Manipuleerimise sügavaim põhi on käes siis, kui inimene peab enesele osaks saavat ja enese ümber toimuvat normaalseks ning tema ise õigustab seda – see on tema reaalsus, sest teist temal ei ole. Aastaid/ kümneid kestnud käsitlemist kogenud inimesel on väga raske üles ärgata ja ise ennast iseendana näha ning nimetada toimuvat õigete sõnadega.
Manipuleerimise põhiolemus seisneb valetamises – usutavalt ja enesekindlalt ning vajadusel ka agressiivselt tegelikkuse moonutamises. Manipuleerija on valinud välja vaatenurga, värvitooni ja selle, kelle süü, st vastutada, on kõik see, mis ei ole hästi või õigesti või miks peab just sel moel. Manipuleerija näitab ennast ja/ või ka kedagi teist Kannatajana, Päästjana, Ohvrina, Parimana, Õigena jne – mida kõrgemale ta tõstab ennast/ teist ja näitab valitud rollis olevana, seda madalamale, enesest ja ka teistest vähemaks, vajutab ta seda, kelle pärast ta oma rollis „peab” olema/ saab olla.
Enesega ja ühises toimuva avalikustaja info kohtab tühistamist – tema on see, kes ei saa endast aru/ temaga ei ole nii nagu ta seda väidab/ tema ise ei tunne ennast/ tema tõlgendab ennast ja toimuvat valesti/ temale ei tehta liiga/ toimuv on normaalne. Hoopis tema on see, kes mustab ja solvab teisi, kui räägib asjadest, mis on tehtud ja kestavad, kuid mida ei tehtud või ei hoita alles paha pärast ega halba soovides, vaid tema ise põhjustas need – temaga teisiti ei saa ega peagi ja teistel on õigus iseendana olla nii nagu see juhtub või soovitakse.
Vastu vaieldes sunnitakse käsitletavat üha järgmisi argumente otsima ja ennast tõestama, kuid mitte miski ei veena ja ei õigusta tema püüdlusi – kõik edastatu ja välja toodu nimetatakse ülekohut tegevaks ja valeks. Manipuleerimise eesmärk on panna inimest kahtlema oma terves mõistuses ja iseendas – kui talle kinnitatakse, et tema ei saa aru ega mõista ja tema ise teeb, enese eest seistes ja ennast kaitstes, teistele ülekohut, siis toimub lühis – inimene, kui iseenda ja toimuva kohta infot edastav baromeeter, lakkab töötamast – ta ei saa ennast usaldada, sest mitte keegi ei näe ega tunne seda, mida tema näeb ja tunneb.
Manipuleerivas keskkonnas/ manipuleerija kõrval tundub võimatuna elada iseendana ja valida ise enda järgi, sest - Mina ei tea, mis on õige – mina ei saa valeks nimetada ja ära keelata seda, mida teine väidab lubatuks ja õigeks – mina ei saa enese reaalsust ära muuta, sest ei ole mitte kedagi, kes näeks toimuvat samal moel ja tunnistaks minu sõnad tõeseks. Mitte keegi ei tunnista tõeseks seda, et minule tehakse liiga ja mind vähendatakse, kui näidatakse mind valena ja süüdlasena asjades, mida ei ole teinud või ei teinud sellisena. See mina, keda nimetatakse valeks, olen olnud vastus minu vastu tehtavale.
Iseenda ette näitamise, toimuva õigete nimedega nimetamise ja enese kaitsekõne ebaõnnestumine tähendab, et inimene pühendab aega ja tähelepanu enesega toimunule/ eneses toimuvale. Ta on ärevuses ja kogeb hirmu, sest tema vastane agressioon kestab. Ta kardab kordust – järjekordset tõdemist, et manipuleerivas keskkonnas/ manipuleeriva inimese kõrval tema ei saa/ tema ei tohi olla iseendana ja see tähendab, et tema ei ole oluline ja temaga ei arvestata.
Üha uuesti peab ta, monoloogina, dialoogi enese sees – tema seisab enese ära keelaja ja teistmoodi nägeja ees ning tõestab tollele iseennast ja oma õigust iseendale. Inimene ketrab möödunut, kui filmilinti ja helide salvestusi – sel moel toimides näib inimesele, et tema ei saa lugu lõpetada – see ei ole võimalik, sest tema peab olema valvel ja valmis koheselt reageerima, et valet enesest eemale hoida, kuid ikkagi kogema ja nägema, et teine ületab tema piire, kuigi inimene annab sellest teada, kuid manipulaator ei võta oma sammude ja nende tagajärgede eest vastutust – vaid näitab neid õigete ja vajalikena ning teeb mõne aja pärast uuesti samal moel.
Pikaaegset käsitlemist kogenud inimene usub, et tema saab iseenda tagasi – st häirivalt emotsionaalne seisund lõppeb siis, kui manipulaator ütleb ja tõestab, et tema enam ei tee ja lõpetab inimese info valeks nimetamise ning tunnistab inimese sõnad ja nimetused tõesteks ja võtab vastutuse iseenda osa eest – näeb ennast ja oma samme sellistena nagu need tegelikkuses tehtud said.
Inimese tõde – enesena olemiseks ei ole vaja mitte kellegi tõestust, heakskiitu ega tunnustust. Lugu saab lõpu siis, kui inimene ise enam kaasa ei mängi – tema enam ei oota/ tema enam ei tõesta/ tema enam ei karda – ta võtab vastu otsuse, et kogu lugu on läbi – ta ei vaidle enam vastu, et tema peab olema oluline/ ta enam ei tõesta, et tema info on tõene/ ta enam ei karda elu ja olemist ilma manipulaatorita. Ta valib iseenda.
Inimese emotsionaalne häiritus on seisnenud selles, et tema enese tunded, mis ikka ja jälle aktiveerusid, olid toonud temale osaks saanu ja toimuva kohta täiesti õige info kaasa – tema ise ei tahtnud reaalse infoga tööd teha ja selle alusel oma samme valida ning ise enda piire paika panna. Senikaua, kuni tema seda ei teinud, oli manipuleerija tema piiride sees ja valmis järjekordseks valeks.
Manipuleerija vale seisnes väites, et inimene on, tema jaoks - inimesena/ tegelikkuses ühendava rollina - oluline ja ta tahab temaga koos olla – kuid tegelikkuses tõestas ta oma tegude ja sõnadega, et ta ei hooli temast ja ta ei vali teda, kui inimest/ ühendavat rolli, vaid näeb ja esitleb teda, kellegi teisena – tegelikkusest palju vähemana. Olulisuse kohta ilmnes vale siis, kui manipuleerija nimetas, inimese teadlikkuse enesest ja soovi muuta enesega seonduvat, valeks ja tühiseks.
Selline olukord tegi inimesest sõltlase – temas oli täitmata jäänud vajadus – oli olemas õigustatud ootus kogeda oluliseks olemist ning samas oli hirm kogeda enese kaotust ja enese vastast rünnakut - see tähendas, et inimene oli, avatuna, valmis ennast sulgema või vastupidi - suletuna ootamas võimalust avaneda. Need olid kaks vastandlikku tegevust, mis sundisid kontrollima enesele osaks saavat ja sirutuma teise poole, et olla valmis vastu võtma enesele vajaminevat ning põgenema teise eest, et takistada enese muutmist.
Manipuleerimisest välja astumisel on kõige tähtsamaks teguriks see, et inimene seisab jalad maas ja tunnistab enese tõe reaalseks ning räägib asjadest nii nagu need on – ta kasutab täpseid sõnu ja väljendeid. Ta annab endale teadmise - tema enam ei vaiki, sest ta ei karda manipuleerija tegusid ega infoga mängimist. Ta tunnistab tõeks, et tema ei ole manipulaatorist sõltuv – enam ta ei karda teda kaotada ega ka tollega seonduvat kogeda, sest ta ei vaja seda inimest sellepärast, et enesena olemisele tõestus saada.
Mängumaailmas, kus kasutatakse rolle, et muuta enesega seonduvat, on tegemist seisva energiaga – osalejad ei ole vabad ning valitud ja voolitud valed kaotavad ausa tõe – inimeste energia ei saa seal vabalt voolata, sest nad seisavad muutuse vastu – nad hoiavad rolli, kui iseennast, muutumatuna alles. Reaalsuse valinu energia on vaba ja voolamises – tema muutub loomuliku arengu teekonnal. Need erinevused toovad kaasa selle, et suletul ja avatul on omad väärtushinnangud, suhtlemise mustrid ja eesmärgid – erineva valinud inimesed ei kohtu samal tasandil ja nad ei saa teineteisest aru, sest nad ei räägi samas keeles.
Mängumaailma ja päris maailma ei saa elutervelt ja, enesest teadlikuna olevana, ennastkehtestavalt ühendada. Reaalsuse valinul ei ole mõtet panustada ega kinnituda kellegi, päris maailma fassaadi taha peidetud, mängu. Sellises koos olemises ollakse huvitatud teisest sellel alusel, kuidas saab teda kasutada rollis olevana/ rolli tagavana-kinnitavana.
Suhe ja seotus, milles ei räägita tõtt ega tunnistata enese sõltuvusi ega võeta oma vajaduste ja iseendaga seonduva eest vastutust, ei kesta, sest ühel hetkel tehakse silmad lahti ja ujutakse valede varjudest üles ja ennast kaotavast loost astutakse välja – inimene on mõistnud, et ta vajab reaalselt teoks tehtavat muutust, mitte rolli vahetust – muutuval inimesel on soov kogeda ehedat ennast ja kasvada iseenda teel.
Muutuse vastane kardab, avatud keskkonnas, kaotada rolli, kui ennast - muutuse soovija kogeb enese kaotust suletud süsteemis. Tuleb tõdeda, et sellises olukorras, kus on samas olemas üks/ ühed, kes väldivad ja keelavad loomuliku ja arenguga kaasneva muutuse ja on olemas teine/ teised, kes soovivad teostada sellise muutuse, siis ei ole võimalik ühte jääda – ei kesta ega tõsta ühes olemise kvaliteeti need perekonnad, suguvõsaharud, abielud, koos olemised, milles ei ole olemas seda ühes olemise tasandit, kus kõik algse terviku osad on iseendina olemas, sellisena nähtud ja võrdsed - ühes olija areng leiab toetuse ja kõik on valmis muutuseks iseendas.
Liigagi sageli ei ole elu muinasjutt, mis lõppeb nii, et kõik tegelased istusid ühise laua taha ja tähistasid koos olemist. Ikka ja jälle tuleb ette, et manipuleerimine on kellegi tavaline argipäev. Seega, tuleb ühises ruumis/ vältimatus loos, koos olles, selle Mina ette - kes mängumaailma on valinud tõeks teha ja rolle kannab/ valib ning teisi enesele rollipartneriteks valib/ nimetab - selged piirid panna ja nende rikkumine alati välja öelda.
Mängiva inimese mängu Meie ei ole kunagi alguse tervik – oluline on teadlikkus, et mängur, mängides, ei näe inimest inimesena ega ka selle rollina, miks koos olemine alguse sai. See tähendab, et sellisel hetkel, sellise teisega, avatud lähedust ja isiklike teemade jagamist olla ei saa. On ainult vältimatu, konkreetne ja piiritletud minimaalne – ainult sellega seonduv, mis mingil põhjusel päevakorda on tõusnud. Kui piire ei panda ja vahet ei tehta, siis tuleb tõestada õigust iseendale ja kogeda vähendamist - isiklike piiridega mitte arvestamist ning ühises, enese jaoks vajalike, muudatuste tegemise võimaluse kaotust.
See inimene, kes ei vali otsa vaadata tegelikule iseendale ja oma elule/ minevikule - jätab enese osa oma loost, kuid ka temaga seonduvatest lugudest, välja ja kõrvale. Tema vajab rolli ja rolle, milles muutuda - kui öelda temale, inimesena/ ühendava rollina - muuda oma käitumist/ vaata üle oma suhtumine - siis ta sirutub muutust võimaldava rolli poole - see tähendab, et ta ei tee ennast inimesena/ ühendava rollina nähtavaks ja keeldub muutusest, inimesena/ ühendava rollina, päris elus.
Marianne
29.11.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar