest, Mina segan teise elu elamist, Mina olen seal, kus mind ei taheta, Minule ei ole teisele mitte midagi olulist ja väärtuslikku anda.
Täis kasvamine tähendab, et inimene teeb oma otsused temale teada oleva informatsiooni alusel – teevad need haiget ja näivad need olulise kaotusena, see ei ole enam peamine. Inimene mõistab, et iseendana olemiseks ja elamiseks on aeg kätte jõudnud - Minul on tugevust, et teha, olemas oleval info põhinev, oma otsus teoks – Mina, teadlikult, lõpetan suhet imiteeriva suhtluse teostamise - Mina lõpetan avatud suhtlemise sellega, kes ei vali aus olla, kes ei vali arvestada, kelle jaoks mina ja minuga seonduv ei ole oluline. Mina ei panusta sellesse, kus Minule kohta ei ole.
Marianne
02.10.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar