Enese aja üle mõtlema ja tagasi vaatama panev küsimus – Mis/ milles oli Sinu turvapaik möödunus? Vastuseks sellele kõlas – raamatud/ naudingut pakkuv pehme/ näksimist võimaldav soolane või magus toit.
Ümbritsevas ei olnud midagi ega kedagi, kes oleks valinud mind, Minuna ja Inimesena – olin paratamatus. Keegi ei olnud päriselt Minu – kõik olid võimelised elama oma elu ilma minuta ning jätma mind, kellelegi teisele või saatma mind ära, kuhugi mujale. Ei olnud probleemi valetada minule olulises ning enese motiivide kohta.
Mitte keegi ei lähtunud minust – minu jaoks oluline ei olnud ühegi teise jaoks oluline sel määral, et oleks seistud minu kingades ja vaadatud loole minu silmadega ning valitud sellest lähtuvalt. Kõik see, milles elasin ja kasutasin, oli alati kellegi teise oma – see ei kuulunud minule ja see, et minul ei olnud õigust sellele, öeldi välja siis, kui olin vale/ ei olnud seda ära teeninud.
Oli teadmine, et olen üksinda ja pidetu. Lugemine aitas kaotada oleva ja selles toimuva ning minna ära mujale – sinna ei olnud teistel pääsu, seda ei saanud keegi kontrollida ega muuta ega sinna kedagi juurde lisada/ sealsest ära võtta ega kohustada mind vastutama asjade/ teiste eest selles, mis ei olnud mina ega minu – olin ja sain raamatute maailmast osa ning mitte keegi ei nimetanud mind seal valeks ega pööranud mulle tähelepanu, mis näidanuks mind sellena, kes ma ei olnud - seal ma ei pidanud ennast muutma ega kaotama - paberile kirjutatud Maailm oli alati minu jaoks olemas ja ootel.
Millegi, mis hea maitsega ja mõnusa koostisega, limpsimine, lutsutamine, näksimine aitas muuta enese emotsionaalset seisundit ja kinnitada teadmist – saan ise anda endale ja hoida kestmas seda, mis on hea – seni, kuni protsess kestab, olen hoitud ja maandatud – vajadus on rahuldatud st millegi olulise puudus on asendatud.
Toit ja raamatud olid enesele selliste seisundite andmine, mis pakkusid turvatunnet ja lohutust – see oli enese reaalsuse muutmine kohtades, kust ma ei saanud ära mina ja, milles ei olnud võimalik enesega seonduvat muuta – väline ei muutnud ega kohandanud ennast minu järgi – mina allusin reeglitele ja kontrollile – minul tuli ellu jääda seal ja selles, kus mind vähendati ja osaks saav tähelepanu ei olnud toetav ega tunnustav ja, milles olles olin üle ning millest ma ei jäänud kunagi puudu, kui ära olin.
Marianne
13.11.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar