teisipäev, 14. oktoober 2025

Suhtlemise tasand III - Sügavaim pind I

 


Vaimse ja füüsilise läheduse erinevus ja terviku moodustamise võimetus toob kaasa traagilised tagajärjed. Inimene jääb kinni suhtesse/ seotusesse, mis on võimalik, kuid jätab teda nälga – omal moel, teisega koos olles ja elades, ta sureb, elama jäädes.

Füüsiline lähedus tähendab, et teine inimene, kui füüsiline suurus, on samas - inimesed on koos ja ulatuvad üksteist puudutama – nad tajuvad teise keha soojust, näevad selle kuju, saavad puudutada selle tekstuure ning tunnevad selle lõhnu. Inimesed saav kõrvu istuda, käest kinni hoides kõndida, üksteisega intiimselt õrnusi vahetada, enesele pööratud tähelepanu osaks saada, vahetut kontakti teostades, teise reaktsioonidest osa saada. Teise kohal olemine annab ka endale võimaluse väljenduseks ja osa saamiseks ja iseenda kogemiseks.

Vaimne lähedus tähendab teise inimese tunnete ja mõttemaailma tajumist sellisena nagu need on avatud informatsioonina. Mina mõistan Sind on tajutav füüsiliselt – takistusi ei ole ees. Inimesed saavad üksteise naljadest aru, tajuvad ja mõistavad teist ilma sõnadeta. Neil ei ole vaja rääkida – piisab pilkude vahetusest, tajumisest, kui kõik on mõistetav – järgneb füüsiline reaktsioon, mis kinnitab tajutut. Piisab kõrvu istumisest, vastu nõjatumisest ja kaugusesse vaatamisest – jagatud hetkes ollakse tervikuna – miski ei eralda – midagi ei ole varjatud, peidetud ega moonutatud – kõik on selge.

Olles füüsiliselt lähedases kontaktis, kuid vaimselt eraldatutena/ erinevatena - tähendab vaimse tasapinna kontakti tegelikkuse tajumine külmuse, hüljatuse ja eraldatuse kogemist. Ollakse samas, kuid ei ulatuta teiseni – teine eirab/ teine ei saa aru/ teist häirib/ teine nimetab valeks/ teine keeldub/ teine nõuab enesega vastavust.

Proovides ennast väljendada ja mõistetavaks teha, näeb ja tõlgib füüsiliselt kontaktis olija lugu ahistamisena, häirivana, valena – see ei ole tema lugu ega teema. Tema ei ulatu selle tasapinnani – tema on emotsionaalselt suletud, vaimselt küündimatu, oma valiku teinud. 

Temal ei ole selliseid tundeid, tema väljendused ja enese edastus ei sünni läbi vaimse kontakti. Tema virutab kirvega, kaevab labidaga ja teeb möirgavat häält seal, kus on vaja õrnust, vaikust, kuulamist, sulandumist ja rahulikkust – inimene ei mõista edastatut selle sama tasandi teadlikkusega, millel sõnum, temale, on edastatud ja seega ta ka ei vasta sellele oodatud moel.

Füüsilisel tasapinnal olija ei saa aru, kuidas tema sõnad ja käitumine saavad teisele haiget teha, teist segada ja ühist lõhkuda. Tema jaoks ei ole teise inimese vaimse tasapinna mured, väljendused, soovid, valu tõsiselt võetavad.

Tema võib õppida käituma, kui robot – tingmärkide järgi taibata või ette ütlemise alusel poose sisse võtta ja nn õigeid sõnu lausuda, kuid need ei tule südamest ega loomulikult – need on kunstlikud, sest temas ei ole/ temas ei sünni impulssi, mis suunaks teda, iseennast sellisel moel väljendades, teisele sõnumit edastama.

Tema saab aru ja mõistab öelda selle kohta, mida ja kuidas tema ise tajub – füüsilisel pinnal aset leidev ühendus, kuid vaimse tasapinna ühendus jääb tema jaoks kaugeks – tema ei kasuta seda samal moel.

Ebakõla, kahe inimese loos, toob kaasa vajaduse, teisele selgeks teha, mida enese sees tuntakse ja kuidas on enesega lood ja mida oodatakse, kui olevas ja/ või olemas on informatsioon, mis mõjutab ennast väljendavat inimest ja ka temaga seotut. Tulemuseta püüd, jõuda sihile, toob kaasa frustratsiooni ja meeleheite ja katkise olemise – teine teeb edasi, teine kordab edasi, teine eirab – nii nagu ei olekski teisele, midagi öeldud ega oldagi, temalt, enesele vajamas ega olekski teine, midagi häirivat teinud.

Rõhu asetused, mis ja kuidas on oluline, on erinevad. Teine on, oma füüsilise pinna peal, enesega rahus – kui seal väljendatakse kokku kuulumist ja selle taseme toimist, siis on tema jaoks kõik ok – tema jaoks on vajamineva suurusega ja seotust märkiv ühendus olemas. Tema saab häiritud siis, kui sealses temale midagi keelatakse või teda kuidagi piiratakse – füüsiline takistus ja ebamugavus.

See tähendab, et kui kahe inimese vahelise seotuse vaimse tasapinna ühendust pannakse proovile – on jagatud enesele olulist ja enese sees toimuvat, kuid teine ei reageeri samal lainepikkusel, siis hoolimata füüsilisest lähedusest ollakse sellest teisest eraldi ja üksinda seismas. Teisega samas olemine ja kontakt taastub siis, kui astuda füüsilise väljenduste ja märkide Maailma, kuid vaimse tasandi lävepakk on teise jaoks liiga kõrge või ei saa too arugi, et ka see tasand on suhtes olemas ja kahe vahelise ühenduse jaoks oluline.

Vaimse tasapinna kaugem kaugus, teisest, tähendab, et füüsiline on vale – tegelikkusega kooskõlas olev välistab füüsilise, sest teine kasutab füüsilist kontakti vaimse eiramiseks või sellel tasandil haiget tegemiseks - haavamiseks, allutamiseks, vägivallaks, üksinda jätmisega karistamiseks ning seejuures peab seda kõike enese õiguseks ja pidava põhjusega tehtuks.

See ei ole selle loo ainus traagika – vaimse ja füüsilise tasapinna tegelikkus tuleb välja nendes kohtades, kus ollakse avalikus ruumis ja teistega koos. Inimese kaaslane seisab, inimesest, nähtavalt/ tajutavalt lahus – on selge, et ta ei taju oma kaaslast, et ta ei taha temaga seotust, et ta on võimeline samas olevate teistega ühinema ja sel moel enese kaaslase vastu olema – isegi, teistega samal moel, tema üle naerma, teda pilkama ja vähendama.

Selline käitumine annab teada, et vaimsel pinnal on ta Mina, kelle samme, füüsilises väljenduses, suunavad tema isiklikud vaimsed teemad. Tema käitumist ja valikuid aitab mõista see, et ta on sõltuv keskkonnas jagatavast tähelepanust ja sealses olevatest võimalustest. Seda sõltuvust iseloomustab see, et ta peab enese kaaslast selleks, kes põhjustab temale häbi ja võib tuua kaasa valed tagajärjed – seega ta lahutab ennast füüsiliselt, märgatavalt ja tajutavalt, enda jaoks valest ära.

Enese sees oleva vaimse teema lahendamatuse tõttu moodustab ta nähtava ühenduse sellega, kes on võimeline vaatama ja kohtlema teda halvasti – kaaslasega kaasneva, ka ettekujutatava, tähelepanu vältimine on ennast kaitsev samm. Seega on ta võimeline looma ühenduse sellega, kes annab temale vajamineva tähelepanu - õige Minana kohtlemise ja sellega kaasnevad võimalused.

Tema sees olev informatsioon ja ümbritseva tõlgendus suunavad teda väljenduma vastavalt sellele. See on põhjus, miks tema saab ühineda, kellegi teise vaatenurga ja tegevusega ning vaadata/ kohelda enda kaaslast samasugusena – vähemana ja valena ja naeruväärsena ja viha tekitajana jne.

Enese valiku teeb ta nähtavaks. Ta viib füüsilise tasapinna vastavaks vaimsega – tema ise tõukab kaaslase ära, tema ise hoiab teda enesest kaugel, tema ise naerab kaaslase üle, tema ise kasutab vähendavaid sõnu ja vägivaldset kohtlemist – ta teeb enda valiku kõigile nähtavaks ja kaaslasele kogetavaks.

Pärast tulevad tülid – Sina tegid Minule sel moel – Sina ei mõista Mind – Sinul on ükskõik – Sina olid vale. Mõlemad saavad nendele väidetele alla kirjutada ja need tõeseks tunnistada. Mõlemad olid loo osapooled ja mõlemad põhjustasid teise üleelamised – teine ei olnud õige – teine ei hoidnud ära – teine ei arvestanud – järelikult ei hooli ega mõista - järelikult ei ole oluline.

Üks ei talunud enese vaimse tasapinna teemat, mis kirjeldas füüsilises toimuvat ja seega valis ta endale lahenduse – Mina ei ole Sinuga, et vältida Mina olen selline` informatsiooni, mida edastatakse füüsiliselt tajutava tähelepanu ja kohtlemise kaudu. Seega kasutas ta teise olemas olemist, et enesele vajaminev saada – distantsi hoidmine, teise kohta välja öeldud info, teise vastane füüsiline käitumine – Mina olen selline` tõestamine.

See inimene, kes oli enese õhtu või elu kaaslasega väljas, koges seda, kuidas neid kahte ühendav side ära lõhuti – teine astus tema kõrvalt minema – teine käitus nii nagu olulise inimesega ei käituta – teine andis teada, et kaaslane ei ole temale oluline – teine andis teada, et tema on võimeline, teistega koos olles ja kõikide nähes, kaaslase üksinda jätma ning ise või lubama, kellelgi teisele, talle haiget teha ja teda vägivaldselt kohelda.

Füüsilise läheduse tasandil olija tunneb siduvaid tundeid siis, kui tema on teisega sellises kontekstis – tema on suunatud füüsilise läheduse väljendusele ja kasutamisele ja vastu ootamisele. See tähendab ka teise, kui objekti, haldamist ja omamist – Minu oma – keegi teine ei tohi füüsiliselt kasutada ega käsutada.

Vaimsel pinnal – Palun väga – Selle osaga tegele ise – Kuid ära Minu ajusid nussi – Mina ei ole selleks, et Sinu kapriisidega tegeleda – Ole nüüd tubli/ hea tüdruk ja jäta oma tujud – Ole mõistlik – Mida Sina saada tahad – Mida Sa tahad, et Mina Sinule ostan – Läheme nüüd voodisse ja Ma tõestan Sinule, kuidas Mina Sinust hoolin – Vaata nüüd ja näed ise, et Sina oled eksinud – See ei ole ju nii – Sina teed tühjast tüli – Mida Sina veel tahad – Sinul on kõik olemas – toit, riided, peavari ja oled saanud seda ning teist – Mida Sinule veel on vaja - Mina ei saa Sinust aru.

Pealispinnal püsimine on harjumus – keegi ei poe Sinule hinge ega vääna ajusid – on asjalik argipäev – on valitud suletus – füüsilise tasandi tegevused ja harjumused ning füüsilisel pinnal teostatud kontakt. Kuid selle all ja sees on tagasi lükatud kontaktid, hüljatud püüdlused, frustratsioon, lootusetus, tardumus – vaimse tasapinna kontakti ei ole, inimesele avatud kontakti ei ole. On rollide ühendus.

Appi karjed, füüsilise Maailma tunnete karussellid, sõltuvuslikud harjumused, adrenaliini pakkuvad tegevused, depressioon, enesetapmise mõtted ja katsed – see kõik tähendab õige tähelepanu puudust. Inimene ei saa aru, mis temaga toimub/ mis temaga valesti on/ miks tema teisega kokku ei sobi/ miks tema vale on/ miks tema ühtekuuluvust ei tunne ega näe/ miks teda ühte ei võeta/ miks teda ei mõisteta/ miks tema sõnadest ja soovidest aru ei saada/ miks tema teiseni ei ulatu.

Inimesed on ju emotsionaalsed – nad nutavad, naeravad, vihkavad, solvuvad, kardavad, karjuvad – nad väljendavad ennast, et enese sees aset leidvale ja enesega toimuvale väljund anda ja teisega kontakt luua. See on pealispinnal väljenduv vaimne tasand füüsilises vormis. Õpitud ja samastatav – kurbus toob kaasa pisara/ ärritus toob kaasa viha/ nali toob kaasa naeru – Mina mõistan Sind – Mina kogen endas ja vastan samaga.

Samaga vastamine ei tähenda mõistmist – mis on see, mida ja kuidas inimene läbi elab – milline on see info, mille ta on saanud ja mida ta töötleb – mida see tema jaoks tähendab - mida tema, sellel teekonnal, kogeb.

On tavaline, et inimesed lahendavad vaimseid teemasid füüsilisel pinnal – tee ennast korda/ jäta vesistamine/ no näed, ei olnudki vaja piriseda/ lõpeta ära/ söö midagi/ võta klaas kangemat/ kuula muusikat/ mine välja/ otsi seltskonda/ kui ei lõpeta, siis saad rusikat maitsta jne. Inimesed teevad ise ennast ja teisi füüsilisel tasapinnal korda – vahetavad või sunnivad, ennast/ teist, nähtaval olevat nägu/ rolli/ väljendust/ olemist vahetama – kasutavad selleks informatsiooni, vägivalda, manipulatsioone, sõltuvust tekitavaid aineid, maandvaid/ pinget pakkuvaid tegevusi.

Igal füüsilises Maailmas nähtavaks tehtud väljendusel on olemas põhjus – sellega kohtuja reageering sõltub sellest, kas inimene näeb teist inimest või näeb ta rolli ja millisel tasapinnal ta selle teise informatsiooni vastu võtab. Inimene ei kuule ega näe ega mõista teist, kui inimest, kui tema ise ei saa aru iseendast – temal puudub kontakt iseendaga. Tema püsib füüsilisel tasandil – toimib ja toimetab sealses, sest see on temale arusaadav ja tema kontrollile alluv.

Füüsilise tasandi inimene on võimeline kasutama - oma oskusi, teadmisi, teisele lähedal olemist ja inimeste tunnetamist, relvana – manipulatsioon, info muutmise ja muudetud/ varjatud info abil kurjade tegude tegemine vaimse tasandi raamides – teise aju krussi keeramine/ teadlikkuse muutmine/ hirmu all hoidmine/ tahte vastastele tegudele sundimine jne. Kõik selleks, et ise kasu saada, meelt lahutada, vastutusest vabaneda.

Füüsilise tasandi inimene on võimeline haiget tegema – parastades, ükskõikselt, siniseid/ veriseid jälgi jättes. Tema teeb haiget, sest tema teab, et tema teeb haiget – see on tema eesmärk. Tema kasutab vägivalda siis, kui tema annab teada, mis juhtub teisega, kui too ei ole kuulekas. Füüsiline reaktsioon on võimalus, kuidas väljendada eneses toimuvat ja sundida teist, õigetesse rööbastesse, tagasi pöörduma, et vältida, isiklikke, vaimse tasapinna ärritusi.

Vaimse tasapinna ja füüsilise tasandi ühendus tähendab teist, kes on sama iseendaga ja oluline – see tähendab, et informatiivse sõnumi edastaja ei taha, et tema poolne enese väljendus/ valik/ otsus oleks teisele kogetav valu, vähendamise ja vägivallana. Temal on oskus peatuda ja valida endale teine väljendus – sama informatsioon, teistmoodi edastatuna – sõnumiga samas on tunda teisest hoolimine ja teisega seotud ühise hoidmine.

Iseenda ja ühise eest vastutuse võtmine tähendab, et inimene ei muuda olulist informatsiooni ega peida seda ära – tema teab, et valel on hind – valikud ei ole tehtud tõesel pinnal ja tulemus mõjutab tegelikkust, vääras suunas liikuma. Hilisemaid parandusi on raskem teha. Tema on see, kes kannab tõe välja – see tee on avatud võimalused ja vabadus.

Püüd viia oma sõnum – Mina olen Mina, Mina olen meid kahte kokku siduvas rollis olev inimene, Mina tahan töökorras ühendatust, kõikides nendes osades, milles Mina ise teostan ühendatust – Mina vajan vaimse tasandi tõrgeteta töötavat ühendust. Enese sõnumi edastamise ebaõnnestumine võib viia purseteni – valu ja jõuetuse välja näitamiseni. Selle taga on pikaajaline lahendamatus - Miks Sina ei saa Minust aru – Miks Sina ei mõista Mind – Miks Sina ei arvesta Minuga – Miks Sina Mind tasalülitad.

Vastuseid saamata ja enesele vajamineva kontakti saavutamatus tähendab valena ja vägivallana kogetavat seotust. Loo teine osapool takistab katsed/ nimetab need valedeks/ hülgab algatused/ valetab enese kavatsuste kohta/ väidab, et on olemas, kuid ei saada aru või ei hinnata neid/ seab tingimused/ kasutab vägivalda ja vähendamist/ karistab vaikusega/ hirmutab kontakti lõpetamisega/ nimetab saadu võlaks jne.

Füüsilisel tasapinnal olija lahendab erinevusi ja vastuolusid Minana – tema ei ole teisega ühendatud, teist, kui eraldi seisvat suurust, mõistvalt ja toetavalt. Tema kasutab vaimset tasandit samasuguse füüsilise vahendina, et enese eest seista ja enesele võit koju tuua – tema informatsioon on tõene – tema suhtlustasand on õige – Ei ole siin midagi enese tähtsusega vehklemist – keegi ei ole selleks luba andnud!


Marianne

14.10.2025.a


Kommentaare ei ole: